3-16-276/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-16-276

1. mai 2016 Eda Muts Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebaja – Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS, esindaja Leonid Tolstov Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, esindajad Kadi Mölder ja Taivo Raud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS kaebus Haridusja Teadusministri 06.01.2016 käskkirja nr 1.1-2/16/3 osaliseks tühistamiseks ja kaebajale eraldatava baasfinantseerimise summa uuesti otsustamise kohustamiseks. Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.06.
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. Haridus- ja Teadusminister kinnitas 06.01.2016 käskkirjaga nr 1.1-2/16/3 teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise 2016.a jaotuse. Käskkirjaga kinnitati Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS-le baasfinantseerimise osa 129 500 eurot. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes ministri käskkirja tühistamist kaebajale eraldatud baasfinantseerimise osas ning kaebaja osas uue otsuse tegemise kohustamist. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, mille kohus jättis 11.02.2016 määrusega rahuldamata (tlk.26). Kohtumäärusele määruskaebust ei esitatud. Kaebuse põhjendused
6. Kaebaja märgib, et vaidlus tuleneb erinevast tõlgendusest küsimuses, milliseid tulusid võib arvestada haridus- ja teadusministri 21.03.2005.a määrusega nr 11 vastu võetud „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ (Baasfinantseerimise määramise kord) § 3 lg 2 alusel baasfinantseerimise määramise alusena. Sellest sõltub kaebaja kasuks kinnitatud baasfinantseerimise osa suurus. Kui haridus- ja teadusminister oleks arvestanud kõiki kaebaja esitatud tulusid, oleks tema baasfinantseerimise osa pidanud olema suurem kui praegu määratud 129 500 eurot. Sellega on rikutud oluliselt kaebaja subjektiivset õigust saada Baasfinantseerimise määramise korrale vastav proportsionaalne osa. Põhjendamatult väike rahastus mõjutab aga negatiivselt kaebaja teadus- ja arendustegevust, mis kahjustab kaebaja põhiseaduslikku õigust ettevõtlusele.
7. Haridus- ja teadusminister ei aktsepteerinud kaebaja poolt esitatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt 28.05.2009 saadud tehnoloogia arenduskeskuste meetme toetust baasfinantseerimise määramise alusena. Vastav toetus saadi majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2008 määruse nr 49 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ (TAK määrus) alusel. Haridus- ja teadusminister välistab baasfinantseerimise alusena EAS tehnoloogia arenduskeskuste meetme toetuse, samas aktsepteerides EAS teadusja arendustegevuse projektide toetusi ning teadmiste ja oskuste arendamise toetusi. Kaebaja on seisukohal, et baasfinantseerimisel on põhjendatud arvestada kõigi kolme meetme alusel saadud tulusid.
8. Kaebaja märgib, et tehnoloogia arenduskeskuse meetme toetus on suunatud teadus- ja arendustegevuse projektidele ning kaebaja on seda kasutanud eesmärgipäraselt. Toetuse arvel on läbi viinud 17 teadusuuringut-alamprojekti. Projekti raames publitseerisid kaebaja töötajad 228 publikatsiooni rahvusvahelistes teadusajakirjades, lisaks kaitsti kaebaja töötajate poolt 27 magistrikraadi ja 13 doktorikraadi. Seega on 28.09.2009 otsusega antud tehnoloogia arenduskeskuse toetus käsitletav baasfinantseerimise määramise korra § 3 lg 2 p-s 4 sätestatud erandina.
