Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 3. juuni 2016, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-15-469 Haldusasi OÜ Baltek A

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja 1 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsus jättis 21.01.2015 korraldusega nr 66-k (edaspidi ka Korraldus) J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastu võtmata. Korralduse põhimotiivi kohaselt ei võimalda Retke tee ja Sütiste tee piirkonna pingeline liiklusolukord J. Sütiste tee 17 kinnistule 5 korruselist hoonet rajada. Retke tee ja Sütiste tee ei ole sobilik intensiivseks autoliikluseks, uue hoone rajamine pingestab märgatavalt piirkonna tänavate liikluskoormust ja juurdepääsu nii tervishoiuasutustele kui ümbritsevatele korterelamutele ning halvendab piirkonna liiklusohutust. Piirkonna liikluslahendust pole võimalik lahendada selliselt, et kvartali liikluskoormus hajuks, mistõttu puudub liiklusskeemi teostatavuse osas õiguskindlus. Täiendav liikluskoormus muudab olemasoleva hoonestuse teenindamise keeruliseks. (tl 10-17 pöördel) 2. 25.02.2015 esitas OÜ Baltek Arendus Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.01.2015 korralduse nr 66-k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine“ tühistamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle 2 (kahe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Tallinna Halduskohus võttis 09.03.2015 määrusega OÜ Baltek Arendus kaebuse menetlusse. Asjas toimus eelistung 27.10.2015, kus otsustati jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses. 07.03.2016 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel. 4.1. Vaidlustatud Korraldus ei vasta planeerimisseaduse kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsiooni (PlanS v.

1. r)§ 1 lg 6, § 4 lg 2 p 2 ja § 18 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1, lg 2, § 4 vlg 2, § 6 § 55, § 56 lg 1 ja 3 nõuetele – rikutud on kaalutlusotsuse põhjendamise kohutust. 4.1.1. Kaebaja leiab, et korralduses esitatud üldsõnalised väited piirkonna liikluskoormusele on faktiliselt põhjendamata ja J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu lahendusega seostamata. Esiteks puudub Korralduses faktipõhine olemasoleva liiklusolukorra kirjeldus. Teiseks puudub faktipõhine käsitlus, millised asjaolud ja õigusaktid on vastava liiklusolukorra aluseks. Kolmandaks puudub seisukoht, kuivõrd mõjutab olemasolevat liiklusolukorda J. Sütiste tee 17 kinnisasjale kavandatava 5-korruselise hoone kasutus. Kaebaja on seisukohal, et rikutud on HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Kuna Korralduse väited liiklusolude kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata, siis puudub otsuses esitatud väidetel pingelistest ja pingestuvatest liiklusoludest ning liiklusskeemi teostamatusest ka vajalik faktiline alus. Tegemist on HMS § 4 lg 2 ja § 56 lg 2 rikkumisega. 4.1.2. Kaebaja toob välja, et detailplaneeringu menetluses viidi läbi J. Sütiste tee 17 keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnati ka liiklusest tulenevaid mõjusid. Korralduses ei ole J. Sütiste tee 17 hoonestamise ja piirkonna liiklusolude hindamisel KSH aruannet kui tõendit üldse käsitlenud. Samuti on korralduses käsitlemata detailplaneeringu J. Sütiste tee 17 detailplaneeringulahenduse materjalid, sealhulgas selle seletuskirjas planeeringu koostaja EA Reng AS esitatud olukorra kirjeldus. Kaebaja toob välja, et planeeringuga on kavandatud tervishoiuteenustele suunatud hoone. Hoone kavandamise tingis vajadus erinevate meditsiiniteenuste järgi ja olemasolevate hoonete 100% täituvus. Uue hoone asukoht on valitud lähtudes kõrvalasuvast PERH-i kompleksist ja omal kinnistul asuvast meditsiiniteenuseid osutavast hoonest. Kavandatud hoone lisab 2 piirkonda funktsionaalsust ja rajab võimalused patsientidel ühest piirkonnast saada erinevaid meditsiiniteenuseid. Klientide ja oma töötajate parkimine on lahendatud omal kinnistul, hoonete vahel liikumiseks on kavandatud kergliiklusteed ning samuti on kinnistut läbiv kergliiklustee oluliseks ühenduseks kõrvalasuvate alade ja PERH-i vahel (DP seletuskiri planeeringuga kavandatu p 3.2.). 4.1.3. Kaebaja leiab, et korralduses esitatud käsitlus piirkonna liiklusoludest ja hinnang, et J. Sütiste tee 17 krundi hoonestamisega pingestub olukord veelgi, on tõendamata ja põhjendamata. Korralduse tagajärjeks olev keeld J. Sütiste tee 17 krunti hoonestada rajaneb üldsõnalisel väitel, et piirkond ei talu 5 korruselise hoonega kaasnevat täiendavat liikluskoormust välja ja liiklusskeem pole seetõttu teostatav. Kuna tegemist on korralduse keskse väitega, siis pidi linn seda väidet eriti tähelepanelikult põhjendama, sealhulgas selgitama, miks ei ole arvestatud detailplaneeringu menetluse käigus koostatud materjalidest nähtuvat teavet (KSH aruanne, detailplaneeringu koostaja esitatud liikluslahendus ja sellel rajanevad järeldused). Tõendeid ja nende analüüsi ei asenda korralduses esitatud viited naabrite hinnangulisele seisukohale pingelistest liiklusoludest, sest neist ei nähtu, millel need väited rajanevad ja kuidas seostuvad J. Sütiste tee 17 planeeringulahendusega. Eraldi toob kaebaja välja, et vastustaja jättis J. Sütiste tee 17 planeeringulahendust hinnates J. Sütiste tee 19 tee-ehitusloaga kehtestatud liikluskorralduse tähelepanuta ja lähtus ebaõigesti üksnes PERH-i 03.04.2014 kirjast. Vastustaja tegi sellega kaalutlusvea. Lisaks eksis vastustaja kaebaja arvates PlanS v.r § 17 lg 4-5, § 18 lg 1 vastu, sest jättis analüüsimata Transpordiameti kooskõlastuse ja PERH-i seisukohtade vastavuse õigusaktidele. 4.2. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on jäänud proportsionaalsuse põhimõte arvestamata ja korralduses on olulisi asjaolusid valesti hinnatud. Kaebaja on seisukohal, et kui planeeringus kavandatava uue 5-korruselise hoonega kaasnev mõju liiklusoludele on tühine nagu selgub asjas koostatud KSH aruandest, siis pidi linn korraldust tehes hindama, kas proportsionaalsuse põhimõtte ja huvide tasakaalustamise eesmärgiga on kooskõlas keelata J. Sütiste tee 17 krundile uue hoone rajamist täielikult (PlanS v.r § 4 lg 2 p 2, HMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 2). Sealhulgas pidi linn arvestama J. Sütiste tee 17 planeeringulahendusega kaasnevaid positiivseid mõjusid, nt asjaolu, et planeeringulahendus tagab Sütiste tee 17 maal asuva kergliiklustee korrastamise ja avaliku kasutuse (vt DP seletuskiri p 3.3.). Sellist proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvat igakülgset, tasakaalustatud hinnangut planeeringulahendusele kaebaja väitel korraldusest ei leia. Korralduses puudub selgesõnaline kaalutlus, kas detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Mustamäe üldplaneeringus kavandatuga. Nimelt asub Sütiste tee 17 krunt üldplaneeringus näidatud tervishoiuasutuste arengualas. Kuivõrd üldplaneering kajastab vaieldamatult avalikke huve, siis on J. Sütiste tee 17 krundile tervishoiuteenuseid osutava keskuse kavandamine ka avalikes huvides. Lisaks on jäetud hindamata, kas meditsiiniasutuste koondumine Sütiste tee, Tervise tee ja Retke tee piirkonda ei too linnaruumis tervikuna kaasa hoopis liikluskoormuse vähenemist. Kaebaja toob välja, et korralduses pole pööratud mingit tähelepanu ühistranspordi võimalustele ja pole käsitletud muid liiklusega kaasnevaid alternatiivseid võimalusi ja meetmeid, mille kaudu saaks piirkonna liiklusolusid mõjutada ja mis võib mõjutada ka J.Sütiste tee 17 uue hoone väidetavat liiklusmõju. Kaebaja toob täiendavalt välja, et J. Sütiste tee 19 ja J. Sütiste tee 17 planeeringulahenduste võrdlusest järeldub, et J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 ning sellega piirneva maa-ala hoonestustihedust ja keskkonda mõjutab eelkõige J. Sütiste tee 19 hoonestus. J. Sütiste tee 17 planeeringul on piirkonna liiklustingimustele ja juurdepääsule tühine mõju. 3 Kaebaja rõhutab, et piirkonna linnaehituslikud arengud ja sellega kaasnevad mõjud on otsustatud J. Sütiste tee 19 planeeringu vastuvõtmisega ja tulenevad J. Sütiste tee 19 planeeringu realiseerimisest. Sütiste tee 19 tee liikluskorralduse jooniselt selgub, et Sütiste tee 19 kinnistule ehitatakse kaherealine ja -suunaline sõidutee Retke teeni. Lisaks rajatakse uus juurdepääs