3-14-50557/40

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-50557 Määruse kuupäev

1. juuni
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalle Baranini kaebus Tartu Vangla vastu seoses kambri öise valgustusega Menetlusosalised Kaebaja Kalle Baranin Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar
3. mai
4. a, kohtuistungil Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. juuli
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Tartu Vanglas kinni peetav Kalle Baranin esitas 11.03.
10. a Tartu Vanglale taotluse (tl 124) kambris ööseks tule kustutamiseks, kuna magamine öö tulega mõjub halvasti tervisele põhjustades stressi. Tartu Vangla keeldus 08.04.
11. a kirjana vormistatud otsusega nr 6-24/1701-2 (tl 12) öörahu ajaks valgustuse kustutamisest, kuna tulede põlemine öörahu ajal kambris on vajalik järelevalve teostamiseks nii vangla territooriumilt kui ka eluhoonetes. Vangla territooriumilt järelevalve teostamine ei ole võimalik, kui kambris öö tuli ei põle. K. Baranini tundlikkus valgustusele ei anna alust erandi tegemiseks.
12. Tartu Vangla 14.04.
13. a selgitustaotluse vastusena vormistatud otsusega nr 2-3/1220 kohaselt (tl 13) lülitatakse kaabeltelevisioon ja elekter sisse kelle 6.00 ja välja kell 22.00, et tagada kinnipeetavatele 8-tunniline pidev uneaeg.
14. K. Baranin esitas 20.04.
15. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, lubatamaks kasutada vangla isiklike asjade laos olevat makk-raadiot „JVC“ viisil, et kuulata saaks vaid raadiot ning mitte jätta ööseks kambris öötuld põlema ja mitte lülitada kambri pistikutest elektrit välja.
16. Tartu Halduskohtu 12.12.
17. a kohtuotsusega (tl 47-48) jäeti kaebus rahuldamata.
18. Tartu Ringkonnakohtu 09.02.
19. a kohtuotsusega (tl 79-82) rahuldati kaebaja apellatsioonkaebus osaliselt ja saadeti asi öist valgustust puudutava nõude osas halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused ja täiendavad taotlused
20. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Tartu Vangla tegevus öötulede põlema jätmisel kell 22.0006.00 on õigusvastane. Kaebaja sõnul mõjutab öötulede põlemine unehormooni teket. Tuvastamisnõude põhjendatud huvina tõi kaebaja välja vajaduse hinnata kahju hüvitamise nõude perspektiivikust aga samuti preventiivse huvi.
21. Halduskohtus asja uuel läbi vaatamisel taotleb kaebaja (tl 134-135) kaebuse muutmist ja tuvastamisnõuete asemel kohustamisnõuete menetlemist. Valgustuse mõõtmise peaksid teostama sõltumatud isikud. Vanglale taotluste esitamise ajal oli kaebaja kasutuses ülemine nari, kohtuistungi ajal alumine. Samuti oleks kaebaja väitel tarvis valgusti vähemalt ümber paigutada, kuna ka alumisel naril segab öine valgus magamist. Kaebaja väiteid on tarvis hinnata kaasates TÜ Uneuuringute keskuse spetsialistilt saadava arvamuse. Vastustaja vastuväited
22. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et öötuli kambris põleb seetõttu, et ka öisel ajal oleks võimalik teostada kinnipeetavate üle järelevalvet.
