TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-331 Otsuse kuupäev 20. mai 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla kambrite

) § 69 lg 2 p 4 kohaselt täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Arvestades kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõuete iseloomu (

§ 69

lg 2 p-d 1-5) ning tema poolt toime pandud rikkumisi on alust arvata, et kamber nr 1116 ei olnud tavaline kamber VSKE § 7 lg 1 mõttes, vaid tegemist oli kartseritüüpi kambriga VSKE § 7 lg 4 mõttes, mille sisu erineb tavalisest kambrist – VSKE § 7 lg 1. 8.

§ 45

lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatusega. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas.

§ 65

lg 1 sätestab, et kartser peab vastama

§ 45

lg-s 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vastavalt VSKE § 7 lg-le 4 kuuluvad kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja 5 istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht ja 6) WC.

1. Riidenagi . Riidenagi olemasolu kartseritüüpi kui ka tavalises kambris on kohustuslik, tulenevalt VSKE § 7 lg 1 p-st 6 ja lg 4 p-st
2. Kamber nr 1116 - vastustaja selgitas kohtule, et kambri ehitusliku eripära tõttu oli riidenagi väljaspool kambrit, mida kaebaja kasutas, pannes riidenagi peale jalutuskäigul kasutatud riideid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale kehtestatud isiklike esemete kasutamise keeldu arvestades, oli kambri välisukse juures asuv riidenagi riiete hoiustamiseks piisav. Kui kaebaja soovis hoiustada öösel oma ühekordseid riideid, oli tal võimalik asetada need vahetrellide peale seina lähedale või kambris olevale riiulile või toolile. Kohus leiab, et antud juhul riidenagi puudumine vahetult kambris on õigustatud lähtudes vangla üldise julgeoleku ja vanglaametnike turvalisuse tagamise kaalutlustest. Nähtuvalt Tartu Vangla 17.12.2014 käskkirjast 6-1/1321 oli kaebajal lubatud kasutada isiklikest esemetest kambris vaid aluspesu ja sokke aga mitteisiklikest vanglavormi. Samas tuginedes käskkirjas kajastamist leidnud asjaoludele kaebaja varasema käitumise kohta, on kohtul põhjendatud alus arvata, et tekkinud konflikti korral võis kaebaja kasutada riidenagi ründeesemena vanglaametnike vastu. Kuigi VSKE § 7 lg 1 p 6 ja lg 4 p 4 sätestavad imperatiivselt, et kartseritüüpi ja tavalises kambris peab olema riidenagi, on kohtu arvates antud juhul siiski kõrvalekaldumine VSKE § 7 lg 1 p-st 6 (perioodil 26.02.2015-01.04.2015) ja lg 4 p-st 4 (perioodil 12.02.2015-01.04.2015) õigustatud tulenevalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärkidest (

§ 69lg 1).

Kamber nr 1004 – vastustaja kinnitusel on nimetatud kambris riidenagi olemas ja see asub kambri seinas, aknast vasakul. Kohus tuvastas, et nimetatud kambris puudub vastustaja märgitud kohas riidenagi. Riidenagi asub küll kambris (nö esikus), kuid on eraldatud trellidega ja seda saab kasutada vaid kambrisse sisenedes või kambrist väljudes. Siiski analoogselt kambri nr 1116 osas toodud põhjendustega ei pea kohus riidenagi asukohta väljaspool kambrit konkreetsel juhul õigusvastaseks. 10. WC-harja, prügikasti ning põrandalapi puudumine.

§ 45

lg 2 kohaselt kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kamber nr 1116 - kohus peab asjakohaseks vastustaja väidet selle koha, et kaebaja sai WCharja ja prügikasti kasutusse siis, kui vanglaametnikel, kes pidevalt jälgisid kaebaja käitumist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, tekkis alus arvata, et konfliktolukorras kaebaja ei kasuta WC-harja ründeesemena või ei lõhu neid esemeid ära. Nähtuvalt haldusasja materjalidest, viibides kambris nr 1116, sai kaebaja WC-harja ja prügikasti kätte, kui mitte varem, siis vähemalt 17.04.

