Obsah (4)

§ 121§ 4§ 120§ 210

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tartu Haldusasja number 3-16-805 Haldusasi Andrus Eriku kaebus Viru Van

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ka seda, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üheselt selge, kas käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, kuid halduskohus ei ole selles osas seisukohta võtnud.

1. Harju Maakohus kohaldas 16.02.
2. a määrusega kaebaja suhtes KarS § 87¹ ja § 75 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426¹ alusel karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohtu 16.02.
3. a määruse resolutsiooni punkti 1 viimase alapunkti kohaselt peab A. Erik saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Olemuselt on vangla ja kaebaja vaheline vaidlus avalik-õiguslik ning selle lahendamine on halduskohtu pädevuses juhul, kui seadus ei näe selleks ette teistsugust menetluskorda. KrMS § 431 lg 1 näeb ette, et seadustiku §-des 424-428¹ ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kui vaidluse puhul selle üle, kas kriminaalhooldusametnik on õiguspäraselt jätnud A. Erikule andmata loa Eesti territooriumilt lahkumiseks, on tegemist KrMS §-des 424-428¹ ja 430 reguleerimata küsimuse või muu kohtulahendi täitmisel ilmneva kahtluse ja ebaselgusega, ei kuulu see vaidlus seaduses sätestatud teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu halduskolleegiumi ja erikogu praktika kohaselt on KrMS § 431 lg 1 kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks laialdaselt kohaldatav (vt nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-4-2-12, 3-3-1-52-12, 3-3-1-45-15, 3-3-4-1-16). Seetõttu peab halduskohus ringkonnakohtu arvates võtma antud asjas enne menetlusabi taotluse lahendamist seisukoha esitatud kaebuse lahendamise halduskohtu pädevusse kuulumise 9. 3 3 küsimuses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-45-15, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ebamõistlik lahendada isiku menetlusabi taotlust, kui kaebuse lahendamise halduskohtu pädevusse kuulumise küsimus ei ole selge. 10. Juhul, kui halduskohus leiab, et kriminaalhooldusametniku otsustuse vaidlustamiseks puudub seaduses erikord ning käesolev vaidlus kuulub

§ 4

lg 1 alusel halduskohtu pädevusse, siis tuleb halduskohtul ringkonnakohtu hinnangul võtta ka seisukoht küsimuses, kas vaidlustatud otsustusega mittenõustumisel kohaldub kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on esitanud tühistamis- ja kohustamisnõude. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kriminaalhooldusseaduse § 14 kohaselt on kriminaalhooldusametnik vangla direktori poolt ametisse nimetatav ametnik ning kriminaalhooldusosakond on justiitsministri 13.06.

1. a määrusega nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 7 lg 2 p 6 kohaselt Viru Vangla üks osakond. Seega on kriminaalhooldusametniku puhul tegemist vanglateenistusse kuuluva ametnikuga VangS § 105¹ lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes ning tema tegevus on omistatav vanglale. Samas ei olnud kaebaja vaidlustatud otsustuse tegemise ajal enam kinnipeetav ega vahistatu. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.
2. a määruse asjas nr 3-3-1-24-15 p 18 kohaselt ei sõltu vangla tegevuse vaidlustamisel kohtueelse menetluse kohustuslikkus isiku staatusest nõude esitamise ajal. Seetõttu tuleb halduskohtul võtta ka seisukoht küsimuses, kas käesolevas asjas esineb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus või mitte, sest kaebaja ei olnud vaidlustatud vangla otsustuse tegemise ajal kinnipeetav ega vahistatu. Kui halduskohus leiab, et käesoleval juhul tuli kaebajal enne halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebaja seda läbinud ei ole, siis kuulub esitatud kaebus tagastamisele vastavalt

§ 121

lg 1 p-le 4 ja sellisel juhul ei ole halduskohtul samuti alust tegeleda esmalt kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisega. 11. Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus seisukohta küsimuses, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus on käesolevas asjas seisukohal, et kuna halduskohus on jätnud enne menetlusabitaotluse küsimusega tegelemist kontrollimata, kas käesolevas asjas esineb alus kaebuse tagastamiseks või mitte, siis tuleb asi saata

§ 120

lg 3 teise lause alusel uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi.

§ 210

lg-s 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 Agu Timmi 4 Maili Lokk