9. 29.04.2015 esitas kaebaja kaebuse täienduse käskkirja alternatiivse õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel juhuks, kui kohus leiab, et käskkirja tühistamine ei ole vastustajale kaasnevaid kulutusi või teiste toetuse saajate õiguspärast ootust arvestades mingil põhjusel võimalik. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on sel juhul vajalik, et kaebajal oleks hiljem võimalik esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kaebaja märgib, et materiaalõiguse väär kasutamine vastustaja poolt tõi kaasa olukorra, kus kaebaja asjakohase tulu suuruseks arvestati 2 495 169 eurot tegeliku 6 227 439 euro asemel, jättes arvestamata EAS-lt saadud grandi EU30020 saadud tulu 3 732 270 eurot. Kaebajale baasfinantseerimise mahust eraldatud toetuse osa suurus sõltub otseselt kaebaja asjakohase tulu suurusest. Vastustaja valearvestuse tõttu on kaebajale tekkinud kahju summas 121 266 eurot. Vastustaja vastuväited 2
10. Haridus- ja Teadusministeerium rahuldamata. (HTM) ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus
11. Hardus- ja teadusministri 21.03.2005 määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ (Baasfinantseerimise määrus) § 3 lg 2 p 4 kohaselt baasfinantseerimise mahu määramisel võetakse arvesse tulu EAS teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programmide raames ettevõttete huvides teostatud projektide ja tellimustööde eest, sõltumata rahastajast. Baasfinantseerimis meetmes lepingulise tulu arvestamise eesmärk on finantseerida teadus- ja arendusasutusi täiendavalt selle eest, et oma teadus- ja arendustöö kõrval suudetakse osutada teenuseid ka era- ja avalikule sektorile. Seega konkreetseks tellijaks, rahastajaks ning teenuse osutamisel tulemuse kasutajaks või põhiliseks kasusaajaks peab olema kolmas isik või asutus, mitte teadus- ja arendusasutus, mis teadustegevust läbi viis. TAK määruse alusel makstav toetus tehnoloogia arenduskeskusele (TAK) ei ole käsitletav lepingulise tellitud uurimistööna EAS kui rahastaja huvides. TAK määruse alusel ei saa toetust taotleda avalik-õiguslikud ülikoolid ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused ega riigiasutused, kes kuuluvad samuti baasfinantseerimise gruppi. Seega ei saa baasfinantseerimisel lugeda põhjendatuks selliste toetuste arvestamine, millele juurdepääs suuremal osal baasfinantseerimise sihtgruppi kuuluvatel asutustel puudub. TAK-i määruse alusel antav toetus on antud riigiabina kui ettevõtlustoetus. Baasfinantseerimist antakse tingimustel, mis peavad vastama teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse nõuetele ja seda antakse väljaspool riigiabi. EAS-i toetusega TAK-dele on riigi poolt juba stimuleeritud ja võimendatud tellijatelt saadud rahastust. Topelt-võimendus ei ole põhjendatud ja eesmärgipärane.
12. Baasfinantseerimisel arvestatakse EAS toetusi, mis on antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2008 määruse nr 40 „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord“ ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.01.2009 määruse nr 5 „Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord“ alusel. Nimetatud toetuste puhul tuleb tellimus teadusasutusse juba tellija kaudu. TAK-i määruse alusel antav toetus tuleb TAK-idesse aga otse EAS-lt, mitte tellija kaudu. Seega pole siin tegemist tellijapoolse rahastusena, samuti pole tegemist EAS-i tellimusega, vaid EAS-i toetusega TAKle kui asutusele.
13. Vastustaja selgitab, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2008 määruse nr 52 „Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse tingimused ja kord“ alusel antavat toetust ei saa baasfinantseerimise mahu määramisel arvestada, kuigi seda on ekslikult korra arvestatud, kuna see ei vasta baasfinantseerimise eesmärgile.
14. Vastustaja rõhutab, et baasfinantseerimine TAK-i § 2 p 3 kohaselt ei ole ettevõtluse toetamise meede. Baasfinantseerimine on eesmärgipäraselt mõeldud teadus- ja arendustegevuseks. Seega ei riku vaidlustatud haldusakt kaebaja põhiseaduslikku õigust ettevõtlusele.
15. veebruarist 2016 jõustus baasfinantseerimise määruse muudatused, mille kohaselt ei kuulu arvestamisele EAS poolt eraldatud tehnoloogia arenduskeskuste meetme toetused. Muudatus tagab veelgi enam õigusselgust ning vähendab erinevat tõlgenduspraktikat.