Sütiste teelt, mis tagab kiirabiautodele ning haiglat teenindavale transpordile eraldi juurdepääsu (ehitusprojekti juurdepääs nii Sütiste tee hooneni kui Retke teeni. Antud J. Sütiste tee 19 rajatava tee liikluslahendus tagab juurdepääsu J. Sütiste tee 17 kinnistuni (vt vastustaja 30.04.2015 esitatud ehitusprojekt SA PERH D-korpus, C-korpus ja kahetasandiline parkla, Sütiste tee 19, joonis liikluskorraldus). Kaebaja selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei takista J. Sütiste tee 19 rajatava sõidutee liikluskorraldus ligipääsu J. Sütiste tee 19 eest J. Sütiste tee 17 kinnistuni. Seoses liiklusolude ja parkimisvõimalustega on Tallinna linn jätnud kaebaja arvates 21.01.2015 korralduses ja 30.04.2015 vastuses tähelepanuta fakti, et J. Sütiste tee 19 planeeringuga on ette nähtud lisaparkimiskohad ja teed. J. Sütiste tee 19 planeeringulahendusega kavandanud parkimisvõimalused ja juurdepääsu vastavad õigusaktide nõuetele. Sama järeldus kehtib J. Sütiste tee 17 planeeringulahenduse kohta. Uutel teedel ja parkimiskohtadel on positiivne mõju juurdepääsule, J. Sütiste tee ja Retke tee piirkonna parkimisvõimalustele ja liiklusohutusele. Tallinna linn pole 21.01.2015 korralduses J. Sütiste tee 17 ja sellega piirneva ala juurdepääsu ja liiklusohutust käsitledes eeltoodud asjaolusid arvestanud. Sellega on vastustaja teinud kaalutlusvea. 4.3. Kaebaja leiab, et korralduses puudub ka faktidel rajanev seisukoht, miks ei ole antud piirkonna hoonestusplaane võimalik teostada tasakaalustatult viisil, kus hoonestusvõimalus on tagatud ka J. Sütiste tee 17 kinnistul. Sellise põhjenduse puudumise tõttu ei saa väita, et Tallinna linn on otsuse tegemisel järginud PlanS v.r § 4 lg 2 p 2 toodud eesmärki tagada planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute tasakaalustatud arvestamine. Linn on Korralduses avalikke ja erahuvide määratlemisel ja nende rõhutatult vastandamisel eksinud. Esiteks, detailplaneeringu eesmärk pole rajada ärihoonet. Eesmärk on luua keskus, kus osutatakse erinevaid tervishoiuteenuseid. Asjaolu, et J. Sütiste tee 17 rajatav hoone kuulub kaebajale kui eraõiguslikule isikule, eeltoodud hoone rajamise eesmärki ja kavandatud sihtotstarvet ei muuda. Selle asemel, et konstateerida J. Sütiste tee 17 detailplaneeringus kavandatu kooskõla üldplaneeringuga ja avaliku huviga tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus, on leitud, et J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastuvõtmisel ei saa lähtuda üksikisiku erahuvist. 4.4. Seoses huvide määratlemise ja kaalumisega nähtub kaebaja arvates otsusest linna arusaam, et planeeringuala naabrite seisukoht on käsitatav avalikku huvina. Kaebaja leiab, et planeeringuala naabrite huve tuleb tasakaalustatult arvestada. Samas tuleb naabrite seisukohti hinnates kõigepealt tuvastada, kas need väited kajastavad avalikku huvi või hoopis naabri enda subjektiivset huvi. Eelkõige tuleb planeeringuotsuse tegemisel tuvastada, milliseid väidetavaid naabrite huve J. Sütiste tee 17 planeeringulahendus üldse puudutab ja kas kavandatu mõju naabri huvidele on oluline. Sellist käsitlust kaebaja väitel korralduses ei leidu. Seega on linn oma otsuses tuginenud naabrite rahulolematusele ja vastuseisule, kuid jätnud samas otsuses põhjendamata ja tõendamata, kuidas konkreetselt J. Sütiste tee 17 krundile ehitamine või ehitamata jätmine naabreid üldse mõjutab. Kuna korralduses ei ole naabrite seisukohti ja J. Sütiste tee 17 detailplaneeringuga kavandatut ratsionaalselt seostatud, ei ole kontrollitav, kas naabri vastuseis rajanes üldse põhjendatud huvil ja kas kaalumisprotsess toimunud ratsionaalselt. Ka ei leidu hinnangut sellele, et J. Sütiste tee 17 planeeringulahendust on naabrite arvamusest lähtudes korrigeeritud, nt on vähendatud hoone kavandatud korruselisust kaheksalt viiele (vt korralduse seletuskiri lk 10). Samuti on planeeringulahenduses tehtud muid naabrite 4 seisukohtadest lähtuvaid täpsustusi (vt detailplaneeringu menetluses 2011-2013.a naabrite esitatud ettepanekud ja nendele esitatud vastused). Korraldusest ei selgu, et eksisteerib naabrite huvi, mis on kaalukam kui üldplaneeringus toodud avaliku huvi rajada antud piirkonda, sealhulgas J. Sütiste tee 17 krundile, kvaliteetset tervishoiuteenust osutav meditsiiniasutus. 4.5. Kaebaja märgib, et korralduses esitatud hinnang detailplaneeringu keskkonnamõjudest on puudulik. Kaebaja toob välja, et Mustamäe üldplaneeringus pole nõuet, et antud piirkonnas tuleb vältida uute hoonete rajamist, millega kaasneb autoliiklus või väheneb loodusliku kattega pinnas. Selline järeldus on ka vastuolus üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega, milleks on tervishoiuasutuste arenguala. Mustamäe üldplaneering näeb ette, et antud piirkonnas kui tervishoiuasutuste arengualas tuleb ehitiste ümber tagada heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu. Nendest nõuetest on J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu koostamisel ka lähtutud. Kaebaja toob esile, et detailplaneeringu koostaja on planeeringu seletuskirjas sedastanud, et planeering vastab üldplaneeringule (vt detailplaneeringu seletuskiri p 3.1. planeerimislahendus, linnaehituslikud seosed). Ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet on detailplaneeringu menetluses avaldanud arvamust, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas (vt J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastuvõtmise eelnõu seletuskiri punkt 2, Mustmäe linnaosa üldplaneering). Ka planeeringu keskkonnamõjusid hinnanud eksperdid jõudsid tulemusele, et planeering vastab üldplaneeringule (KSH kokkuvõte lk 4: hinnati detailplaneeringu lahenduse vastavust asjakohastele strateegilistele eesmärkidele, sh Eesti keskkonnastrateegiale aastani 2030,Tallinna keskkonnastrateegiale aastani 2030 ning Mustamäe linnaosa üldplaneeringule (vastavusanalüüs)). Seega on kaebaja arvates korralduses seoses keskkonnakaalutlustega esitatud hinnang, et detailplaneeringu lahendus läheb vastuollu Mustamäe üldplaneeringuga, ebaõige. Kaebaja arvates on siinkohal tegemist olulise kaalutlusveaga detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamisel. Kaebaja toob välja, et korraldusest ei leia selgitusi, millist mõju 5-korruseline hoone piirkonna keskkonnale avaldab, eelkõige seda, kas mõju on oluline või vähene. Ka pole käsitlust, milline on piirkonna üldine looduskeskkond ja võimalused. Nii on jäetud käsitlemata naabruses asuvad J. Sütiste parkmets ja Lepistiku park, mis on aga piirkonna keskkonnatingimuste oluline kujundaja. Korralduses on jäetud kajastamata ka asjaolu, et J. Sütiste tee 17 detailplaneeringus on püütud keskkonnakaalutlusi igati arvestada. Samuti on kajastamata fakt, et uue 5-korruselise hoone ehitamise järel jääb krundile nii kõrghaljastust kui haljasala (vt roheala osakaal ja täisehitusprotsent). Vastavad asjaolud on jäänud hindamata. Kaebaja märgib, et keskkonnakaalutlusega seotud asjaolud on toodud detailplaneeringu seletuskirjas ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. KSH aruande kohaselt J. Sütiste tee 17 krundil uue 5 korruselise hoone rajamisega ei takistata rohevõrgustiku sidusust, rekreatiivhaljastuse maht ümbritsevate hoonete elanikele jääb piisavaks (KSH aruanne tabel 8 - mõju haljastusele). Kaebaja toob välja, et korralduses on detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruanne, detailplaneeringu seletuskiri, samuti 23.02.2011 koostatud haljastuse hinnang ja 13.02.2012 liiklusmüra uuring kui tõendid jäänud käsitlemata. Jättes detailplaneeringu menetluses kogutud tõenditest nähtuva teabe arvestamata, analüüsimata ja selgitamata, miks ei ole haldusmenetluses kogutud tõend ja sellest nähtuv teave oluline, on Kaebaja arvates korralduses toodud seisukohad keskkonnamõjudest esitatud puudulikult. 5 4.6. Kaebaja leiab, et korralduses puudub kohane põhjendus J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastuolust õigusakti või linna ruumilise arengu eesmärkiga, mis annab aluse jätta detailplaneering vastu võtmata. Korraldus ei vasta PlanS v.r § 18 lg 1 toodud kaalutlusõiguse eesmärgile. Korralduses puuduvad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleb J. Sütiste tee 17 planeeringumenetlus lõpetada ja tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2011 korraldus nr 1417-k. Sellega on J. Sütiste tee 17 planeeringumenetluse lõpetamisel tehtud kaalutlusviga. Korraldus on faktilise põhjenduse ja kaalutluste puudumise tõttu sisuliselt õigusvastane (HMS 4 lg 2, § 56 lg 2 rikkumine) ja tuleb tühistada. 