3-16-252/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-252 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti peadirektori 04.01.2016 käskkirja nr 1-D õigusvastasuse tuvastamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX, volitatud esindaja Anu Toomemägi; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 04.07.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ja ka menetleja) peadirektor alustas 16.11.2015 käskkirjaga nr 47-D distsiplinaarmenetluse MTA teenindusosakonna Lõuna teenindusüksuse Viljandi teenindusbüroo vanemspetsialist XXX (edaspidi kaebaja) suhtes, eesmärgiga selgitada välja, kas tema poolt 09.11.2015 MTA infosüsteemi rakenduse KOKE (Kontrollikeskkond) ja füüsiliste isikute tulude deklareerimise rakenduses (edaspidi FIDEK) tehtud päringud on kooskõlas MTA infosüsteemi kasutamise korraga. Eelnimetatud käskkiri saadeti 16.11.2015 XXX e-posti aadressile XXX@emta.ee. XXX kinnitas käskkirja kättesaamist digitaalse allkirjaga 16.11.
6. 04.01.2016 MTA peadirektori käskkirjaga nr 1-D „Distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati XXX distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 70 p 3 ja § 94 lg 1 alusel, mille kohaselt oli teenistussuhte viimaseks päevaks 07.01.
7. Kaebaja sai käskkirja kätte 04.01.
9. XXX volitatud esindaja Anu Toomemägi esitas 03.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA peadirektori 04.01.2016 käskkirja nr 1-D õigusvastasuse tuvastamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes.
10. Tallinna Halduskohus andis 04.02.2016 kohtumäärusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus võttis 02.03.2016 määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. KAEBAJA VÄITED
11. Kaebaja taotleb väljaantud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ja teenistusest vabastamise aluse muutmist ning leiab, et kuivõrd on tema õiguste rikkujaks isik (tegemist on siiski sellise riigiasutusega, kellelt eeldatakse kõikide kehtivate seaduste kui ka kohtupraktika teadmist ja tundmist nii menetluse läbiviimise ja menetlusnormide õige kohaldamise seisukohast kui ka lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest), siis on kaebaja arvates õiglane rikkumisega seotult taotleda hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja väidab, et konkreetse info saamiseks pöördus tema poole Rein Reinsalu, kes oli 2015 oktoobris käinud koos abikaasaga MTA Tallinna teenindusbüroos, kus esitas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni paranduse seoses välisriigist saadud tuluga. Kaebaja selgituste kohaselt soovis Rein Reinsalu täpsustada, kas selle deklaratsiooni parandusega on kõik korras ning kuna ja kuhu tulumaksu juurde maksta ning et kaebaja saatis maksumaksja e-posti aadressile tema 2013 tuludeklaratsiooni ja andis teada, et kõik on korras. Kaebaja väidab, et maksumaksja pöördus vastava teabe saamiseks kaebaja poole telefoni teel ning pärast seda, kui maksumaksja oli Eestist lahkunud, pöördus kaebaja poole Rein Reinsalu abikaasa Kertu Reinsalu (kaebaja tütar), kes soovis teavet, kas tulumaksu tuleb juurde tasuda. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse haldusakti põhjendused annavad aluse väiteks, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt (menetluslik rikkumine) kuivõrd kogumata on jäetud olulised tõendid (jäetud seletused võtmata võimalike ja/või väidetavate vastuolude kohta nii Rein Reinsalult kui ka Kertu Reinsalult ning küsitud ei ole ka kirjaliku nõusoleku olemasolu kohta ja/või palutud konkreetne tõend menetlejale edastada). Kaebaja arvates ei anna kaevatava haldusakti põhjendused tegelikkuses alust väiteks, et kaebaja on maksumaksjale tema maksukohustustust puudutava informatsiooni edastamisel läbi maksumaksja abikaasa rikkunud maksusaladuse hoidmise kohustust ja/või töödelnud maksumaksja isikuandmeid ilma õigusliku aluseta. Kaebaja leiab, et kaevatud haldusakt on täielikult põhistamata ATS § 74 lg 2 mõistes tahtliku teo toimepanemise fakti tuvastatuse osas. Nimelt ei nähtu haldusaktist kaebaja tegude õigusvastasus ehk üldse süülise käitumise olemasolu, vaid kaebaja tegevusele kunstlikult süü põhjendamatu ja paljasõnaline omistamine, sest süü aluseks olevad asjaolud (maksumaksja ja tema abikaasa ning varasema teabe võrdluste tegemata jätmine) on jäetud kontrollimata. Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et vaidlusaluse haldusakti väljaandmisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ka eeldusel, et rikkumine on tõendatud, on sarnaste rikkumiste korral teisi ametnikke karistatud vaid noomitusega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu, kuna leiab, et vaidlustatud käskkiri on täiesti õiguspärane ning puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud, et Rein Reinsalu isikuandmete töötlemine oleks olnud seotud kaebaja teenistusülesannete täitmisega, saab tõsikindlalt väita, et isikul puudus õigus nimetatud andmete töötlemiseks ja maksusaladust sisaldava teabe edastamiseks kolmandale isikule. Vastustaja on seisukohal, et ametniku käsutusse antud infosüsteemi rakenduste meelevaldne kasutamine enda ja oma pere isiklikes huvides ei ole mingilgi määral põhjendatud. Kaebaja, kes enda kinnitusel on kohusetundlik töötaja, peab mõistma oma teo keelatust. Igakordne andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja teenistusülesannetesse mittepuutuva päringu teostamine on lubamatu. Kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus esitatud vastuväidetes ja kaebuses toodud põhjendused ning õigustused ei ole tõsiseltvõetavad, kinnitades üksnes seda, et isik ei taju lubamatu infosüsteemi rakenduste väärkasutamise ja maksusaladust sisaldava teabe edastamise ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi nii enda kui MTA jaoks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
13. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et faktiliselt ei ole kaebaja suhtes ATS-s ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud korras distsiplinaarmenetlust selle kohta õigustatud ja välja antud käskkirjas nimetatud isiku ehk peadirektori poolt alustatudki.
