← Eesti

3-14-50637/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 06.06.2016, Tartu 3-14-50637 Sven Enzo Eizeni (endise perekonnanimega Uibo) kaebus Tartu Vangla toiminguga (02.01.2013 etapeerimine Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse) tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 500 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 07.11.

  1. a otsus Sven Enzo Eizeni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sven Enzo Eizen Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Sven Enzo Eizeni taotlus kaebuse muutmiseks ja muuta esitatud Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue Tartu Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise nõudeks.
  5. Jätta Sven Enzo Eizeni apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.11.
  6. a otsus muutmata.
  8. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
  9. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 06.07.2016 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Kinnipeetav Sven Enzo Eizen esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 04.02.2014 ja mille kohaselt etapeeriti S. E. Eizen 02.01.2013 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ning rikuti sealjuures S. E. Eizeni inimõigusi ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t
  11. Kui ühe kinnipeetava kohta on saatebussis vähem ruumi kui 0,8 m2 on tegemist EIÕK art 3 rikkumisega. S. E. Eizenit ei lubatud mitu tundi tualetti, tal tekkis kõhu- ja peavalu. S. E. Eizen nõuab nimetatud tingimustes etapeerimise eest proportsionaalset hüvitist vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) määratud kahjutasudele.
  12. Tartu Vangla jättis 03.04.
  13. a otsusega nr 1-13/121-2 S. E. Eizeni kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  14. S. E. Eizen esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatavaks toiminguks kaebaja etapeerimine 02.01.2013 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Sõit kestis kolm tundi ja etapeerimise bussis oli ühe kinnipeetava kohta 0,3 m2 ruumi, Euroopas on aga minimaalne 0,8 m
  15. S. E. Eizeni hinnangul võib olla tegemist EIÕK art 3 rikkumisega, kuna etapibussis polnud üldse ruumi. Ta palus tualetti. Kogu aja valutas pea ja kõht ning poole tee peal tühjendas ta häda püksi, mistõttu tundis ta häbi, masendust ja alandust. Kuna bussis polnud turvavööd, kartis ta oma elu pärast. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist põhjendas S. E. Eizen kavatsusega esitada hiljem hüvitamisnõue. HALDUSKOHTU LAHEND
  16. Tartu Halduskohus jättis 07.11.
  17. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt ei tulene kehtivast õigusest nõudeid saatebussi tingimustele, mistõttu tuleb kinnipeetava saatmisel lähtuda vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1 sätestatud põhimõttest. Kinnipeetava saatmine saatebussiga on iseenesest vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, sest esineb palju objektiivseid põhjusi, miks kinnipeetavat tuleb ühest kinnipidamisasutusest teise toimetada. Saatmise käigus peavad olema tagatud olulisemad vangistuse täideviimise põhimõtted ulatuses, milles see on saatebussis mõeldav. Tuvastatud on, et kaebaja sõitis 02.01.2013 etapibussis 4-kohalises boksis koos kahe teise kinnipeetavaga. Neljakohaline boks on ilma vaheseinteta ja boksi suurus on 1760x900 mm (1,584 m2 ) ja seega kaebaja kasutas 0,528 m
  18. Kui saatebussis on istekohale samas suurusjärgus ruumi nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik, ei saa saatebussi tingimused vastavas osas rikkuda kinnipeetava õigusi. Saatebussi kambrid on piisavalt laiad, kuna ühele istujale mõeldud ruumi on neljakohalises kambris 0,396 m 2 ja ühekohalises boksis 0,51 m