1. Kohus ei nõustu kaebaja vastuväidetes esitatud argumentidega WC-harja puudumise tõttu WC puhastamata jätmise kohta. Kaebusele lisatud 17.02.2015 pöördumises nr 2-3/559-1 osutab kaebaja, et sai põrandalapi 14.02.
2. Seega vajaduse esinemisel saaks kaebaja puhastada WC osa, mis ei ole veega kaetud, märja paberi või põrandalapiga. Tuvastatud on, et kaebaja sai sööki kambrisse ühekordses nõudes (iga päev 4 tassi ja 3 kaussi). Kaebaja väitis, et majandustööline käis kambrit koristamas vaid üks kord nädalas (mõnikord isegi harvem). Kuna kaebajal ei olnud prügikasti, siis pidi ta nõud trellide taha maha viskama ja seal nad olid terve nädala. Vastustaja ei nõustunud kaebajaga ning kinnitas, et majandustööline koristas kaebaja kambrit iga kord, kui ta käis jalutuskäigul ehk igapäevaselt. Kohus on seisukohal, kui eeldada, et majandustööline siiski ei koristanud kaebaja poolt trellide taha välja visatud kasutatud nõusid igapäevaselt, siis ei ole selline olukord vastustajale etteheidetav.

§ 45

lg 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kohus leiab, et selline puhastamise kohustus laieneb ka nõudele, mis toodi kaebaja kambrisse mitu korda päevas tema toitlustamiseks. On iseenesest 6 mõistetav, et kasutatud nõud ei ole puhtad ja selles seisundis nende viskamine trellide taha võib kaasa tuua ebameeldivaid lõhnu kambris. Juhul, kui kasutatud nõud loputada korralikult isegi külma veega ning seejärel panna trellide taha või muule vabale kohale kambris, ei oleks nende olemasolu kohtu arvates eriti häiriv.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva vaidluse raames on asjakohatu kaebaja viide ettekandele, mille alusel Tartu Vangla 08.04.2015 käskkirjaga nr 6-2/421 alusel määrati talle noomitus, selle eest, et ta keeldus kambri nr 1116 seina puhtaks tegemisest, kuhu ta oli pastakaga sodinud, põhjusega, et tal on suva ja ta ei puhasta seda ära. Kamber nr 1044 – kaebaja väitis, et viibides kambris nr 1004 alates 30.12.2015 ei olnud tal WC-harja ja prügikasti, mistõttu oli ta sunnitud pesema WC-d käega. Kaebaja palus väljastada kindad, kuid neid ei väljastatud. WC-harja ja prügikasti sai kaebaja kätte alles 05.02.
2. Tuvastatud on, et kaebajal oli sellel ajal põrandalapp ja seep, seega vajaduse esinemisel saaks kaebaja puhastada WC osa, mis ei ole veega kaetud, märja paberiga või põrandalapiga. Kasutatud nõusid oli kaebajal võimalik loputada külma veega ja panna trellide taha või muule selleks sobivale kohale kambris, kust majandustööline saaks need asjad kaebaja kambris eemaloleku ajal ära viia.
3. Kambri temperatuur. Tulenevalt

§ 45

lg-st 1 on vastustajal kohustus tagada kambris vastav temperatuur, mis on fikseeritud eluruumidele kehtestatud nõuetes. 02.07.2015 vastu võetud Majandus- ja taristuministri poolt määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 3 kohaselt Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Enne 02.07.2015 kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 vastu võetud määruse nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" punkti 7 kohaselt kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC. Kaebaja väitis, et kambris nr 1116 viibimise ajal oli külm ja ta palus vastustajal mõõta kambri temperatuuri, kuid see jäi tegemata. Vanglavorm oli õhuke ja seetõttu kaebaja sai külma ja haigestus. Vastustaja kinnitusel oli kambri temperatuur vähemalt 22-23° C. Selle väite kinnitamiseks tugines vastustaja küttesüsteemi reguleerivale seadmele, mis töötab automaatselt ja välistab vastustaja sõnul kambri õhutemperatuuri languse. Seetõttu kaebaja haigus ei ole seotud kambri temperatuuriga. Nähtuvalt haldusaja materjalidest, olles kambris nr 1116, kaebaja küll palus vastustajal 17.02.2015 märgukirjas nr 6-24/1126-1 muuhulgas mõõta kambri õhutemperatuuri, kuid hiljem võttis märgukirja tagasi, kuna talle lubati olukorda muuta. Kohus märgib, et märgukirjas 17.02.2015 nr 6-24/1126-1 kaebaja kurtis selle üle, et tal hakkas valutama kurk pärast jalutuskäiku, kuna riided ja jalutuskäigu jope, mis oli talle väljastatud kambris nr 1116, olid Vkaelusega ja kambris oli kogu aeg jahe. Kohus leiab, et kuna kaebaja loobus 17.02.2015 märgukirjas 6-24/1126-1 esitatud pretensioonidest vastustajale, siis nõustus ta kambritingimustega. Ilma vastava mõõtmiseta on tagantjärgi võimatu tuvastada, kas kambri nr 1116 õhutemperatuur vastas nõuetele või mitte. Kohus nõustub vastustajaga selles, et külma võis kaebaja saada ka jalutuskäigul talvisel ajal.

