KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.04.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-1225 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Asja läbivaatamise kuupäev 14.04.2016 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pavel GALKANI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Pavel GALKAN sünd. 20.01.1997, isikukood 39701205218, xxx Jätta Pavel GALKAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Pavel GALKANILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 73 (seitsekümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. osalemine kohtuistungil 20 €, materjaliga tutvumine 20 €, käibemaks 8 €, sõidukulud 21 €, käibemaks 4,20 €). Välja mõista Pavel GALKANILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud õigusabi eest 73 (seitsekümmend kolm) eurot 20 senti. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Pavel Galkani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Galkan on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.03.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud 28 päeva alates 10.08.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, tema varavastased õiguserikkumised said alguse ajal, mil ta oli 7-aastane. Kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele B1 taseme ja suitsetamisest loobumise nõustamises ning andnud nõusoleku läbida programm Equip. Kinnipeetaval on elukoht olemas, kuid tegemist on ülerahvastatud üürieluruumiga. Kinnipeetaval on põhiharidus, töö leidmist toetavad kutseoskused puuduvad. Vabaduses oli kinnipeetav korduvalt registreeritud töötuna. Kuritegudega tekitati rahalist kahju, varastatud asjad müüdi ja raha jagati varguses osalejate vahel, kinnipeetav kasutas raha sõltuvusainete ostmisele. Kinnipeetava ema, isa ja 2 venda on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub mitmeid kriminaalkorras karistatud noori, kellega koos kinnipeetav tarvitas sõltuvusaineid ja pani toime kuritegusid. Kinnipeetav oli Tartus vargusi toime pannud eakaaslaste grupi liige juba ajal, mil ei olnud veel süüealine. Kinnipeetav hakkas suitsetama 12-aastaselt ning alkoholi ja narkootikume tarvitama 13-aastaselt. Kinnipeetaval on diagnoositud käitumishäire. Kinnipeetava enesehinnang on madal, arendamist vajavad analüüsioskus, oskus mõista teiste seisukohti ning toimetulek konfliktiolukorras. Vestluses võib kinnipeetav manipuleerida ja anda soovitavaid vastuseid. Kinnipeetaval on raskusi probleemide tunnistamisel, olukordadega toimetulemiseks on ta kasutanud vägivalda ja sõltuvusaineid. Kuigi kinnipeetaval on olemas eesmärgid, on nende saavutamine oskamatusest ja impulsiivsusest tingituna keeruline. Teiste isikute õigusi respekteerib kinnipeetav osaliselt. Kinnipeetav tahab küll muutuda, kuid pere võimalused ja oskused on piiratud ning tutvusringkond toetab uute õiguserikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ajal, mil ta on olnud allutatud käitumiskontrollile. Kinnipeetav on ohtlik vangidele ja avalikkusele, oht on kõige tõenäolisem konfliktisituatsioonis. Kinnipeetav ei oska verbaalselt toime tulla. Oht seisneb ka varavastaste kuritegude toimepanemises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 83%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 72%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on 12 õdevenda, tema on sündinud kolmanda lapsena. Kinnipeetava ema, isa ja 2 venda on kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on vanemate kontakt kinnipeetavaga säilinud, ema sõnul suheldakse telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava tutvusringkonda on kuulunud mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid. Ema hinnangul on üheks põhjuseks kinnipeetava liigne mõjutatavus kaaslaste poolt. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde, pere üürib 5-toalist ridaelamuboksi. Kinnipeetava leibkonna sissetulekud moodustuvad riiklikest toetustest ja kinnipeetava isa töötasust, kinnipeetava ema on kodune. Pere toimetulekuks on 2 xxx kompenseerinud perekonna elukohaga seotud kulud. Kinnipeetaval on põhiharidus, viimasest koolist arvati ta välja õppevõlgnevuste ja puudumiste tõttu. Kinnipeetav on korduvalt olnud registreeritud töötuna, kutseoskused tal puuduvad. Vestluses kinnipeetava isaga selgus, et neil on olemas xxx, kuhu lubatakse kinnipeetav tööle võtta. Kinnipeetava õigusrikkumised said alguse 7-aastaselt. Kriminaalkorras on kinnipeetav olnud süüdi mõistetud viis korda. Esimesel katseajal jätkas kinnipeetav käitumiskontrolli ajal kuritegude toimepanemist ja vahistati. Teisel katseajal ei täitnud kinnipeetav kontrollnõudeid nõuetekohaselt ja pani toime nii väärtegusid kui uue kuriteo, kinnipeetav vahistati taas. Vangistuses on kinnipeetav jätkanud reeglite eiramist ja pannud toime mitmeid didtsiplinaarrikkumisi. Kui varasemalt või kinnipeetava õigustrikkuvat käitumist mõjutavaks teguriks pidada käitumishäiret (viimati diagnoositi 2010), siis hetkel sellekohane info puudub. Käitumiskontrolli raames on kinnipeetavat suunatud psühhiaatri vastuvõtule, kuid konsultatsioonile on kinnipeetav keeldunud minemast. Ema sõnul on kinnipeetav füüsiliselt ja vaimselt terve. Vestluses vanglaametnike ja kriminaalhooldusametnikuga on kinnipeetav tunnistanud kanepi igapäevast tarvitamist ja erinevate narkootiliste ainete proovimistxxx õppimise ajal nuusutas kinnipeetav erinevaid toksilisi aineid. Kinnipeetav on pannud isikuvastase kuriteo toime alkoholijoobes. Maakohtu istung Kinnipeetav Pavel Galkan taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et alkohol ning narkootikumid on jäänud minevikku. Samuti seletas kinnipeetav, et kui ta tahab, siis hakkab nagunii kuritegusid toime panema, vahet pole, kas vabaneb praegu või tähtaegselt 7 kuu pärast. Kinnipeetav seletas ka, et tegelikult ei kavatse ta asuda elama vanemate juurde, vaid kavatseb koos tüdruksõbraga hakata koos eluruumi üürima. Mingiks eriala omandamiseks tal aega ei ole ja soovib asuda tööle. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi palus taotlus rahuldada ja märkis, et mõistlik on kinnipeetava vabastada vangistusest kontrolli tingimustega, kuna see abistab kinnipeetavat. Kuigi kinnipeetava peres on kriminaalkorras karistatud isikuid, loodab kaitsja, et ema ja õde toetavad kinnipeetavat moraalselt. Arvestada tuleb ka seda, et kinnipeetaval on töökoht, tüdruksõber ja laps. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vaatamata on vanusele kriminaalkorras karistatud juba kuus korda, sealjuures ka katseajal ja vangistuse ajal toimepandud kuritegude eest. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et mõlemal katseajal ei suutnud kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid täita ja jätkas kuritegude toimepanemist. Samast iseloomustusest nähtub, et samuti jätkas kinnipeetav teisi ohustavate õiguserikkumiste toimepanemist vangistuse kandmise ajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava minevikku ja käitumist vanglas puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi, neist kehtivaid on
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid täita. Kinnipeetava mitteõiguspärane käitumine vangistuses ei veena maakohut kuidagi selles, et vabaduses viibides hakkab ta kõiki nõudeid täitma. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde. Tegemist on ülerahvastatud üürieluruumiga. Lähedastest on kinnipeetava ema, isa ja 2 venda kriminaalkorras karistatud. Need tingimused ei soodusta kuidagi kinnipeetava resotsialiseerumist. Lisaks sellele kinnitas kinnipeetav ise maakohtu istungil, et tegelikkuses ta vanemate juurde elama ei asu ja kavatseb koos tüdruksõbraga üürida eraldi eluruumi. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud xxx-s, kuid samas kinnipeetaval vaid põhiharidus, kutseoskused, töökogemus ja eriala puuduvad. Viru Vangla iseloomustuse õiguskuulekat käitumist. kohaselt ei toeta kinnipeetava on tutvusringkond Jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik tegeleda oma mõtlemise, suhtumise ja käitumise probleemide lahendamisega. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava puhul on liiga suur (83%), et vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selgeks erandiks sellest. Maakohus ei tuvastanud käesoleval juhul ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis võimaldanuks kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 73,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamata jätmisega mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. 4 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5