  19. Saatebussi kambrite pikkus 850 või 900 mm on piisavalt suur normaalse kehaehitusega inimesele ja sellises kambris saatmine ei saanud põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Seega ei saa ainult saatebussi põrandapinna alusel üheselt järeldada inimväärikuse alandamist. EIK on asja Trepashkin vs Venemaa otsuses (nr 36898/03) asunud seisukohale, et kuigi kohus võib võtta arvesse Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standardeid, ei saa need olla otsustava kaaluga. Asjas Yakovenko vs Ukraina tuvastas EIK küll EIÕK art 3 rikkumise, kuid seda olukorras, kus saateautodes ja raudteevagunites saadeti suurt hulka kinnipeetavaid, kes viibisid ühiste pinkidega kambrites ning kus oli kinnipeetava kohta 0,3 – 0,4 m 2 ruumi ja kus isikut transporditi 64 korda. Sarnast olukorda käsitleti ka asja Retunscaia vs Rumeenia otsuses (nr 25251/04). EIK otsuses asjas Starokadomskiy vs Venemaa (nr 42239/02) ning otsuses asjas Khydorov vs Venemaa (nr 6847/02) tulenes EIÕK art 3 rikkumine muuhulgas sellest, et kaks kinnipeetavat pidid jagama ühele kinnipeetavale mõeldud istekohta. Seega ei tulene ka EIK praktikast viidet sellele, et kaebajale osaks saanud ruumi saatebussis tuleks pidada inimväärikust alandavateks. Vaidlusaluse saatmise puhul ei alandanud kaebaja inimväärikust ka see, et tal polnud võimalik kasutada tualetti. Alla kolme tunni pikkune periood, mil tualeti kasutamine pole võimalik, 2 võib olla ebamugav, kuid see ebamugavus ei saa olla inimväärikust alandava intensiivsusega. Niisugune olukord on tavapärane ka reisijateveo puhul väljaspool vanglat. Kaebaja oli teadlik etapeerimisest ja enne etapeerimist oli võimalus soovi korral kasutada WC-d. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks tualeti kasutamiseks soovi avaldanud. Vanglale esitatud taotluses kaebaja avaldas ainult, et mitme tunni jooksul ei lubatud tualetti ja temal tekkis pea- ja kõhuvalu, kuid kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et ta palus tualetti, aga kuna ruumi polnud üldse, oli ta sunnitud poole tee peal tühjendama oma häda püksi. Kohus möönab, et saatebussi peatamine suvalises kohas on eluliselt väga väheusutav, etapibussides WC-d ei ole ja selle olemasolu ei ole ka ette nähtud. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et 02.01.2013 toimunud etapeerimise ajal oleks mõni transporditavatest kinnipeetavatest oma ihuhäda püksi lasknud. Kaebaja ei teatanud ka pärast etapeerimist vanglale, missuguses olukorras ta oli ning esitas kahjunõude alles ühe aasta möödumisel. Eeltoodu tõttu tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja väide häda püksi tegemise kohta on paljasõnaline ja tõendamata ning eluliselt ei ole usutav, et täiskasvanud terve mees ei suuda oma ihuhäda 2 tunni ja 50 minuti jooksul kannatada. Saatebussid, millega kaebajat etapeeriti, on kasutusel alates oktoobrist 2010 ja vastavad riigihankes määratud tingimustele. Bussides on olemas ventilatsioon, valgustus ja igale transporditavale oma istekoht. Busse koristatakse iga sõidu järel. Kunagi ei panda boksi rohkem kinnipeetavaid, kui seal on istekohti. Nimetatud nõuded olid täidetud ka vaidlusalusel korral. Vastustaja tõi põhjendatult välja ka asjaolu, et ka tavalises sõiduautos ei ole tagaistmel istudes kaassõitjal ülemäära ruumi enda liigutamiseks. Reaalsete kannatuste ja alanduste olemasolu ei saa selguda aasta hiljem teiste kohtuasjade pinnalt. Turvavööd ei ole etapibussis ette nähtud, sõit oli korrektne ja keegi ei esitanud etteheited sõidu ohtlikkuse kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  20. S. E. Eizen esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib kaebaja tuvastada 02.01.2013 toimunud etapeerimise