16. Täiendavas vastuses jääb vastustaja seisukoha juurde, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab vastuseks kaebaja täiendavatele väidetele, et kaebaja baasfinantseerimise maht oligi arvestatud vastavalt baasfinantseerimise määruses kehtestatud korrale, mille kohaselt baasfinantseerimise mahu arvestamisel ei võeta alusandmetena arvesse TAK määruse 3 alusel antavat toetust. Baasfinantseerimist on arvestatud kõikide asutuste puhul ühtemoodi, arvestamata TAK määruse alusel makstavat toetust. TAK-i määruse alusel antavat toetust pole arvestatud ning selles osas pole erimeelsusi tekkinud. 12.Vastustaja peab alusetuteks kaebaja väidet, et väljamaksete tegemine toimus kiirustades ning seetõttu ei olnud võimalik kohaldada kaebaja taotletud esialgset õiguskaitset, mis oleks ära hoidnud ebaõiges suuruses väljamaksete tegemise. Tegemist oli kehtiva ja soodustava haldusaktiga, samuti oli oluline, et eelarveaasta alguses oleks asutustel võimalikult kiiresti olemas likviidsed vahendid eesmärkide täitmiseks.
17. Vastustaja leiab, et kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole põhjendatud, sest kaebaja õigusi ei ole rikutud. Vastustajal puudub alus käskkirjaga tehtud otsust ümber vaadata ja nõuda käskkirja alusel teistele asutustele makstud summade tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel, nagu kaebaja on leidnud. Kohtu otsus ja põhjendused
18. Vaidlustatud haridus- ja teadusministri 06.01.2016 käskkirjaga nr 1.1-2/16/3 on kinnitatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise jaotus 2016 aastaks. Selle jaotuse kohaselt on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS-le määratud baasfinantseerimise osa 129 500 eurot. Kaebaja leiab, et temale määratud baasfinantseerimise osa pidi olema suurem, kui oleks õiguspäraselt arvesse võetud kõiki tulusid. Kaebaja leiab, et kaebaja tuludena, mida oleks tulnud baasfinantseerimise määramisel arvestada, tuli arvestada ka Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) 28.05.2009 otsuse alusel saadud toetus (grant EU30020). Seega on antud haldusasjas vaidlus poolte vahel küsimus, kas vastustaja toimis õiguspäraselt, jättes baasfinantseerimise 2016 jaotuse kinnitamisel kaebaja puhul arvestamata EAS poolt määratud toetuse, mis oli määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2008 määruse nr 49 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ (TAK määrus) alusel.
19. Nähtuvalt poolte selgistustest, on oluline vaidluse lahendamisel haridus- ja teadusministri 21.03.2005 määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord „ (Baasfinantseerimise määrus) § 3 lg 2 tõlgendamine, täpsemalt § 3 lg 2 p 4 tõlgendamine ja selle kohaldamise võimalus. Nimetatud sätte järgi baasfinantseerimise mahu määramisel võetakse arvesse tulu EAS teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programmide raames ettevõtete huvides teostatud projektide ja tellimustööde eest, sõltumata rahastajast.
20. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt ja õigusaktidest tulenevalt loogiliselt põhjendanud, miks ei saadud võtta baasfinantseerimisel arvesse kaebajale TAK määruse alusel saadud toetust. Ükski kaebaja poolt esitatud seisukoht ei anna kohtu hinnangul alust vaidlustatud käskkirja kaebajat puudutavas osas tühistamiseks. Vastustaja on rõhutanud, et baasfinantseerimise meetmes lepingulise tulu arvestamise eesmärk on finantseerida teadus- ja arendusasutusi täiendavalt selle eest, et suudetaks osutada teadus- ja arendustegevuse lepingulisi teenuseid avalikule sektorile ja erasektorile. Selle kohaselt peab konkreetse töö tellijaks, rahastajaks ning teenuse osutamisel tulemuse saajaks või kasutajaks olema kolmas isik või asutus, mitte teadus- ja arendusasutus, mis teadustegevust läbi viib. TAK määruse alusel saadud toetust ei saa käsitleda aga kui lepingulise tellitud uurimistööna EAS kui rahastaja huvides. Sarnaselt ei arvesta vastustaja ühegi teadus- ja arendusasutuse puhul riigieelarvest institutsionaalseks uurimistoetuseks, sihtfinantseerimiseks, 4 baasfinantseerimiseks ja infrastruktuuri ülalpidamiseks ning investeeringuteks eraldatavaid vahendeid.