4.7. Kaebaja toob välja, et linn on otsuse tegemisel jätnud samuti arvestamata ja kaalumata alljärgnevad olulised faktilised ja õiguslikud väited ja asjaolud. 4.7.1. Planeeringulahendus on koostatud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõuetele. Linnaplaneerimise Amet on leidnud, et kavandatu on linnaruumi sobiv (vt tl 18 pöördel). 4.7.2. Linna ja riigi ametiasutused (sealhulgas Mustamäe linnaosavalitsus ja Transpordiamet) on planeeringu kooskõlastanud. Hilisemas menetluses Mustamäe linnaosavalituse ja Transpordiameti poolt esitatud uued seisukohad on üldsõnalised ja pole J. Sütiste tee 17 krundi hoonestamisega sisuliselt seotud. Vastuolu õigusnormidega pole tuvastatud. 4.8. Korraldus J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastu võtmata jätmise kohta on Mustamäe üldplaneeringus määratud piirkonna juhtfunktsiooniga ja motiividega, millest vastustaja lähtus J. Sütiste tee 19 planeeringu kehtestamisel, vastuolus ja ebaproportsionaalne. 4.9. Korralduses puudub planeeringulahenduse vastuvõtmata jätmise proportsionaalsuse põhjendus (HMS § 3 lg 2 § 4 lg 2). Proportsionaalsuse nõude rakendamata jätmine on oluline sisuline eksimus. 4.10. Jättes avaliku huvi J. Sütiste tee 17 kinnistul asuva jalakäijate tee avaliku kasutuse vastu 21.01.2015 korralduse andmisel arvestamata (30.04.2015 vastusest nähtuvalt avalikku huvi koguni eitades), on Tallinna linn jätnud J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamisel olulise asjaolu kõrvale ja teinud sellega kaalutlusvea. 4.11. Kaebaja toob välja, et vale on vastustaja 30.04.2015 vastuses toodud väide, mille kohaselt olevat “üldteada“ see, et PERH-i ümbruses on parkimiskohti oluliselt vähem, kui parkida soovijaid, mis tähendavat parkimiskohtade puudust. Kaebaja väidab, et PERH-i piirkonnas on piisavalt parkimiskohti ja selles asjaolus võib veenduda igaüks, kes antud piirkonda külastab. Ka vastustaja poolt korduvalt viidatud PERH ise on väljendanud seisukohta, et piirkonnas on piisavalt parkimiskohti ja J. Sütiste tee 19 planeeringu elluviimisega lisandub neid veelgi. Kahjuks ei ole vastustaja seda PERH-i seisukohta kohtu ette toonud. 4.12. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 127-138) kokku summas 6189 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 5.1. Vastustaja leiab seoses lahenduse kooskõlaga Mustamäe üldplaneeringuga, et selleks, et kohalikul omavalitsusel tekiks õigus kaaluda, kas algatatud detailplaneering vastu võtta või vastuvõtmata jätta, ei pea esinema kõik diskretsiooni elemendid korraga. Ka ainult ühe kirjeldatud tingimuse esinemine ei kahanda kohaliku omavalitsuse diskretsiooni nullini ehk nt kui detailplaneering on vastuolus linna ruumilise arengu eesmärkidega, siis tuleks kohalikul omavalitsusel igal juhul jätta detailplaneering vastu võtmata. Seadusandja on näinud näiteks ette detailplaneeringu menetluses täiendavate toimingute tegemise kohustuse (nt pikem avalik väljapanek, täiendavate kooskõlastuste hankimine, maavanemale järelevalveks esitamine
2. jt)olukorras, kui detailplaneeringulahendus on vastuolus linna ruumilise arengu eesmärkidega. See tähendab, et lahendus ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, sest üldplaneeringu üheks 6 ülesandeks on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine (PlanS v.r § 8 lg 3 p 1). Sama kehtib ka vastupidisel korral. Käesoleva vaidluse kontekstis tähendab eeltoodu vastustaja arvates seda, et kui detailplaneering on kooskõlas kõrgema astme planeeringuga, siis tuleks see kindlasti vastu võtta ja hiljem ka kehtestada. Vastustaja nõustub, et ettepanek planeeringualale tervisekeskuse rajamisest on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe üldplaneeringuga. Planeeringuala asub üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt arengualal, ehk täpsemalt IX mikrorajooni arengualal A-1, mis on määratletud tervisehoiuasutuste arengualana. Nimetatud arengualal võib (üldplaneeringu seletuskiri p 1.2.1) paikneda tervishoiuasutuste hoonestus, tervishoiuasutusi teenindavad ehitised, parklad, juurdepääsuteed ja haljasalad. Mustamäe linnaosa üldplaneering annab ka tingimused detailplaneeringute koostamiseks: Tagada ehitiste ümber heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu. Parkimine lahendada ala piires. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et: „Ehitiste, teede ja parklate kavandamine toimub loodusliku kattega pinnase arvelt. Seoses intensiivsema liiklemisega suureneb koormus looduskeskkonnale. Seega läheb nimetatud tegevus vastuollu Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbes toodud põhimõttega, kus tervishoiuasutuste arengualas tuleb ehitiste ümber tagada heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu“. Planeeringulahenduse kohaselt lahendatakse parkimine osaliselt olemasoleva hoone ümber, mis tähendab, et nende parkimiskohtade rajamisega senine haljastatud pinna osakaal väheneb. Järelikult tagab planeeringulahendus Mustamäe üldplaneeringu nõude parkimise lahendamisest planeeritaval krundil, kuid ei taga haljasalade rajamise nõuet. PlanS v.r § 18 lg 1 sätestatud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse kaalutlus, mis peab arvestama linna ruumilise arengu eesmärke, ei saa hõlmata ainult hinnangu andmist kavandatava hoone funktsiooni (tervisekeskus) vastavusest üldplaneeringule. Järgima peab ka linna ruumilist arengut üldisemast aspektist. Linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on kahtlemata ka liiklusohutuse tagamine, millel vastustaja peatub pikemalt allpool. 5.2. Vastustaja arvates, pole vaidlust pole selles, et Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Tallinna Transpordiamet ei ole vaidlusalust detailplaneeringut kooskõlastanud. Kaebaja väidab, et detailplaneeringu kooskõlastamata jätmised on liialt üldsõnalised või pole J. Sütiste tee 17 krundi hoonestamisega sisuliselt seotud. Vastustaja lisab vahemärkusena, et detailplaneeringut pole kooskõlastanud ka Mustamäe linnaosa halduskogu (seejuures ühehäälselt), kelle seisukohta peab linnaosa vanem, ehitusmääruse § 15 lg 3 p 1 järgi arvesse võtma. Kuna Mustamäe Linnaosa Valitsus, kes Tallinna linna ehitusmäärusest tulenevalt peab detailplaneeringu kooskõlastama, pole seda teinud, tõendab see, et detailplaneering ei vasta õigusaktidele. Planeeringumaterjalidele lisatud Mustamäe Linnaosa Valitsuse 22.01.2014 kirjast nr 1-12/13/978-9 nähtuvad ka konkreetsed põhjendused, miks J. Sütiste tee 17 planeeringulahendust ei kooskõlastata. Sama kehtib Tallinna Transpordiameti kooskõlastuse kohta, sest ehitusmääruse § 15 lg 3 p 6 kohaselt on nimetatud ameti kooskõlastus vajalik. Tallinna Transpordiamet on oma varasema positiivse J. Sütiste tee 17 planeeringulahenduse kooskõlastuse 20.01.2014 kirjaga nr 4.1/14/14 kehtetuks tunnistanud ja seega pole see ametiasutus detailplaneeringut kooskõlastatud. Tallinna Transpordiamet on kooskõlastuse 7 kehtetuks tunnistamist ka esialgselt kavandatud liikluslahenduse muutumisega põhjendanud. Nimelt on selgunud, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi lühendatult PERH) soovib piirata PERH esisel teel läbisõitu. Lisaks märkis Tallinna Transpordiamet, et Retke tee 32 kinnistule planeeritava 526 kohalise parkimismaja tõttu kasvab liikluskoormus Retke tee 30 korterelamu ees paikneval teel niigi oluliselt. Ehitusmääruse § 15 lg 3 p 6 järgi tuleb Tallinna Transpordiametil lahenduse kooskõlastamisel analüüsida, kas detailplaneeringuga kavandatav toob kaasa avalikult kasutataval tänaval liikluskorralduse muudatused või liikluskoormuse olulise kasvu. Seega on Tallinna Transpordiameti varasema kooskõlastuse kehtetuks tunnistamise põhjendused käsitletavad J. Sütiste tee 17 planeeringulahenduse kooskõlastamata jätmise põhjendustena. 