14. Asja materjalidest nähtuvalt alustas MTA 16.11.2015 käskkirjaga nr 47-D (tl 31) distsiplinaarmenetlust eesmärgiga välja selgitada, kas MTA teenindusosakonna Lõuna teenindusüksuse Viljandi teenindusbüroo vanemspetsialist Mari Ritsoni poolt 09.11.2015 MTA infosüsteemi rakenduses KOKE ja FIDEK-is tehtud päringud on kooskõlas MTA infosüsteemide kasutamise korraga. MTA infosüsteemi rakenduse FIDEK logist nähtus, et kaebaja tegi 09.11.2015 päringu Rein Reinsalu 2013 ja 2014 tuludeklaratsiooni kohta ja lisaks päringu KOKE-s Rein Reinsalu kohta, kuid MTA infosüsteemi rakenduse CRM sündmuste ajaloo kohaselt ei olnud 09.11.2015 registreeritud ühtegi Rein Reinsaluga seotud kliendikontakti ega KOKE tööde loendi kohaselt ei olnud kaebajal maksumaksja Rein Reinsaluga seotud tööülesannet.
15. Menetluse käigus selgus, et kaebaja vaatas MTA infosüsteemi rakendustest FIDEK, KOKE ja CRM Rein Reinsaluga seotud andmeid, kuid nimetatud toimingud ei olnud seotud tema teenistusülesannete täitmisega. Seega rikkus kaebaja MTA peadirektori poolt 13.07.2015 käskkirjaga nr 108-P kinnitatud töökorra „Infosüsteemi kasutamise kord“ (edaspidi MTA infosüsteemi kasutamise kord) p 3.2 ja p 4.1 sätteid ning isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 10 lg-t
16. Lisaks edastas kaebaja päringu tulemusel saadud maksusaladusega seotud dokumendi teadlikult kolmandale isikule, seades sellega kahtluse alla maksuhalduri usaldusväärsuse maksusaladusega kaitstud andmete hoidmisel, rikkudes maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 26 ja MTA peadirektori poolt 04.02.2014 käskkirjaga nr 30-P kinnitatud „MTA sisekorraeeskirja“ ptk-s 9 „Avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine“ sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustust. Lähtudes eeltoodust karistas MTA peadirektor oma 04.01.2016 käskkirjaga nr 1-D (tl 6-11) kaebajat distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega ATS § 70 p 3 ja § 94 lg 1 alusel.
17. Kohus on seisukohal, et teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine seisnes selles, et kaebaja ei järginud seadustest tulenevaid ja MTA-s kehtivaid sisemisi norme seoses infosüsteemi kasutamise, isikuandmete töötlemise ja edastamisega.
18. Kaebaja väidab, et Kertu Reinsalu oli teadlik Rein Reinsalu maksuandmetest juba eelnevalt ning kaebaja ametijuhendist tulenevalt oli klientide nõustamine ja teenindamine tema teenistusülesandeks. Kohus nõustub vastustajaga, et isegi juhul, kui maksumaksjal Rein Reinsalul endal ei olnud midagi selle vastu, et tema isikuandmeid töödeldakse ja edastatakse kolmandale isikule (Kertu Reinsalu), ei andnud see kaebajale õigust nimetatud toiminguid teha, sest seda keelab seadus. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas kaebaja poolt edastatud teave erines 23.10.2015 deklaratsiooniparanduses edastatud teabest. IKS § 10 lg 2 kohaselt võib haldusorgan isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. IKS § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. MKS § 26 lg 2 kohaselt on maksusaladust lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja teenistusülesanneteks vastata e-maksuameti aadressile emaks@emta.ee saabuvatele maksumaksjate küsimustele ja jälgida MTA rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse süsteemis ettevõtete seaduskuulekust (tl 72). Seega oleks kaebaja teenistusülesannete hulka kuulunud Rein Reinsalu pöördumisele vastamine juhul, kui Rein Reinsalu oleks pöördunud MTA poole e-posti e-maks@emta.ee vahendusel, kuid seda ta ei teinud.
19. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt ja vastustaja on jätnud olulised tõendid kogumata. Vaidlust ei ole selles, et 08.12.2015 edastas menetleja kaebajale e-posti teel distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja distsiplinaarmenetluses kogutud materjalid ning talle anti võimalus vastuväidete esitamiseks. 15.12.2015 esitas kaebaja täiendavad selgitused ja vastuväited.
20. Samuti on kohtu arvates asjakohatu kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole küsitud kirjaliku nõusoleku olemasolu kohta ja/või palutud konkreetne tõend esitada. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalist nähtub, et kaebaja on ise korduvalt oma selgitustes kinnitanud, et Kertu Reinsalu pöördus tema poole seoses Rein Reinsalu tuludeklaratsiooniga telefoni teel. Kristina Kruusementi 12.11.2015 e-kirjas on menetleja palunud kaebajal selgitada, miks kaebaja ei ole CMR-is registreerinud kliendikontakti Rein Reinsaluga ning palunud täpsustada, kuidas nimetatud isik pöördus kaebaja poole. Kaebaja on vastuseks menetleja küsimusele 12.11.2015 e-kirjas märkinud, et tema poole pöördus maksukohustuslase abikaasa telefoni teel, kes samas ei osanud öelda, millise aasta tuludeklaratsiooni abikaasa parandas. 16.11.2015 e-kirjas on menetleja palunud kaebajal täpsemalt kirjeldada 09.11.2015 toimunud telefonivestlust Kertu Reinsaluga ning palunud selgitada, millist infot Kertu Reinsalu soovis. Kaebaja on 16.11.2015 selgitanud, et maksukohustuslase abikaasa pöördus telefoni teel ning palus kontrollida, kas tuleb tulumaksu juurde maksta ning mis kuupäevaks. Ka oma vastuväidetes distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele on kaebaja kinnitanud, et oli ainult suuline pöördumine, kirjalik puudus. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 61-63) on menetleja juhtinud tähelepanu sellele, et MKS § 26 kohaselt on maksusaldust lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS § 27-30 juhtudel. Samuti nähtub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, et antud juhul ei olnud kaebajal maksumaksja ehk Rein Reinsalu kirjalikku nõusolekut. Vastuseks eeltoodud järeldusele on kaebaja oma vastuväidetes distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele märkinud, et Kertu ja Rein Reinsalu käisid koos tuludeklaratsiooni parandamise kohta Tallinna büroos uurimas ning tegid kõik vajalikud toimingud koos ning nende kui abikaasade vahel ei olnud sellega seoses saladust. Lisaks on kaebaja märkinud, et tal on olemas nende mõlema kinnitus ning luba ja palve selle toimingu tulemuste kohta uurida ning neile teada anda, et kõik on korras.
21. Kaebaja väide, et vaidlusalune käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §le 54, § 56 lg-tele 1 ja 3, ei ole kohtu arvates tõene. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 ja lg 3 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
22. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt. Vaidlustatud käskkiri on kohtu hinnangul nõuetekohaselt põhjendatud, käskkirja põhjendustes on MTA tuginenud asjakohastele õigusnormidele ning käskkirjas sisalduvad karistuse määramise faktilised asjaolud. Vastustaja hinnangul sisalduvad vaidlustatud käskkirjas põhjendused ka karistuse valiku osas. MTA on kaebaja teenistusest vabastamist piisavalt hoolikalt põhjendanud ning on arvestanud nii rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja ka kaebaja varasemat käitumist. Samuti on MTA vaidlustatud käskkirjas põhjendanud, miks ei pidanud MTA kaebajaga koostöö jätkamist võimalikuks, kuigi tema iseloomustus oli positiivne ja tööalased teadmised head.