õigusvastasuse. Sõit Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse kestis ligikaudu kolm tundi ja saatebussis oli 0,3 m2 ruumi ühe kinnipeetava kohta. Lisaks ei olnud võimalik saatebussis püsti tõusta, puudus turvavöö ja ei võimaldatud kasutada WC-d. Kaebaja pidi tegema häda püksi, millega põhjustati vaimseid kannatusi ning kaebaja tundis häbi ja masendust. Kaebajal valutas kõht ja pea kogu tee, kuid abi ta ei saanud. Tegemist oli EIÕK art 3 rikkumisega. Tuvastamisnõude eesmärgiks on hilisem kahjunõude esitamise soov ning preventiivseks eesmärgiks, et Eesti Vabariik lõpetaks õigusvastase halduspraktika. Eesti riik ei ole astunud samme, et viia kehtiv õigus kooskõlla EIK praktikaga, kuna Euroopas on saatebussis minimaalne ruum ühe kinnipeetava kohta 0,8 m
  22. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kinnipeetava etapeerimisel tuleb tagada tema ohutus ning väärikust austav kohtlemine, mis ei tähenda aga seda, et etapeerimine peab toimuma tingimustes, mis ületavad ka ühistranspordis sõitmiseks pakutavad tingimused. Ka tavalises sõiduautos tagaistmel istudes ei ole kaassõitjal või bussis reisijal ülemäära ruumi enda liigutamiseks või võimlemiseks, rääkimata võimalikust püsti tõusmisest, et ennast sirutada. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi faktilist negatiivset tagajärge, mis saabus temale 02.01.2013 transportimisel, kus tal oli etapibussis oma kohal istudes ruumi 0,396 m
  23. Pelgalt seetõttu, et istumine võib muutuda ebamugavaks, ei ole veel alust rääkida isikule eriliste kannatuse või piina tekitamisest, mis oleks käsitletav inimese väärikust alandava kohtlemisena. Buss, millega kaebaja Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse toimetati, võeti kasutusele uuena oktoobris
  24. Bussides on olemas ventilatsioon, valgustus, peale igakordset etapeerimist bussid koristatakse, millega tagatakse busside puhtus. Bussis on olemas istekoht igale 3 kinnipeetavale ja transporditakse korraga ainult niipalju kinnipeetavaid, kui on bussis ettenähtud kohti. Etapeerimised ei toimu ebamõistlikult kaua ning lähtepunktist sihtkohta jõutakse üldjuhul sama ajaga, kui see toimuks tavatranspordiga sõites. Etapibussides ei ole WC-d ette nähtud. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et 02.01.2013 toimunud etapeerimise ajal oleks mõni transporditavatest kinnipeetavatest oma ihuhäda püksi lasknud. Kaebaja ei ole oma väite tõenduseks ühtegi tõendit esitanud ega ole ka viidanud, kust selle kohta tõendeid võiks leida, mistõttu tuleb kaebaja väide lugeda paljasõnaliseks ja mittetõendatuks.
  25. S. E. Eizen esitas ringkonnakohtule taotluse sooviga muuta kaebust ja esitada kahju hüvitamise nõue, kuna ilmselgelt läheb liiga kaua aega, et tuvastada toimingu õigusvastasus. Tuvastamisnõude esitamisel oli eesmärgiks hiljem esitada kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamist soovib kaebaja summas 500 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et S. E. Eizeni taotlus kaebuse muutmiseks tuleb rahuldada. Kaebaja soovib muuta Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude Tartu Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks, taotledes tekitatud kahju eest hüvitist summas 500 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. Kaebaja kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tartu Vanglas 04.02.2014, Tartu Vangla lahendas taotluse 03.04.2014 ning kaebaja esitas tuvastamiskaebuse Tartu Halduskohtule 28.04.
  27. Kaebuse esitamisel halduskohtule tasus kaebaja riigilõivu 15 eurot. Eeltoodu tõttu tuleb lugeda hüvitamiskaebuse esitamisel kohtueelne menetlus läbituks nõuetekohaselt ning kahju hüvitamise nõue on kohtus menetlemiseks lubatav.
  28. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.11.