5.3. Planeeringulahenduse mittevastavusena õigusaktidele on vaadeldav ka asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringualale sõidukite juurdepääs ette nähtud J. Sütiste teelt, kuigi menetluse käigus on selgunud, et tegelikult ei ole sellise juurdepääsu rajamine reaalselt teostatav. Vaidlust ei ole selles, et detailplaneeringu seletuskirja p 3.3 „Liikluskorraldus ja parkimine“ järgi on sõidukite juurdepääs planeeringualale kavandatud J. Sütiste ja Retke teelt. J. Sütiste teelt planeeringualale juurdepääsu tagamine on võimalik vaid PERH hoone esise tee kaudu, mida kinnitab planeeringumaterjalidele lisatud liikluskeemi joonis (joonis nr DP 6). Nii liiklusskeemi jooniselt aga ka osaliselt põhijooniselt (joonis nr DP 4) nähtub, et kõnealune teemaa jääb täielikult J. Sütiste tee 19 (PERH peahoone) kinnistu koosseisu, mida kinnitavad pruunid jooned (kinnistu piiri tähistus) mainitud kaartidel Seega saab järeldada, et planeeringualale juurdepääs J. Sütiste teelt on võimalik üksnes läbi J. Sütiste tee 19 kinnistu koosseisu kuuluva tee. PERH on 03.04.2014 kirjas nr 6-21.6-21.5/3-2 märkinud, et „soovite PERH-ilt seisukohta, kas PERH peab võimalikuks J. Sütiste tee 17 ja J. Sütiste tee 19 kinnistute vahelise tee avamist tavaliiklusele või J. Sütiste tee 17 kinnistu kasuks juurdepääsu servituudi seadmist nii, et liikluskoormuse hajutamiseks on juurdepääs J. Sütiste tee 17 kinnistule võimalik tagada lisaks Retke teele ka J. Sütiste teelt läbi PERH-le kuuluva tee“. Samas kirjas on PERH selgitanud, et „PERH rõhutab jätkuvalt, et ei pea võimalikuks ligipääsu kinnistule J. Sütiste tee 17 ja J. Sütiste tee 17a läbi PERH-le kuuluva eratee (J. Sütiste tee 19) ning soovib, et ligipääs oleks lahendatud Retke tee 28 ja Retke tee 30 kinnistute eest mööda kulgeva avaliku sõidutee kaudu. PERH ei ava J. Sütiste teed 19 avalikuks liikluseks ega ole nõus seadma nimetatud teele servituuti patsientidele ja töötajatele ohutuse tagamise ning teel asuva liikluskoormuse tõttu“. Järelikult PERH, kui tee omanik, ei ole nõus avama juurdepääsu planeeringualale J. Sütiste teelt ega seadma ka J. Sütiste tee 17 omaniku kasuks servituuti. (Tee)servituudiga seonduvalt on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-78-12 punktis 11 asunud seisukohale, et „kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud. Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem. Sealhulgas peab kohalik omavalitsus hindama, kas ühe isiku huvi ehitustegevuseks, millega kaasneb juurdepääsutee tihedam kasutus ehitamise ajal ja pärast ehitiste valmimist, kaalub üles teise isiku huvi senise olukorra säilimiseks. Võimalikeks kaalutluskriteeriumiteks on sellisel juhul asjaolud, kas tegemist on elamu- või äripiirkonnaga, milline on planeeritava juurdepääsu liikluskoormus, lähedus elamutele ja vastavus avalike 8 teede nõuetele. Kolleegium leiab, et kohalik omavalitsus võib juurdepääsu küsimuse lahendamisel lähtuda servituudi seadmisega sarnastest kriteeriumitest olukorras, kus juurdepääsu soovival isikul on olemas teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele või teise juurdepääsu kasutamine oleks odavam või muid isikud vähem koormav“. Seega saab Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et juurdepääsu servituudi küsimuse lahendamine on üheks planeeringu ülesandeks. Teiseks on servituudi seadmise võimalikkus kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamise lähtealuseks. Kolmandaks võib kohalik omavalitsus juurdepääsu küsimuse lahendamisel teostada servituudi seadmise küsimuses diskretsiooni sarnaselt kohtule. Käesoleval juhul on planeeringualale juurdepääs tagatud ka Retke tee 28 ja Retke tee 30 kinnistute eest kulgeva avaliku tee kaudu Retke teele. Järelikult, kui J. Sütiste tee 17 kinnistu omanik taotleks kohtult servituudi seadmist PERH-ilt (J. Sütiste tee 19 kinnistu omanik) jätaks kohus sellise avalduse ilmselt rahuldamata, sest J. Sütiste tee 17 kinnistule on tagatud juurdepääs Retke teele ka avaliku tee kaudu. Eeltoodu omakorda tähendab, et planeeringulahendus ei oleks selliselt realiseeritav. Vastustajale jäävad selgusetuks kaebaja väited, et J. Sütiste tee 19 ning Retke tee 32 ja selle detailplaneeringu alusel antud tee-ehitusload kinnitavad J. Sütiste tee 17 detailplaneeringus toodud liiklusskeemi vastavust PERH ala detailplaneeringule. J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 detailplaneeringuga ei määratud PERH-i esist teed avalikuks kasutamiseks, samuti ei teinud seda 22.06.2011 välja antud ehitusluba nr 50043. Asjaolu, et J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu lahendusega kavandati planeeringualale juurdepääs J. Sütiste teele PERH-i hoone esise olemaoleva eratee kaudu ning kinnistu omanik on kirjalikult kinnitanud oma keeldumist sellise läbipääsu võimaldamisest, näitab et vaidlusalune planeeringulahendus ei ole realiseeritav ning ei vasta seaduse nõuetele. 5.4. Kaebaja erahuvi, mis väljendub eelkõige (nagu iga eraettevõtte puhul) soovis oma varalt võimalikult suurt tulu teenida, ei saa siinkohal vastustaja arvates ka täielikult tähelepanuta jätta. Kuna kaebaja heidab vastustajale ette planeeringu realiseerimisega kaasnevat avalikku huvi ebaõiget kaalumist, siis vastustaja analüüsib järgnevalt, kaebaja poolt väidetud avaliku huvi olemasolu ja teiste avalike huvide seoseid ja nende kaalumisel teostatud diskretsiooni. Vastustaja arvates ei ole korralduses otsitud era ja avalike huvide konflikti nagu väidab kaebaja, vaid korralduses ja selle seletuskirjas on põhjendatult leitud, et kaebaja esile toodud avalikud huvid ei ole üks-ühele võrdsustatavad naaberkrundi omaniku (PERH) poolt seaduse alusel teostatavate avalike huvidega. Samastatavad ei ole ka kaebaja ja lähinaabruses asuva kinnistu omaniku - SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi lühendatult lastehaigla) - huvid. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et detailplaneeringuga hõlmatud J. Sütiste tee 17 krundi maakasutuse sihtotstarve oli juba enne planeerimismenetluse algust ärimaa ning seda sihtotstarvet ei olnud planeeringuga kavas muuta. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 2 kohaselt tähendab ärimaa - ärilisel eesmärgil kasutatavat maad. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Alajaotusena ärieesmärgil kasutatavate tervishoiuehitiste maa. Määrus seega rõhutab just ärilist eesmärki. Sotsiaalmaa on määruse § 6 p 13 järgi maa, millelt ei taotleta kasumit. PERH ja lastehaigla kinnistute maakasutuse sihtotstarve on sotsiaalmaa. Seega, kui pärast planeeringualale rajatud hoone kasutuselevõttu tervisekeskusena ilmneb mingil põhjusel, et tervisekeskuse kontseptsioon ei ole enam kasumlik, siis puuduvad põhimõttelised takistused sama hoone kasutuselevõtuks mõnel muul ärilisel eesmärgil. Kohalikul omavalitsusel puudub õiguslik alus nõuda, et eraettevõtja kasutaks hoonet 9 tervisekeskusena, kui see on ettevõtjale ebarentaabel. Sellises olukorras ei saaks kohalik omavalitsus nõuda nt Mustamäe üldplaneeringuga vastuoleva funktsiooniga hoone lammutamist. PERH seevastu on Vabariigi Valitsuse 10.07.2002 määruse nr 222 „Tervishoiukorraldus hädaolukorras“ § 4 lg 2 punkt 1 järgi piirkondlik haigla, mille vastutuspiirkond tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel on Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Teiste sõnadega arvestatav osa Põhja-Eestist ja Lääne-Eesti tervikuna. Selgitusena, et selle määruse § 2 lõike 1 järgi võib tervishoiualase hädaolukorra põhjustada mingi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab inimeste elu ja tervist ning on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse. Väljaspool tervisehoiualast hädaolukorda tegutsevad mõlemad haiglad piirkondlike haiglatena (vastavalt haiglavõrgu arengukavale), mille rahastamine on riiklikult lahendatud. Sotsiaalministri 19.08.2004 määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ §-des 31 kuni 641 on loetletud (nt erakorralise meditsiin, kardioloogia, sünnitusabi