1. Külm vesi. Vastustaja ei eita, et kambrites nr 1116 ja nr 1004 oli kasutusel ainult külm vesi, kuid märgib, et mitte jääkülm. Kaebaja väitis, et kraanist tulenev vesi oli piisavalt külm selleks, et selle veega haigete hammaste loputamine oli kaebaja jaoks valulik. Esmalt märgib kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda sooja vee kambrisse laskmist. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vastustaja kohustust tagada kambris sooja vee olemasolu. Samas peab kohus usutavaks, et lahti puuritud hammaste loputamine 7 külma veega võis olla valulik. Kui selline tegevus oli kaebaja jaoks tõepoolest ebamugavusi tekitatav, tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja saaks kraanist võetud vee soojendada kambri temperatuurini, kasutades selleks topsi, ning seejärel pesta oma hambaid.
2. Valamu nupp. Tuvastatud on, et tõepoolest kambrite nr 1116 ja nr 1004 valamu nuppude peale on pandud metallist kate. Kattesse on tehtud auk, et nuppu saaks kasutada. Kohtule esitatud piltide järgi on võimalik järeldada, et kui panna näpp nupu peale otse, mitte nurga all, siis on välistatud, et näpp jääks katte ja nupu vahele. Samas on näha, et kattesse tehtud augu äär ei paista teravana, mistõttu isegi siis, kui näpp topitakse nupu ja katte vahele, ei oleks selle rahulik tagasi tõmbamine traumaohtlik. Mis puudutab kaebaja väidet, et kambris nr 1004 käib valamu nupp raskelt, siis kohtu arvates ei ole see alus vastustaja toimingu õigusvastaseks tuvastamiseks. Oluline on see, et vesi oli nimetatud kambris kättesaadav.
3. Kapp. Ajavahemikul 26.02.2015-01.04.2015 viibis kaebaja kambris nr 1116 ning tema suhtes ei olnud enam kohaldatud kartserirežiimi. Vastustaja kinnitas, et kambris nr 1116 ei olnud kappi, kuid teatas, et kaebajal oli võimalus panna isiklikke asju riiulile. Vastavalt VSKE § 7 lg 1 p-le 2 kambris on ette nähtud isiklike asjade hoiukoht. Kohtule teadaolevatel andmetel teistes Tartu Vangla kambrites on olemas kinnipeetava isiklike asjade hoidmiseks hoiukapid. Kohtu arvates isiklike asjade hoiukoha all võib, kuid ei pruugi alati mõista kappi. Juhul, kui kambris nr 1116 olemasolev riiul ei rahuldanud mingil põhjusel kaebaja vajadusi isiklike asjade hoidmiseks, oli tal võimalus taotleda teise kambrisse üleviimist. Samas võttes arvesse, et kaebajal kehtis isiklike asjade kasutamise piirang, on kohtu arvates vähem tõenäoline, et kambris nr 1116 olemasolev riiul ei rahuldanud kaebaja vajadusi isiklike asjade hoidmiseks.
4. Kambri puhtus. Kaebaja väitis, et kamber nr 1116 oli väga räpane. Kohus möönab, et kamber nr 1116 oli räpane, kuid samas arvestades

§ 45

lg-s 2 sätestatut, aga samuti see, et kaebajal oli 14.02.2015 seisuga kasutusel põrandalapp ja seep, siis saaks kaebaja ise räpase kambri puhastada.

1. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses.
2. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 8 9