  29. a otsus tuleb jätta muutmata ja S. E. Eizeni apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuigi halduskohus menetles tuvastamisnõuet, saab tugineda kõigile halduskohtu otsuse põhjendustele, kuna hüvitamiskaebuse rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  30. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise kaebuse, milles palub hüvitada talle Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju seoses tema transportimisega 02.01.2013 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Tegemist on kahju hüvitamise nõudega RVastS § 9 lg 1 mõttes, mille 4 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vanglale esitatud kahjunõudest ning kaebusest halduskohtule saab järeldada, et mittevaraline kahju, mille hüvitamist kaebaja soovib, seisneb tema väärikuse alandamises. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebaja on nii vanglale kui ka kohtule esitatud taotlustes esitanud väiteid ka tualeti ja turvavöö puudumise ning tekkinud kõhu- ja peavalu ning püsti tõusmise võimatuse kohta saatebussis, on kaebaja nende asjaolude äratoomisega soovinud pigem illustreerida seda, millisesse olukorda ta oli tema saatmise ajal asetatud ning, et asjaolude koosmõjus oli tegemist tema inimväärikuse alandamisega. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kehtib RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud üldreegel, millest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kuivõrd kinnipeetavate saatmine on vangistuse täideviimisel objektiivselt vältimatu ning iseenesest õiguspärane tegevus, saab kaebaja transportimine vangla saatebussiga olla õigusvastane üksnes juhul, kui saatmisega tekitati talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipeetava saatmisega kaasnevad. Ka EIK on asja M.S. vs Venemaa (nr 8589/08) lahendis märkinud, et seonduvalt transportimistingimustega on EIÕK art 3 rikkumisega tegemist siis, kui kannatused ületavad kinnipidamistingimustega paratamatult kaasnevaid kannatusi.
  31. Halduskohus on viidetega erinevatele EIK lahenditele põhjalikult käsitlenud saatebussi tingimuste vastavust seaduse nõuetele ja jõudnud õigele järeldusele, et saatebussi tingimused ei saanud alandada kaebaja inimväärikust. Ringkonnakohus nõustub taoliste põhjendustega ja leiab, et sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.
  32. a otsus nr 3-3-1-56-15, mille p-des 21-22 on Riigikohus leidnud, et 0,45 m 2 pindalaga bussikong ei ole eraldivõetuna inimväärikust alandav. Kuigi praegusel juhul ei olnud tegemist kongiga, oli kaebaja kasutuses rohkem pinda kui 0,45 m 2 ja seega ka antud vaidluse puhul on kohaldatavad Riigikohtu nimetatud seisukohad. Kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja kasutada oli saatebussis ruumi 0,53 m2, siis sellise pindalaga ruumis saatmine ei saa tekitada kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Oluline on see, et kaebajale tagatud isiklik ruum bussis ei erinenud Euroopa Liidu direktiiviga sätestatud reisijateveo miinimumtingimustest vabaduses. See kinnitab, et EIK lahenditest ei saa teha järeldust, et on olemas mingisugune absoluutse pindala määratlus, millest väiksemal on kinnipeetava transportimine õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul võiks tekkida olukord, kus vabaduses viibivate isikute reisimisel bussis oleksid tagatud väiksemad õigused isiklikule pinnale kui kinnipeetavatele. Kindlasti ei ole see EIK lahendite puhul eesmärgiks. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigustatult leidnud, et kaebaja suhtes ei ole toime pandud õigusvastast tegu. Seetõttu ei ole kaebajale ka kahju tekitatud ning puudub alus mingisuguse hüvitise väljamõistmiseks.
  33. Seoses kaebaja väitega, et Euroopas on saatebussis minimaalne ruum ühe kinnipeetava kohta 0,8 m2, tuleb selgitada, et olenemata CPT poolt soovitatud standardite olemasolust, ei saa EIK-i seisukohtadest tulenevalt need standardid olla otsustava kaaluga (EIK otsus asjas Trepashkin vs Venemaa, nr 36898/03). Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas kinnitanud, et CPT aruannetes esitatud ettepanekud ei ole siduvad (RKHKo 07.04.2010, nr 3-3-1-5-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka ainuüksi CPT soovitustele mittevastava kambri kasutamisest kinnipeetava saatmisel järeldada saatmistingimuste õigusvastasust.
  34. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel 5 tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.