3. jt)missuguseid teenuseid piirkondlikud haiglad peavad osutama ning sätestatud on teenuse osutamise nõuded. Isegi kui vaidlusaluse planeeringu alusel rajatavas hoones peaks hakatama osutama tervisehoiuteenust, on vastustaja arvates ilmne, et selle teenuse maht ei ole PERH ja lastehaigla teenuste mahuga võrreldavas suurusjärgus. Ka ei hakata selles hoones kunagi osutama vältimatu abi teenust (kiirabi) ning arstiabi ei saa olema kättesaadav ööpäevaringelt. Hüpoteetiline ja tõendamata on kaebaja väide sellest, et avalikuks huviks on just J. Sütiste tee 17 krundil suuremas mahus tervishoiuteenuste pakkumise võimaldamine. Eeltoodut kokkuvõtvalt saab nõustuda korralduse seletuskirja põhjendusega, et arvestades planeeritava ala naabruses asuvat kahte suurt ja riikliku tähtsusega haiglakompleksi, on vajalik ja esmatähtis tagada nende töö. Olukord, kus täiendav liikluskoormus kitsastel tänavatel halvendab nii patsientide kui operatiivautode juurdepääsu haiglale, on siinkohal lubamatu. Avalik huvi, mis seisneb haiglate ja kiirabi töö toimimise tagamises on kaalukam, kui J. Sütiste tee kinnistu detailplaneeringust huvitatud isiku ärihuvid, sest kriisisituatsioonis sõltub nende toimimisest sisuliselt pool Eesti Vabariigi elanikkonnast. Lisaks on kaebaja viidanud asjaolule, et tema kinnistut läbib kergliiklustee, mis on avalikus kasutuses ja toonud selle välja planeeringu kehtestamist kindlustava tegurina. Täpsemalt selgitab kaebaja „sealhulgas pidi linn arvestama ka Sütiste tee 17 planeeringulahendusega kaasnevaid positiivseid mõjusid, nt asjaolu, et planeeringulahendus tagab Sütiste tee 17 maal asuva kergliiklustee korrastamise ja avaliku kasutuse“. Vastustaja täpsustab, et nimetatud kergliiklustee on avalikus kasutuses juba praegu, millele viitab PERH osundatud 03.04.2014 kirjas. „Arvestades PERH-i logistikakeskuse liiklusvoogusid, samuti asjaolu, et nimetatud jalgtee omab olulist tähtsust Magistrali keskuse suunalt saabuvatele ja lahkuvatele patsientide ja töötajate liikumisvoos (iga päev ca 1500 külastajat)...“. Lisaks tuleb täiendavalt arvestada ka lastehaiglat külastavate isikutega, kes samuti sama kergliiklusteed kasutavad. Kuivõrd J. Sütiste tee 17 kinnistut läbiv kergliiklustee on avalikus kasutuses juba aastakümneid ning see on ka kinnistule tervisekeskuse rajamisel klientidele ja töötajatele juurdepääsuks vajalik, siis nn positiivne avalik huvi jääks kergliiklusteed kasutatavatele isikutele ja linnaehituslikult täiesti märkamatuks. Erinevate avalike huvide kaalumisel on oluline märkida sedagi, et J. Sütiste tee 17 planeeringu realiseerimisel kasvaks risk kinnistut läbivat kergliiklusteed kasutatavate inimeste tervisele ja varale märkimisväärselt. Nimelt on rajatava hoone esisele alale planeeritud parkimiskohad, millele pääseb juurde ainult siis, kui parkida soovivad sõidukid ületavad kergliiklusteed. Loomulikult võib väita, et parklas on sõidukite liikumiskiirus ligilähedane jalakäija 10 liikumiskiirusega, ehk väike ja parkimiskohti ei ole palju rajatava hoone ees ei tee see siiski liiklusohtu olematuks. Samas on teed kasutatavate kergliiklejate arv märkimisväärne. PERH hinnangul kasutavad seda teed ainuüksi 1500 nende töötajat ja külastajat päevas ja täna ei ohusta neid isikuid miski, sest kergliiklustee ei ristu sõiduteega üheski punktis. Kuna planeeringualale ei pääse J. Sütiste teelt (PERH esine tee), siis jääb ainukeseks juurdepääsu võimaluseks Retke tee 30 korterelamu esine tee, millest parempööret tehes pääseb Retke teele. Nimetatud tee on kahesuunaline, mis tähendab, et kõik rajatavat tervisekeskust sõidukitega külastavad isikud kasutavad seda teed kaks korda – juurde- ja väljapääsuks. Kirjeldatud olukorra kahjulikku avalikku mõju on kirjeldatud lastehaigla 10.01.2014 kirjas nr 1-11/2014/80-1. „Kuna teadaolevalt suletakse PERH-i poolt üks tee selle hooneni, siis allesjääv ainus ligipääsutee Sütiste tee 30 ja PERH-i vahelt on niigi ülekoormatud ja selle koormus veelgi oluliselt kasvab. Sealt käivad läbi ka lastehaigla külastajad, kes tulevad jala Sõpruse puiestee peatusest ja neile on see läbipääs ohtlik, arvestades, et puudub korralik jalakäijatele mõeldud tee. On oht, et sellisel kitsal teelõigul võib tekkida avarii olukorra tõttu tõsine ummik“. Käeolevat alapunkti kokkuvõtvalt võib seega väita, et erinevate isikute erinevad huvid on menetluses välja selgitatud, arvestatud on nende tähtsusega avaliku huvi realiseerimisel ning selle tulemusena on langetatud diskretsioonil põhinev õiguspärane otsus. Teadaolevaks asjaoluks võib nimetada seda, et PERH ümbruses on parkimiskohti oluliselt vähem kui parkida soovijaid, mis tähendab parkimiskohtade suurt puudust. Kuigi planeeritaval alal on parkimiskohtade normatiiv tagatud võib tekkida olukordi, kus rajatava tervisekeskuse ja olemasoleva tervisekeskuse külastajatel ei jätku J. Sütiste tee 17 kinnistul parkimiskohti. Ilmselgelt ei loobu isikud ka sellises olukorras tervisekeskuse külastamisest kui arstiga on aeg kokkulepitud, vaid hakkavad otsima alternatiivseid parkimisvõimalusi lähiümbruses, mis lähipiirkonna kitsaste tänavate liiklusolukorda pingestaks ja teid ummistaks. 5.5. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt taotletud menetluskulud ei ole kogu ulatuses põhjendatud ning menetluskulusid tuleb vähendada sh tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Vastustaja leiab, et põhjendatud menetluskulud on summas 2886 eurot (tl 139-140 pöördel). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. 7. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas Tallinna Linnavalitsuse 21.01.2015 korraldus nr 66k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine“ on õiguspärane või mitte. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas korralduses on teostatud seaduse nõuetekohaselt kaalutlusõigust. 8. HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohus on oma mitmetes lahendites selgitanud, et detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma PlanS-st tulenevaid kohustusi mh erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud 11 või piisavaks peetud. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus (vt näiteks Riigikohtu lahendid 3-3-1-39-07; 3-3-1-54-03 jt.). Kohus leiab, et eeltoodud põhimõtted on kohaldatavad ka detailplaneeringu vastuvõtmata jätmise otsuse põhjendamisele. 9. Kohus leiab nõustudes kaebajaga, et korralduses esitatud väited piirkonna liiklusoludest ei rajane tõenditel ja on faktiliselt põhjendamata, millest tulenevalt ei saa olla veendumust, et korralduse tegemisel on kõiki olulisi asjaolusid kaalutud ja tasakaalustatult arvestatud. Samuti ei nähtu korraldusest selles osas proportsionaalsuse põhimõttega arvestamist. Korralduses on märgitud, et: „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu on korduvalt jätnud kooskõlastamata Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Mustamäe linnaosa halduskogu, põhjendades, et 5-korruselise büroohoone rajamisega suureneb liikluskoormus Retke teel ja J. Sütiste teel. J. Sütiste tee 17 kinnistuni viivad nn kvartalisisesed teed, mis ei ole sobilikud intensiivseks autoliikluseks. Uue 5-korruselise hoonemahu püstitamine halvendaks veelgi nimetatud piirkonna liiklusohutust. Eelnimetatu on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS v.r mis kehtis kuni 30.06.2015)§ 1 lg 3 sätestatuga. Arvestades naabruses oleva sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka PERH) ja Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla (edaspidi SA Lastehaigla) kehtivate planeeringute alusel kavandatut, mis näeb ette haiglahoonete ja neid teenindavate ehitiste ulatuslikku laiendamist, eesmärgiga tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste mugavam kättesaadavus, pingestab J. Sütiste tee 17 detailplaneeringus kavandatu elluviimine märgatavalt piirkonna tänavate liikluskoormust ja raskendab juurdepääsu nii tervishoiuasutustele kui ka ümbritsevatele korterelamutele, samuti väheneb haljastuse osakaal.