21. Vastustaja on kaebaja seisukohtade ebaõigsuse põhistamisel samuti märkinud, et TAK-i tegevustoetuse arvestamine baasfinantseerimisel põhjustaks eri tüüpi asutuste ebavõrdset kohtlemist, kuna näiteks nimetatud määruse alusel ei saa toetust taotleda avalik-õiguslikud ülikoolid ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, samuti riigiasutused ehk suur osa baasfinantseerimise sihtgruppi kuuluvatest asutustest. Samuti on oluline, et TAK-i määruse alusel antav toetus on juba antud riigiabina kui ettevõtlustoetus. Selle toetuse arvestamine baasfinantseerimise alusandmetes sisuliselt suurendab riigiabina antavat toetust ja suurendab seega ebavõrdust. Baasfinantseerimise arvestamisel riigiabina saadud toetusi ei arvestata. Vastustaja kinnitusel ei ole TAK-i määruse alusel saadud toetusi ühegi asutuse puhul arvestatud, seega selles osas praktika muutunud ei ole. Ka asjaolu, et enne 1.veebruari 2016 ei olnud baasfinantseerimise määruses selget sätet, et EAS-i poolt eraldatud tehnoloogia arenduskeskuste meetme toetused ei kuulu arvestamisele, ei tähenda, et varasemalt käskkirja andmise ajal sellist piirangut kohaldada ei saanud.
22. Kaebaja toob välja, et vastustajal oleks tulnud aktsepteerida EAS tehnoloogia arenduskeskuste meetme toetusi sarnaselt EAS teadus- ja arendustegevuse projekti toetuste ning teadmiste ja oskuste arendamise toetustega. Vastustaja on selgitanud, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2008 määruse nr 52 „Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel saadud toetusi tegelikult baasfinantseerimise määruse alusel ei arvestata. Asjaolu, et vastustaja on 2013 aastal ekslikult kaebajal seda toetust baasfinantseerimisel arvestanud, ei tähenda, et seetõttu tuleb seda toetust arvestada ka järgmistel aastatel. Teadus- ja arendustegevuse projektide toetus võrreldes TAK-i määruse alusel antava toetusega on erinevad toetused. Teadus- ja arendustegevuse projektide toetus tuleb teadusasutusse tellija kaudu, sisaldades nii EASi toetust kui tellija kaasrahastust. TAK-i määruse alusel makstav toetus tuleb aga TAK-desse otse EAS-lt, mitte tellija kaudu. Seega pole tegemist tellijapoolse rahastusega ja seda ei saa arvestada baasfinantseerimisel.
23. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas määranud kaebajale baasfinantseerimise vastavalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 nõuetele ning vastavalt Baasfinantseerimise määramise korras sätestatud nõuetele. Ükski kaebaja seisukoht ei too kohtu hinnangul kaasa kaebuse rahuldamist ja vaidlustatud käskkirja osalist tühistamist. Seega jääb kaebus selles osas rahuldamata. Kuna vaidlustatud käskkiri jääb vaidlustatud otsuses kehtima, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja baasfinantseerimine.
24. Kaebaja on kohtumenetluse käigus kaebust täiendanud ning taotlenud selle raames alternatiivse nõudena haridus- ja teadusministri 06.01.2016 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, juhul kui kohus ei pea võimalikuks käskkirja tühistamist vastustajale kaasnevaid kulutusi või teiste toetuse saajate õiguspärast ootust arvestades. Kohus on seisukohal, et ka kaebaja alterniivnõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus ei leidnud eelnevalt, et kaebaja poolt vaidlustatud teadus- ja haridusministri käskkiri oleks õigusvastane ning et vastustaja oleks kaebaja baasfinantseerimise osa määramisel toiminud õigusvastaselt. Kohus ei jätnud tühistamiskaebust rahuldamata sõltuvalt vastustajale kaasnevate võimalike kulutuste või sõltuvalt teiste toetuse saajate õiguspärasest ootusest. Asjaolu, et kohus jättis 5 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, arvestades seejuures ka asjaolu, et käskkiri oli täidetud, ei tähenda, et see asjaolu oleks takistuseks tühistamiskaebuse rahuldamiseks. Menetluskulud
25. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas kokku 4998 eurot, sellest riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud summas 4968 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Seetõttu puudub vajadus ka taotletud menetluskulude väljamõistmise põhjendatust hinnata. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 6