23. Valgustatus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvoogu ehk valgusvoo tugevust. Kasutusel on kahe tootja pirne, ühed valgusvooga 250 luumenit, teised, mis tagavad pimedal ajal üksnes orientatsiooni ruumis. Pinna valgustatuseks loetakse 1 luks, kui pinna 1 m2 langeb valgusvoog 1 luumen. Vanglatele ei ole kehtestatud kinnipeetavate elukambrites öövalgustuse tugevust. Eesti Standardikeskuse poolt töökohavalgustatuse kohta koostatud Eesti Standard EVS-EN 12464-1: 2011 on näiteks öö valgustusele haiglates ja sünnituspalatites ette nähtud soovituslikuks valgustugevuseks 5 lx ning tervishoiuasutuste intensiivraviruumides 20 lx. Tartu Ülikooli Töökeskkonnalaborilt tellitud kambrite kunstliku valgustatuse mõõtmise tulemuste kohaselt on mõõdetud tavakambris
24. a öövalgustuse tasemeks 10 lx. Vanglas kasutatavad pirnid tagavad valgustatuse, mis võimaldab pimedal ajal orientatsiooni ruumis. Vanglas tegeleb valgustusega vangla omaniku Riigi Kinnisvara AS-i koostööpartner, kellel ei ole andmeid, milliseid pirni marke kasutati enne kaebaja poolt 11.03.
25. a vanglale taotluse esitamist. Kuid kogu aeg on kasutusel olnud sarnaste väärtusega pirnidega, st sama võimsus peaks tagama ka sama valgusvoo luumenites, mistõttu peab ka valgustihedus luksides ühtima. Tartu Vangla, OÜ Hooldus Pluss ja Riigi Kinnisvara AS teostas
26. a vangla suvaliselt valitud kambris valgustatuse mõõtmise, mille tulemused jäid sõltuvalt asukohast 13,2 – 7,4 lx vahele. Ringkonnakohtu ettekirjutused on täidetud ja kaebaja väited ümber lükatud vangla poolt kogutud tõenditega. Kaebaja on juba peaaegu aasta aega olnud paigutatud alumisele narile, mis välistab kaebuse rahuldamise kaebaja silmade tundlikkuse motiivil. Esindaja ei kommenteerinud ringkonnakohtu seisukohta, mis heitis halduskohtule ette kohustamiskaebuse asemel tuvastamiskaebuse menetlemist. Kohtu seisukoht 2
27. Halduskohus nõustub kaebajaga, et ringkonnakohtu otsuse kohaselt saab asjas üle minna tuvastamiskaebuselt kohustamiskaebusele. Seetõttu kontrollib kohus asjas kogutud tõendite alusel, kas esineb alus vastustaja kohustamiseks kaebaja soovitud muudatuste tegemiseks kaebaja kinnipidamise tingimustes vanglas.
28. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtueelsetest menetlustest mõistetavad kaebaja soovid magada pimedas ning kasutada öösel elektriseadmeid. Kui kaebaja soov oleks kummagi pöördumise puhul olnud vastustajale arusaamatu, oleks tulnud anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja seda ei teinud, vaid vastas kaebajale mõlema pöördumise peale sisuliselt. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kohustuslik kohtueelne menetlus on mõlema tuvastamisnõude puhul läbitud. Öist valgustust puudutava nõude osas luges ringkonnakohus üldtuntuks, et inimesed tavatsevad valgel ajal ärkvel olla ja pimedas magada. Pimedus soodustab ja valgus pidurdab unehormooni ehk melatoniini sünteesi. Melatoniin omakorda mõjutab tervist ning selle puudus pika aja vältel võib tekitada tõsiseid tervisehäireid. Samuti võib melatoniini sünteesi mõjutada nii valguse eredus kui ka valgusallika liik (vt http://medicalxpress.com/news/2011-09-white-suppresses-bodyproduction-melatonin.html). Seega, selleks et lahendada kaebaja tuvastamisnõue, tuleks välja selgitada, milliseid valgusallikaid Tartu Vanglas öövalguse puhul kasutatakse ning kui ere see valgus mõõdetuna sobivates mõõtühikutes on. Vastamaks küsimusele, kas saadud andmed viitavad tervisele kahjutule või kahjulikule valgustugevusele ja/või valgusallikale, võib osutuda vajalikuks kaasata sõltumatu ekspert. Eeltoodud põhjustel saatis ringkonnakohus asja öövalgust puudutava nõude osas HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel halduskohtule tagasi uueks arutamiseks.
29. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebuses kirjeldatud isiku õiguste riivet hinnatakse selle aja seisuga, kui kaebaja vastustaja poole probleemi lahendamiseks pöördus. Vastustaja kohustamise põhjendatust hinnatakse, aga nendest faktilistest asjaoludest lähtuvalt, mis valitsevad kohtuotsuse tegemise ajal.
30. Vastustaja poolt asja halduskohtus teisese menetlemise kestel esitatud tõenditega - fotodega kasutusel olevatest pirnidest pakendatuna ja avatult ning kasutusel olevatest öistest valgustitest (tl 105-108), vangla jurisdiktsioonist sõltumatute ettevõtete spetsialistide kalibreeritud luksmeetriga teostatud valgustiheduse suuruse mõõtmise tulemuste kohta 21.04.
31. a koostatud õiendi ja lisadega (tl 114-123), TÜ 12.02.
32. a mõõdistamistunnistuse ja lisadega (tl 125-128) on tõendatud, et erinevate mõõtjate mõõtmised ei ole ühelgi juhul väärtuslikult ületanud Eesti Standardikeskuse poolt töökohavalgustatuse kohta koostatud Eesti Standard EVS-EN 12464-1 öö valgustusele haiglates ja sünnituspalatites ette nähtud soovituslikuks valgustugevust 5 luksist kuni tervishoiuasutuste intensiivraviruumides lubatud 20 luksilist väärtust. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja väide valgustuse taolisest eredusest, mis saaks tervist kahjustada ei ole eluliselt usutav. Ka haiglates viibivad inimesed juhuti pikema perioodi vältel. Sama on olukord hooldehaiglates ja -kodudes ja teistes analoogsetes asutustes tervisehädade tõttu pikka aega viibima pidavate inimestega. Kui tervisehädade tõttu haiglas viibivale inimesele ei ole standardikohane valgustatuse norm hämaram kui kaebaja kinnipidamiskambris, siis ei saa olla vangla öise valgustatusega seonduv toiming ka kaebaja õigusi rikkuv.
33. Halduskohus ei kaasa asja kaebaja soovitud eksperti.
34. a valgustatuse kohta puuduvad otsesed tõendid ja neid ei ole vanglal ja kohtul objektiivsetel asjaoludel võimalik ka koguda. Vangistusega tegeleb avalik võim. Olme tagamisega vanglas aga eraõiguslikud organisatsioonid. Vangla ei ole neid ettevõtteid saanud kuidagi mõjutada mõõtmistulemuste moonutamiseks. Pealegi on ühe tõendi andnud Tartu Ülikool, millise eksperti kaebaja soovib. Kogu käesoleva liitkaebuse menetlemise kestel on kinnipeetavast kaebaja põhiprobleemiks oma kinnipidamistingimuste parendamine meelelahutuslikust aspektist- makk-raadio kambrisse, kaabeltelevisioon ööseks kambrisse. Kaebaja kurdab stressi. Vangla esindaja osundab 3 põhjendatult, et stressiallikad peituvad kaebaja puhul mujal kui öövalguses. Kohus nõudis vanglalt välja kaebaja terviseandmed ( tl 143-152). Nendest tõendites järeldub, et esmalt on kaebaja silmade ärrituvust kurtnud C-hepatiidi ravi ajal, mida meedikud peavad tavapäraseks. Pärast selle ravi lõppemist ei ole kaebaja enam sarnaseid kaebuseid esitanud. Psühhiaatrile on kaebaja selgitanud, et alumisel naril magab ta hommikuni ehk hästi. Praeguseks,
35. aastast kasutab kaebaja alumist nari. Kaebaja on asjas kogutud tõendite kohase kaebuse eesmärgi saavutanud. Lahtine on veel makkraadio kuulamise võimalus. Kohus ei saa käesolevas asjas anda kaebajale indulgentsi, millist nari on vanglal lähtuvalt kasvõi täituvusprobleemist võimalik kogu kaebaja vanglas viibimise ajaks talle broneerida analoogselt teistele majutusasutustele omase taolise võimalusega.
36. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata.
37. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4