“ Kohus leiab, et ei eelpool toodust ega ka korralduse seletuskirjast ei ole võimalik välja lugeda ega aru saada, millistele tõenditele on vastustaja eelpool viidatud seisukohta avaldades tuginenud. Samuti puudub korralduses igasugune analüüs, kuidas just vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatu suurendab liikluskoormust sedavõrd, et detailplaneeringu vastuvõtmisest tuli keelduda arvestades, et Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 kinnistute detailplaneeringuga, mis on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korraldusega nr 1708-k, ja milline planeeringuala on käesolevas asjas vaidluse all oleva planeeringuala kõrval, on planeeritud juba ainuüksi Retke tee 32 parkimismajja 526 parkimiskohta. Võrreldes seda käesoleva vaidluse esemeks oleva detailplaneeringus esitatud parkimiskohtade arvuga, milleks on 67 kohta, jääb arusaamatuks, kuidas saab mõjutada Sütiste tee 17 krundile planeeritav liikluskorraldust sedavõrd negatiivselt, et planeeringu vastuvõtmisest tuli keelduda. Ühtegi vastavat kaalutlust ega analüüsi vaidlusalusest otsusest ei nähtu. Kaebaja on õigesti toonud välja ka asjaolu, et korralduses on sisuliselt läbi analüüsimata ja tähelepanuta jäänud J. Sütiste tee 17 detailplaneeringulahenduse materjalid sh liiklusolukorda ja mõjusid kinnitavad tõendid – KSH aruanne, planeeringu seletuskiri ja joonised. Kohus märgib, et KSH aruandes on välja toodud liiklusest tulenevad mõjud (vt KSH aruande lk 29 ja 48). KSH aruandes on märgitud, et kui alale lisandub 67 parkimiskohta, siis sellest tulenev liiklussageduse kasv on tühine võrreldes olemasoleva liiklusega planeeringuala piirkonnas ja olulist mõju ei kaasne. Seejuures on samas välja toodud, et isegi kui uut hoonet ja parklat ei rajata, siis vastavalt prognoosidele liiklussagedus ning sellest tulenevad mõjud piirkonnas kasvavad sõltumata käesolevast (vaidlusalusest) planeeringust. Arvestades kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega, oleks vastustajal tulnud põhjendada, miks ta esitatud materjalidega ei arvesta või nendes avaldatud seisukohtadega ei nõustu. Sellist analüüsi ja selgitusi korraldusest ei nähtu. Seejuures on kaebaja juhtinud korralduse kohaselt (korralduse p 6 lk 12) vastustaja tähelepanu sellele, et: „J. Sütiste tee 17 maatükk piirneb J. Sütiste tee 19 kinnistuga, J. Sütiste tee 17 12 maatükil kavandatav ehitustegevus on võrreldes J. Sütiste tee 19 kinnistu arendustegevusega tühine. Antud kontekstis väärib tähelepanu linnavalitsuse seisukoht, mille kohaselt J. Sütiste tee 19 kavandataval ehitustegevusel (PERH Sütiste tee haiglakompleksi laiendus) ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju, liikluskoormuse mõju kohta esitatud vastuväited on hüpoteetilised ja ei põhine uuringutel (vt Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korraldus nr 1708k J. Sütiste tee 19 detailplaneeringu kehtestamise kohta, seletuskiri p 6). Sama seisukohta väljendas linn J. Sütiste tee 19 detailplaneeringu suhtes toimunud järelevalvemenetluses (vt Harju Maavanema 06.06.2011 heakskiit). Ei ole alust arvata, et linn hindab J. Sütiste tee 17 planeeringu kohta esitatud vastuväiteid oluliselt erinevalt J. Sütiste tee 19 detailplaneeringu kohta esitatud analoogsetest väidetest.“. Vastustaja ei ole oma seisukohtades ja kaalutlustes toonud välja ühtegi põhjendust, miks ta asus käesoleval juhul liikluskoormuse ja keskkonnamõju osas sisuliselt võrreldes naaberkinnistu detailplaneeringuga risti vastupidisele seisukohale ja jättis sealjuures arvestamata, et ehitusmahud käesoleval juhul on kordades väiksemad. Kohus on seisukohal, et vastustajal oleks eeltoodut arvestades tulnud eriti hoolikalt oma seisukohta põhjendada ja toetuda sealjuures oma seisukoha esitamisel ka konkreetsetele tõenditele. Seda vastustaja teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal õigus ka selles osas, et antud juhul on oluliselt rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna olulised asjaolud on ka proportsionaalsuse aspektist hindamata. Korrektne ei ole ka vastustaja poolt korralduses leitu, et detailplaneeringut ei saa vastu võtta, kuna antud juhul on juurdepääsud planeeritavale alale lahendamata (Korralduse lk 13 p 8 kolmas lõik). Kohtule esitatud detailplaneeringu materjalidest sellist olukorda ei nähtu. Nii detailplaneeringu joonistelt kui seletuskirjast nähtub üheselt, et planeeritavale alale on kavandatud sõidukite juurdepääs J. Sütiste ja Retke teelt (vt detailplaneeringu kaust joonis „Liiklusskeem“ ja seletuskiri lk 13-14). Vastustaja ei eita, et planeeringualale on juurdepääs olemas Retke tee 28, 30 ja 32 kinnistute eest kulgeva avaliku tee kaudu. Kohus märgib siinkohal, et isegi juhul, kui J. Sütiste teelt ei ole võimalik otse planeeringualale sõita, siis on seda võimalik teha Retke tee kaudu vastustaja enda poolt viidatud teed mööda. Kohus märgib siinkohal eraldi, et hetkel ei toeta vastustaja väidet, et J. Sütiste teelt planeeringualale sissesõit keelatakse, ükski kohtule esitatud tõend. J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 detailplaneeringu materjalidest sellist olukorda ei nähtu. Nimetatud planeeringu joonised kinnitavad vastupidist (vt J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 detailplaneeringu joonis „Liiklusskeem“). Kuigi J. Sütiste tee 19 kinnistu koosseisu kuulub ka J. Sütiste tee 19 eest mööduv tee ja vastav tee on ilmselt tema asumise tõttu Sütiste tee 19 krundil eratee, siis ühestki dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et tegemist ei oleks avalikus kasutuses oleva erateega. Seejuures, juhul kui vastav tee suletaks täielikult tavaliiklusele (so ka PERHI külastavatele isikutele), siis ilmselgelt oleks tegemist olukorraga, mis ei vastaks ala suhtes kehtivale detailplaneeringule, kuivõrd nimetatud detailplaneering näeb ette juurdepääsuteedena samuti J. Sütiste teelt sissesõitu ning Retke teelt sissesõitu ning Tallinna Lastehaigla ja PERH-i vahelise tee kaudu sissesõidu (seda ühes suunas). Kohus toob välja, et vastustaja poolt viidatud PERH-i kirjast, et PERH ei ole nõus seadma nimetatud teele servituuti kaebaja kasuks patsientide ja töötajate ohutuse tagamiseks ning teel asuva liikluskoormuse tõttu. Siinkohal jääb kohtule täiesti selgusetuks, kuidas kavatseb PERH teha reaalselt vahet enda patsientidel ja isikutel, kes ei kavatse külastada PERH-i, vaid teisi läheduses asuvaid meditsiiniasutusi või külastavad mõlemaid asutusi või suunduvad eemal olevate kortermajade juurde, kui PERH-i enda patsientide pääsemiseks näiteks Retke tee parkimismajja on detailplaneeringu kohaselt ette nähtud mh ka PERH-i ees asuva eratee kasutamine. Arusaamatuks jääb ka viide juba olemasolevale liikluskoormusele sellel teel, kui see tee avalikus kasutuses ei ole (st seda ei saa ju kasutada ka patsiendid). Seega on ka PERHi enda seisukohad vastuolulised ning ebaselged ega vasta kehtivale detailplaneeringule. 13 Samuti leiab kohus, et otsuses ei ole kaalutud seda, kas PERH-i poolt soovitud lahendus, mis ei vasta kehtivale detailplaneeringule ja sellega kaasnev kehtiva detailplaneeringuga määratud liiklusskeemi muutmine on üldse põhjendatud. Otsuses ei ole analüüsitud J. Sütiste tee 17 ja sellega piirneva ala juurdepääsu ja liiklusohutust seostades seda J. Sütiste tee 19 planeeringulahendusega, millel on ette nähtud lisaparkimiskohad ja teed, mis leevendavad juurdepääsuküsimust ning seda, et kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei ole kuidagi takistatud ligipääs J. Sütiste tee 19 eest ka J. Sütiste tee 17 kinnistuni. Eeltoodud andmetest nähtub kohtu arvates üheselt, et vastustaja seisukoht juurdepääsu küsimuse lahendamata jätmise osas on ekslik ega tugine asjas kogutud materjalidel ja tõenditel, samuti on nimetatud seisukoht vastuolus antud piirkonnas kehtiva detailplaneeringu ning selles ettenähtud liikluslahendusega. Eeltoodud põhjustel on asjakohatud ka vastustaja arutlused, mis puudutavad servituudi seadmise vajadust nimetatud teele, kuid mille seadmisega PERH nõus ei ole. Kohus märgib, et siinkohal ei saa vastustaja kaebajale ette heita mingil konkreetsel viisil juurdepääsu küsimuse lahendamata jätmist, sest detailplaneeringu koostamise ajal teada olevatest kehtivatest andmetest tulenevalt ei olnud võimalik ette näha selles kajastatust teistsuguse lahenduse tegemise vajadust. Kaebaja on kohtu arvates ka õigesti viidanud, et täiesti analüüsimata on asjaolu, et antud piirkonnas on olemas ka hea ühistranspordiühendus ja selle mõju liikluskoormusele. Samuti ei ole analüüsitud positiivseid mõjusid – nagu meditsiiniteenuste koondumine ühte kohta (mis näiteks omakorda peaks tegelikult vähendama liikluskoormust, kuivõrd isikud saavad kõik teenused ühest piirkonnast) arvestades, et krunt asub tervishoiuasutuste arengualas. Kaalumata on alternatiivsed meetmed, mille kaudu saaks piirkonna liiklusolusid mõjutada. Kohus leiab kaebajaga nõustudes, et kõige eeltooduga on rikutud HMS § 3 lg 2, § 4 lg 2, 56 lg 1-3, planeerimisseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015 edaspidi PlanS v.
4. r)§ 4 lg 2 p 2 ning juba üksnes see toob kaasa korralduse tühistamise. 10. Kaebaja leiab, et arvestades J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu eesmärki rajada krundile meditsiiniasutus, on korralduses esitatud vastandus erahuvist ja avalikust huvist (seejuures on vastustaja käsitlenud avaliku huvina naabrite huve) ekslik ja asjakohatu, millest tulenevalt ei saa ka väita, et korralduses on avalikke ja erahuve õigesti väärtustatud ja kaalutud. Kohus ei saa kaebaja eeltoodud seisukohaga täielikult nõustuda. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ühe naaberkrundi omanikuks on PERH, kes osutab teenuseid avalikes huvides pea poolele Eesti elanikonnale. Seega antud juhul tuleb PERH-i huve kindlasti käsitleda kui avalikke huve, samuti tuleb Tallinna Lastehaigla huve käsitleda avalike huvidena. Eeltoodut ei välista see, et ka neil asutustel võivad olla teatavad erahuvid. Seega on õige vastustaja seisukoht selles, et arvestades planeeritava ala naabruses asuvat kahte suurt ja riikliku tähtsusega haiglakompleksi, on vajalik ja esmatähtis tagada nende töö. Olukord, kus täiendav liikluskoormus kitsastel tänavatel halvendab nii patsientide kui operatiivautode juurdepääsu haiglale on siinkohal lubamatu. Ülekaalukas avalik huvi, mis seisneb haiglate ja kiirabi töö toimimise tagamises. Samas ei nõustu kohus sellega, et siinkohal ei oleks pidanud tõsisemalt kaaluma ka J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringust huvitatud isiku huvisid ja põhjendama, milles need huvid on vastuolus PERHi huvidega. Kohus leiab, et adekvaatne ei ole ka kaebaja viide kriisisituatsioonile, sest sellises olukorras on mitmeid lihtsaid (ajutisi liikluskorralduslikke) võimalusi tagada esmajoones avalike huvide järgimine. Kohus märgib huvide kaalumise seisukohast ära ka selle, et ta tuvastas juba eelnevates punktides, et liikluskorralduse suhtes on vastustaja sisuliselt esitanud põhjendamata ja tõenditega vastuolus olevad väiteid. 14 Samas ei tähenda eeltoodu, et vastustaja ei oleks pidanud sisuliselt analüüsima, kas vaidlusalune detailplaneering tõepoolest toob kaasa vastustaja poolt väidetud olukorra või on liikluskoormus seal sisuliselt samasugune ka juhul, kui vaidlusalust detailplaneeringut ei oleks, arvestades sh J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 detailplaneeringust tulenevate mahtudega. Kuivõrd vastav sisuline analüüs korralduses puudub siis on tegemist olulise kaalumisveaga ning korraldus on sellest tulenevalt õigusvastane. Kaebaja viited asjaolule, et vastustaja oleks pidanud kaaluma avaliku huvi aspektist ka seda, et tema kinnistul asuva jalakäijate tee kasutamine on avalikes huvides, siis selles osas tuleb nõustuda vastustajaga selles, et arvestades asjaolu, et vastav jalakäijate tee on ka praegu avalikus kasutuses ja detailplaneeringu realiseerimisel hakkaks jalakäijate teed läbima ka autotee, millist olukorda praegu ei ole, siis selle asjaolu kaalumata jätmine ei ole oluline menetlusviga. 11. Kohus nõustub kaebajaga, et korralduses on Mustamäe üldplaneeringus ettenähtud piirkonna arengueesmärgi kooskõla J. Sütiste tee 17 detailplaneeringulahendusega jäänud selgelt määratlemata ja kaalumata. Vastustaja on küll õigesti välja toonud, et asjaolu, et detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga, ei too automaatselt kaasa detailplaneeringu vastuvõtmist ja kehtestamist, kuid on jätnud korralduses esitamata vastavad kaalutlused, miks ei võeta vastu üldplaneeringuga sisuliselt kooskõlas olevat planeeringulahendust. Kohus leiab, et vastustajal oleks tulnud põhjendada ka seda, miks väidetav vastuolu Mustamäe üldplaneeringuga selles, et planeeringuga ei kavandata haljasala rajamist, kaalub antud juhul üles asjaolu, et planeeringuga kavandatakse piirkonna arengueesmärkidega kooskõlas olevat hoonet. Kohtu arvates on igati mõistetav, et hoonete rajamisega väheneb seni nende kohal olnud looduslik pind. Samuti näeb üldplaneering ette arenguala, mille mõtteks ongi uute hoonete ja nendes pakutavate tervishoiuteenuste mahu suurendamise. Kui aga asuda seisukohale, et loodusliku pinna säilitamine on absoluutselt ja alati olulisem, siis ei oleks võimalik vastaval alal ühtegi uut hoonet ega rajatist planeerida ja veel vähem sinna arenguala ette näha. Sellisel juhul oleks ilmselgelt tegemist rangema režiimiga looduskaitsealaga. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on õigesti välja toonud, et loodusliku pinna iga hinna eest säilitamine ei ole sätestatud ka kehtivas üldplaneeringus, mille sõnastustest nähtub, et oluliseks on peetud eelkõige piirkonna heakorrastatust ja korralikku haljastamist peale ehituse lõpetamist. Lisaks on vastustaja oma vastuses kaebusele selgelt märkinud, et järgima peab ka linna ruumilist arengut üldisemast aspektist. Samas ei ole vastustaja korralduses üheselt arusaadavalt ära näidanud neid üldisi aspekte ja sidunud neid konkreetse planeeringuga selliselt, et nähtuks, millistest kaalutlustest ja milliseid ja kelle huve silmas pidades on vastav otsus tehtud. Kuivõrd sisulisi põhjendusi korralduses selles osas ei nähtu, siis kohus leiab, et tegemist on ilmselge ja olulise kaalutlusveaga. 12. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et korralduses esitatud hinnang detailplaneeringu keskkonnamõjudest on puudulik ega tugine haldusmenetluses kogutud materjalide igakülgsel hindamisel, millest tulenevalt on rikutud põhjendamiskohustust ning tehtud järjekordne kaalutlusviga. Vaidlust ei ole selles, et Mustamäe üldplaneeringus on sätestatud mh, et „Tagada ehitiste ümber heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu. Parkimine lahendada ala piires.“ Otsuses on märgitud, et: „/…/Iga uus- ja juurdeehitusega kaugeneb Mustamäe kunagisest parklinna ideest. Ehitiste, teede ja parklate kavandamine toimub loodusliku kattega pinnase arvelt. Seoses intensiivsema liiklemisega suureneb koormus looduskeskkonnale. Seega läheb nimetatud tegevus vastuollu Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarves toodud põhimõttega, kus tervishoiuasutuste arengualas tuleb ehitiste ümber tagada 15 heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu.“ Kohus leiab, et vastustaja on asunud ekslikule seisukohale, et antud juhul läheb detailplaneering vastuollu Mustamäe üldplaneeringuga. Kohus nõustub kaebajaga selles, et Mustamäe üldplaneeringus ei ole nõuet, et antud piirkonnas tuleb vältida uute hoonete rajamist, millega kaasneb autoliiklus või väheneb loodusliku kattega pinnas. Selline järeldus on ka vastuolus üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega, milleks on tervishoiuasutuste arenguala. Mustamäe üldplaneering näeb ette, et antud piirkonnas, kui tervishoiuasutuste arengualas, tuleb ehitiste ümber tagada heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et detailplaneering neile tingimustele ei vasta ja millistele andmetele ta oma seisukoha esitamisel tugineb. Seda eriti olukorras, kus detailplaneeringule tehtud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne vastustaja seisukohti ei kinnita. Vastustaja ei ole sisuliselt üldse analüüsinud, millist mõju detailplaneering keskkonnale avaldab – sh on analüüsimata krundi täisehitusprotsent, naabruses asuvad keskkonnatingimused, roheala osakaal ja kvaliteet praegusel krundil, tegemata on liiklusmüra uuring. 13. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et korralduses puuduvad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleb J. Sütiste tee 17 planeeringumenetlus lõpetada ehk puuduvad kohased põhjendused planeeringu vastuolust õigusakti või linna ruumilise arengu eesmärkidega. Vastustaja on küll õigesti märkinud, et vastavalt Tallinna linna ehitusmääruse (Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21) § 15 lg 3 p 1 edastab Amet detailplaneeringu koos lisadega arvamuse avaldamiseks TPR-i kaudu elektrooniliselt vastava linnaosa vanemale, kes võtab arvesse halduskogu otsuse, ning sama määruse § 15 lg 3 p 6 sätestab, et Amet edastab detailplaneeringu koos lisadega arvamuse avaldamiseks TPR-i kaudu elektrooniliselt Tallinna Transpordiametile, kui planeeritavat ala läbib ühistransport, detailplaneeringuga kavandatav toob kaasa avalikult kasutataval tänaval liikluskorralduse muudatused või liikluskoormuse olulise kasvu, kuid eeltoodust ei tulene seda, et juhul kui vastavat kooskõlastust ei anta, et siis oleks detailplaneering vastuolus õigusaktidega või et sellisel juhul ei tuleks otsuses endas (või seletuskirjas) põhjendada, milles detailplaneeringu vastuolu õigusaktidega seisneb. Vastav kohustus tuleneb mh ka Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lg 2, mis sätestab, et Amet analüüsib ja hindab planeeringumenetluse õiguspärasust ning planeeringulahenduse sisulist vastavust õigusaktidele, üldplaneeringule ning muudele alusdokumentidele (keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, arengukavad, ehitusmäärus, standardid jms), sobivust linnaruumi ja eelnenud koostöö piisavust ning esitab vajaduse korral planeeringu koostajale nõude detailplaneeringut täiendada või esitada lisaandmeid. Sama paragrahvi lg 5 ja 7 viimasest lausest tuleneb, et Amet arvestab planeeringu kohta esitatud arvamustega ning korraldab detailplaneeringu kooskõlastamise või esitab planeeringu koostajale nõude täiendada detailplaneeringut või esitada lisaandmeid. Amet võib põhjendatud juhul jätta esitatud arvamusega arvestamata, teavitades sellest arvamuse esitajat. Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. Viimati nimetatud põhimõte tuleneb ka PlanS v.r § 17 lg 4, mis sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Tallinna Transpordiamet oma 22.01.2014 dokumendis nr 4-1/14/14 ja Mustamäe Linnaosa Valitsus oma 14.02.2013 dokumendis nr 112-/684 ja 22.01.2014 dokumendis nr 1-12/13/978-9 (vt DP kaust) oleks välja toonud detailplaneeringu vastuolu õigusaktidega. 16 Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohas kooskõlastuse andmata jätmise kohta on küll üldsõnaline viide PlanS v.r § 1 sätestatud põhimõtte arvestamata jätmisele (so võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvidega tasakaalustatult arvestamise põhimõtte rikkumine, kuivõrd Mustamäe elanike esinduskogu ja J. Sütiste tee 11, 13 ja 15 elanikud ei ole detailplaneeringuga nõus), kuid ei ole välja toodud, milles see õigusvastasus seisneb. Pelgalt naaberkinnistute omanike vastuseis ei tähenda seda, et detailplaneering oleks vastuolus PlanS v.r §-ga 1. Selleks, et tugineda detailplaneeringu vastuolule PlanS v.r §-ga 1 tuleb konkreetselt ka välja tuua, milles see naaberkinnistute huvidega arvestamata jätmine seisneb ja kaaluda kõige poolte huve. Selliseid kaalutlusi korraldusest ei nähtu. Samuti on Mustamäe Linnaosa Valitsus märkinud, et otsus oleks tühine HMS § 63 lg 2 p 5 alusel, kuid ka selles osas jääb selgusetuks, miks leitakse, et detailplaneeringu vastuvõtmise otsus oleks tühine, sest õiguskindluse puudumine soovitud liiklusskeemi teostatavuse osas vastavat tagajärge kaasa ei too. Seega leiab kohus, et vastustaja on jätnud korralduses välja toomata, milles seisneb detailplaneeringu vastuolu õigusaktidega. Seisukoht, et kuivõrd eelpool viidatud kooskõlastused on jäetud andmata ning et see tõendab, et detailplaneering ei vasta õigusaktidele, ei ole õige ja põhjendatud. Kindlasti ei saa käsitleda detailplaneeringu õigusaktidega vastuoluna asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringualale sõidukite juurdepääs ette nähtud J. Sütiste teelt. Vastustaja selgituste osas, et tulevikus võib tekkida olukord, et sellise juurdepääsu rajamine ei ole reaalselt teostatav PERH-i võimaliku vastuseisu tõttu, on kohus väljendanud oma seisukohta käesoleva otsuse punktis 9 märgituga ja siinkohal ei hakka seda üle kordama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on teinud korralduse andmisel olulise kaalutlusvea, mis toob kaasa korralduse tühistamise. 14. Kaebaja märkis veel, et 21.01.2015 korraldus Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastu võtmata jätmise kohta on ebaproportsionaalne ja vastuolus Mustamäe üldplaneeringus määratud piirkonna juhtfunktsiooniga ja motiividega, millest vastustaja lähtus Sütiste tee 19 planeeringu kehtestamisel, Kohus märgib, et käsitles juba eelpool küsimust seoses vaidlusaluse planeeringu vastavusega Mustamäe üldplaneeringule ega pea vajalikuks oma seisukohti korrata. Mis puudutab aga väidetavat proportsionaalsuskohustuse rikkumist arvestades, et naaberkinnistule on detailplaneering kehtestatud, siis selles osas leiab kohus, et kaebaja käsitlus ei ole päris õige. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et juhul kui samas piirkonnas keeldutakse sama juhtfunktsiooniga alal sarnaste eesmärkidega detailplaneeringu vastuvõtmisest (või kehtestamisest), milline detailplaneering on kehtestatud näiteks naaberkinnistule, on tegemist proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega. Detailplaneeringu kehtestamise pädevus on kohalikul omavalitsusel. Isikul on õigus üksnes kaalutletud ja seaduse nõuetele vastavale otsusele. 15. Kohus nõustub kaebajaga selles, et korralduses puudub planeeringulahenduse vastuvõtmata jätmise proportsionaalsuse põhjendus (HMS § 3 lg 2 § 4 lg 2) ja proportsionaalsuse nõude rakendamata jätmine on oluline sisuline eksimus. Korralduses ei ole kaalutud, miks oli vajalik just detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine, mitte näiteks kaebajale täiendava võimaluse andmine detailplaneeringu lahenduse muutmiseks või täiendamiseks. 16. Vastustaja viited üldteada olevale parkimiskohtade puudusele PERHI ümber ja kaebaja vastuväited sellele jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd kohus kontrollib üksnes Korralduse õiguspärasust. Korralduses vastavale asjaolule ei ole tuginetud. 17. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd Korralduse tegemisel ei ole järgitud nõutekohaselt kaalutlusreegleid ja rikutud on oluliselt põhjendamiskohustust, siis tuleb vaidlustatud Tallinna 17 Linnavalitsuse 21.01.2015 korraldus nr 66-k tühistada. Kuivõrd kohus rahuldas tühistamiskaebuse, siis kuulub rahuldamisele ka kohustamiskaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle. Kohus leiab arvestades kõiki asjaolusid ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, et vastustajal on võimalik vastav otsus vastu võtta 2 (kahe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud 18.

§ 108lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 6189 eurot vastavalt Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ arvetele nr 125-A, 197-A, 353-A, 649-A, 1A, 81-A, 302-A (tl 128-134 pöördel). Arved on tasutud (tl 135-138).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö sisu on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega ning töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga. Kohus leiab, et osaliselt põhjendatud on vastustaja väide, et menetluskulusid tuleks vähendada, kuna detailplaneeringu menetluses esindab kaebajat sama esindaja. Kohus nõustub vastustajaga, et esindaja varasem osalemine detailplaneeringu menetluses vähendab esindaja töö mahtu seoses käesoleva kohtumenetlusega selles osas, mis puudutab ennast asjaoludega kurssi viimisesse ja eriti kaebuse enda koostamise osas. On ilmselge, et esindajal, kes on varasemalt tuttav asjaoludega ja ka haldusmenetluse dokumentatsiooniga, kulub kaebuse koostamiseks vähem aega, kui esindajal, kes peab alustama esindamist täiesti tundmatus asjas. Kohus leiab, et põhjendatud on vastustaja vastuväide kaebuse koostamiseks kulunud aja suhtes. Kohtule esitatud kaebus koosneb sisuliselt 13 leheküljest tekstist, millest 1,5 lehekülge on menetluslikke taotlusi. Kohus leiab, et osaliselt on õigustatud vastustaja taotlus vähendada kaebuse koostamisega seotud kulusid ja kohus leiab, et õigustatud on nende vähendamine ¼ ulatuses ehk kohus peab õigustatuks kompenseerida osutatud õigusabi selle arve osas 15 tunni ulatuses s.o. 2100 euro + käibemaks ulatuses. Samuti peab kohus osaliselt õigustatuks vastustaja vastuväidet seoses 26.10.2015 arvega seoses ettevalmistusega halduskohtu kohtuistungiks. Kohus nõustub vastustajaga, et sisuliselt ei olnud vajalik enam arvel toodud detailplaneeringu materjalide analüüs ja suuresti oli täiendavalt vaja analüüsida ainult vastustaja vastust. Kohus leiab, et selles osas on õigustatud õigusabi väljamõistmine 3 tunni eest ehk arve üldsummat tuleb vähendada 1,75 tunni osas ja 245 eurot + käibemaks võrra. Kohus leiab, et vastustaja seisukoht selles, et menetluskulud tuleks välja mõista ilma käibemaksuta, ei ole õige. Kohus juhib siinkohal vastustaja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-54-12, mille kohaselt Riigikohtu praktikas (otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja 16) on leitud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning see seisukoht on halduskohtumenetluses jätkuvalt kohaldatav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kantud ja põhjendatud menetluskulud summas 5089 eurot (koos käibemaksuga). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 18