23. Väär on kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirjast ei nähtu kaebaja tegude õigusvastasus ehk üldse süülise käitumise olemasolu, vaid kaebaja tegevusele kunstlikult süü põhjendamatu ja paljasõnaline omistamine, sest süü aluseks olevad asjaolud on kontrollimata. Kohus nõustub vastustajaga, et Rein Reinsalu 2013 tuludeklaratsiooni maksuarvestuse väljatrüki näol on tegemist maksusaldust sisaldava dokumendiga, mille kaebaja edastas Kertu Reinsalule ilma Rein Reinsalu kirjaliku nõusolekuta. On selge, et olles pikaajalise staažiga maksuametnik, vanemspetsialist, ei saanud talle olla teadmata niisuguse teabe eri õigusaktidest tulenev saladuse hoidmise kohustus (MKS, ATS, MTA sisekorraeeskiri, kaebaja ametijuhend jm). Sellest tulenevalt saab kaebajale ette heidetud teo - Rein Reinsalu 2013 tuludeklaratsiooni maksuarvestuse väljatrüki edastamine tütre elektronpostiaadressile ilma andmesubjekti kirjaliku nõusolekuta – toime panna üksnes süüliselt, teadlikult ja tahtlikult. Kaebaja süüd ei välista kuidagi ka asjaolu, et niisugune dokument saadeti mitte võõrale isikule, vaid tema perekonnaliikmele või et selles sisalduv teave oli Kertu Reinsalul juba olemas või kas Kertu Reinsalu avaldas nimetatud teavet kolmandatele isikutele või mitte. Kohtu arvates on süütegu süüliselt toime pandud juba siis ja sellega, kui kaebaja maksusaladust sisaldava teabe saatis välja niisuguse teabe saamiseks mitteõigustatud isikule. Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud kinnitust, et kaebaja poolt Rein Reinsalu kohta päringute tegemine MTA infosüsteemides oleks olnud seotud kaebaja teenistusülesannete täitmisega. MTA infosüsteemi kasutamise korra p 3.2 kohaselt peab infosüsteemi kasutaja kasutama infosüsteemi rakendusi ja teenistusalast informatsiooni ainult teenistusülesannete täitmiseks ning p 4.1 kohaselt on infosüsteemi kasutajal keelatud vaadata juurdepääsupiiranguga teavet, mis ei ole seotud tema teenistusülesannete täitmisega. Kuna kaebajal oli pikaajaline töökogemus ning ta on osalenud MTA andmekaitse teemalistel koolitustel, siis pidi ta teadlik olema, et MTA infosüsteemidest teenistusülesannetega mitteseotud isikuandmete vaatamise tagajärjeks on ebaseaduslik isikuandmete töötlemine. Seega, vaadates MTA infosüsteemidest teenistusülesannetega mitteseotud isikuandmeid, pidi kaebaja aru saama, et tegemist on ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega. Kohus on seisukohal, et seega saab kaebajale ette heidetud teo – Rein Reinsaluga seotud andmete vaatamine MTA infosüsteemi rakendustes, ilma, et nimetatud toimingud oleks seotud tema teenistusülesannete täitmisega – toime panna üksnes süüliselt, teadlikult ja tahtlikult.
24. Kuna Rein Reinsalu andmete vaatamine ja maksusaladusega seotud teabe edastamine kolmandale isikule on üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud rikkumised, mistõttu käsitles menetleja neid ühe distsiplinaarmenetluse raames ja määras ühe karistuse kohtu arvates õigesti. Sama sätestab ka ATS § 75 lg 8, mis ütleb otse, et teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud.
25. Tõendamata ja paljasõnaline on kaebaja väide, et vastustaja on kaebajat käesoleval juhul diskrimineerinud nii vanuseliselt kui ka sooliselt. Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) § 2 lg 2 p 2 kohaselt on keelatud isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu muuhulgas ametist vabastamisel. Diskrimineerimise vaidluse lahendamiseks on sätestatud võrdse kohtlemise järgimise maksiimile omane tõendamiskoormus. VõrdKS § 8 lg 1 kohaselt peab kohtu poole pöörduv isik esitama avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab isik, kelle vastu avaldus on esitatud, menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.
26. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul ei ole kaebaja temal lasuvat tõendamiskoormust täitnud ning kaebuses toodud faktilistel asjaoludel ei saa eeldada, et kaebaja vabastati teenistusest just ealise või soolise kriteeriumi tõttu. Kohtu arvates on kaebaja väide tema võimalikust diskrimineerimisest täiesti paljasõnaline. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi faktilist asjaolu, mille alusel võiks eeldada, et toimunud on tema diskrimineerimine. Kohtu arvates ei anna ainuüksi asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist üle 50-aaastase naisterahvaga, alust eelduseks, et MTA on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ning toimunud on diskrimineerimine. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist kaebaja väide tema diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega, on kaebaja hüvitise nõue viie aasta palga ulatuses meelevaldne ja ebamõistlik.
27. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kuna teenistusülesannetesse mittepuutuva päringu teostamine on lubamatu, kaebajal puudus aga õigus Rein Reinsalu andmete töötlemiseks ja maksusaladust sisaldava teabe edastamiseks kolmandale isikule, seega tuleb XXX kaebus jätta rahuldamata.
28. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik