← Eesti

3-14-51367/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 22.03.2016, Tartu 3-14-51367 S.R. kaebus Valga Linnavalitsuse linnamajandusameti 30.06.

  1. a korralduse nr 139 ja 30.06.
  2. a ehitusloa nr 27-14 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 06.02.
  3. a otsus S.R. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja S.R. , esindaja Janno Reiljan Vastustaja Valga Linnavalitsus, esindaja advokaat Janar Kuus Kolmas isik Aare Järve RESOLUTSIOON
  4. Jätta S.R. taotlus apellatsioonkaebuse lisade võtmiseks haldusasja juurde rahuldamata.
  5. Jätta S.R. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.02.
  6. a otsus muutmata.
  7. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21.04.
  8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Aare Järve esitas 28.11.2013 Valga Linnavalitsusele ehitusloa taotluse Valga linnas Kungla tn 46 kinnistul asuva vana elamu laiendamiseks. Alal kehtib Valga Linnavalitsuse 02.09.
  10. a korraldusega nr 266 kehtestatud Valga linna Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneering. Ehitusloa taotluse lisana esitati vana elamu laiendamise eelprojekt.
  11. Valga Linnavalitsuse linnamajandusameti 30.06.
  12. a korraldusega nr 139 otsustati väljastada ehitusluba nr 27-14 Valga linnas Kungla tn 46 kinnistul asuva vana elamu laiendamiseks. Korralduse nr 139 kohaselt väljastati A. Järvele 03.04.
  13. a ehitusluba nr 63-05 Kungla tn 46 kinnistul oleva vana elamu laiendamiseks. 13.11.
  14. a paikvaatluse aktiga tuvastas linnavalitsus omavolilise ehitusprojektivälise ehitustegevuse. A. Järve kohustati peatama omavoliline ehitustegevus ja taotlema uut ehitusluba. Valga Linnavalitsus suhtles pidevalt Kungla tn 46 ehitusloa küsimuses ka naaberkinnistu Karja tn 6 omaniku S.R. ga. Kungla 46 vana elamu laiendamise eelprojekt on koostatud samal alal kehtiva detailplaneeringu alusel, mistõttu projekteerimistingimusi ei väljastata. Projekteeritud on kahekorruseline elamuhoone ja krundi täisehitus on maksimaalselt 20%. Kavandatav ehitus on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga ja krundile kehtestatud detailplaneeringuga. Kavandatav ehitise laiendamine ei riku naabrite asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi. Hoone laiendamisega ei ole taotletud hoone kasutusotstarbe muutmist. Laiendatava ehitusprojektiga ei rikuta detailplaneeringus määratletud ehitusõigusi. Samuti ei too kavandatav ehitise laiendamine kaasa ümberkaudsete elanike elukvaliteedi halvenemist ega kinnistute väärtuste vähenemist. Ehitusloa väljastamine Kungla tn 46 kinnistul vana elamu laiendamiseks on kooskõlas seaduste ja õigusaktidega. Eelprojekt on kooskõlastatud Päästeametiga ja eelprojektiga on saanud tutvuda naaberkinnistute omanikud.
  15. S.R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Linnavalitsuse Linnamajandusameti 30.06.
  16. a korralduse nr 139 ja ehitusloa nr 27-14 tühistamiseks ning menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt tutvus kaebaja Kungla tn 46 ehitusloa taotluse aluseks olevate materjalidega linnavalitsuse ruumides 11.04.2014 ja 14.04.2014, kuid talle ei esitatud kõiki dokumente projektmaterjalidega tutvumiseks. 25.06.2014 selgus, et kaebajale esitatud projektmaterjal ei eksisteeri vormistamisnõuetele vastavalt koostatud dokumendina, vaid see oli olemas ainult arvutis. Arvutis olevad dokumendid võivad hävida. Kaebajale esitati ainult lahtistel lehtedel projektmaterjal, millel puudusid vajalikud rekvisiidid. Kaebajale ei tutvustatud ka Päästeameti kooskõlastust projektile. Kaebaja esitas linnavalitsusele ka kirjalikke pöördumisi Kungla tn 46 ehitusloa taotluse menetlemist puudutavate dokumentide saamiseks, kuid need jäeti rahuldamata. Linnavalitsus rikkus haldusmenetluse norme ja Põhiseaduse §-i
  17. Ehitusloa väljastamisele peab eelnema naabritega projekti kooskõlastamine. Ehitusluba saab kinnistul Kungla 46 väljastada ainult lähtudes kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringus fikseeritud andmetest. Ehitusloa taotluse aluseks olev ehitusprojekt ei vasta ehitusaluselt pinnalt ega korruselisuselt detailplaneeringus kehtestatud tingimustele. Arvestada tuleb ekspert Ain Luhse ekspertarvamusega. Kungla tn 46 kinnistule detailplaneeringu kohaselt ette nähtud kõrvalhoone (sauna) asemel ehitas
  18. isik endale elamu. Ettenähtud elamu asemele ehitati majutushoone, mistõttu kasvab kinnistul viibivate inimeste arv. Vaidlustatud korraldus ja ehitusluba rikuvad kaebaja kui naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. HALDUSKOHTU LAHEND
  19. Tartu Halduskohtu 06.02.
  20. a otsusega jäeti S.R. i kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus leidis, et asja materjalide kohaselt arvestab Kungla tn 46 üksikelamu laiendus piirkonnas väljakujunenud üldist hoonestuse tihedust ja stiili. Projekti kohaselt on krundi täisehitus maksimaalselt 20%, mis on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga ja krundile kehtestatud detailplaneeringuga. Kungla tn 46 elamu omanik ei ole taotlenud seonduvalt hoone laiendamisega hoone kasutusotstarbe muutmist. Elamu laiendamine on kavandatud sama vundamendi mõõtmetega, mis on esitatud eelprojektis. Detailplaneering, mis on kinnistule antud vaidlusaluse hoone laiendamiseks, on läbinud avaliku arutelu, seda on käsitletud teistes kohtuvaidlustes ning see on jõus. Ka kaebaja on osalenud detailplaneeringu menetluses. Ehitusprojekti alusel on ehitisealune pindala 182,3 m2, väiksem korruste arv 2 ja hoone kõrgus vundamendist kuni 8,9 m. Hoone vastab tuleohutusnõuetele. Asja materjalidest nähtub, et Valga Linnavalitsus on teinud mitmeid kordi
  21. isikule ettepanekuid projekti parandamiseks, mis tähendab, et linnavalitsus kontrollib igati elamu laiendamise projekti vastavust nõuetele. 2 Seoses hoone korruselisusega on vastustaja märkinud, et tuleohutusnõuetega ei ole keelatud TP3 hoone pööningukorruse viimistlemine, tehnosüsteemide paigaldamine või selle kasutamine. Hoone katusealused ruumid ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele ja sellega seoses ei käsitleta hoonet kolmekorruselisena, kuna inimeste alaline viibimine ei ole katusealustes ruumides lubatud. Projektdokumentatsiooni järgi on ehitusalune pindala 149 m2 ja ehitisealune pindala 182,3 m
  22. Vastustaja on eristanud kahte mõistet viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-59-
  23. Ehitisealuse pindala mõiste tuleneb ehitusseadusest ja ehitusaluse pindala mõiste planeerimisseadusest. Kõik kinnistul olevad hooned olid detailplaneeringu koostamise ajal olemas ja mõõtmistel ei ole eksitud. Ka ehitise kõrgus jääb alla 9 meetri, mis vastab eelprojektile ja detailplaneeringule. Vaidlusalusel objektil on läbi viidud järelevalvemenetlus, mille käigus kõrvaldati esinevad puudused. Kaebaja esitatud ekspertarvamust ei saa usaldusväärseks pidada, kuna ekspert on lähtunud ainult S.R. i esitatud lähteandmetest. Seega on algdokumendid ühepoolsed ning ekspert ei ole saanud olla erapooletu. Ekspertiisiakt, mis puudutab
  24. isiku kinnistut ja tema õigusi, on tehtud
  25. isiku tagaselja. Usaldusväärseks saab pidada asja menetlemisel Valga Linnavalitsuse kogutud dokumente, kuna selles menetluses on saanud osaleda kõik menetluspooled ning asja otsustamiseks on kasutatud usaldusväärseid dokumente.
  26. isiku kavandatav ehitise laiendamine ei saa rikkuda naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on õigesti märkinud, et äärmisel juhul võiks naaberkinnistu elaniku õigusi rikkuda ehitisel tuleohutusnõuete osas kooskõlastuse puudumine, kuid kõik vajalikud kooskõlastused on olemas. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ka Põhiseaduse §-st 14 tulenevat õigust ega hea halduse tagamise põhimõtteid. Kaebaja on saanud osaleda kogu aja vältel Kungla tn 46 põhielamu laiendamise ehitusloa väljastamise menetluses ning nõudnud selle kohta dokumente ning teinud järelepärimisi, millele on haldusorgan vastanud. Vaidlustatud korraldus ja ehitusluba on õiguspärased, kuna ehitusloa väljastamine on kooskõlas seadustega ja õigusaktidega. Eelprojekt on saanud vajalikud kooskõlastused ja eelprojektiga on saanud tutvuda naaberkinnistute omanikud. Kui kaebajat hakkab tulevikus häirima kodumajutusest tingitud asjaolud, on kaebajal võimalus pöörduda õiguskaitseorganite poole enda õiguste kaitseks. Kaebaja väide, et Kungla tn 46 kinnistul kasutatakse kõrvalhoonet 10-kohalise majutushoonena, ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv, kuna vaidlusesemeks on põhielamu laiendamine. Kõik asja lahendamiseks olulised dokumendid on kohtule esitatud. Kohus ei pea hindama kõiki kaebaja esitatud väiteid ja dokumente ning välja nõudma kaebaja taotletud dokumente, millel pole asja otsustamise seisukohast määravat tähtsust. Samuti ei puuduta kaebajat asjaolu, kuidas on vastustaja
  27. isiku projektdokumentatsiooni koostanud ning kas dokumentide köitmine ja hoidmine vastab seadustatud vormistamisnõuetele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  28. S.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetlemiseks teise kohtukoosseisu poolt, võtta haldusasja materjalide juurde kaebaja 26.01.2015 hinnangud ja ka hiljem esitatud dokumentaalsed tõendid ning apellatsioonkaebusega kaasas olevad dokumendid. Samuti palub kaebaja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud, sh kaebaja kulu õigusabile. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg-t 2, määrates kaebaja nõutud asja kohtuistungil arutamise asemel kirjaliku menetluse. Kirjalikku menetlust saab kohaldada vaid juhul kui vaidluse all on õigusküsimused, kuid antud juhul vaieldakse ehitise tehniliste andmete ning ehitusstandardite ja –normide kohaldamise üle. Menetlusosaliste võrdõigusliku kohtlemise põhimõtte rikkumine tõi kaasa HKMS § 27 lg-tes 4 kuni 8 sätestatud kaebaja õiguste rikkumise ja õigusvastase kohtuotsuse tegemise. Halduskohus jättis rahuldama ka kaebaja taotluse kuulata kohtuistungil tunnistajana üle 3 kohtuekspert Ain Luhse. Kohtuistungi põhjendamatu asendamine kirjaliku menetlusega tõi kaasa kohtul lasuva uurimiskohustuse täitmata jätmise. Halduskohus rikkus menetlusosaliste võrdõigusliku kohtlemise põhimõtet, kui pikendas ühepoolselt vastustajale ja
  29. isikule menetlusdokumentide esitamise esialgset tähtaega 14.01.2015 kuni 21.01.
  30. Halduskohus rikkus HKMS § 51 lg-t 3 ja ei andnud kaebajale ühtegi päeva vastustaja ja
  31. isiku seisukohtadele vastamiseks ning hiljem esitatud seisukohta keeldus asja materjalide juurde võtmast, rikkudes kaebaja õigust avaldada kõigi osapoolte seisukoha suhtes oma arvamust. Halduskohus jättis põhjenduseta rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja ehitusloa menetlustoimik, mille alusel oleks saanud ehitusloa haldusmenetluse õiguspärasust kontrollida. Vastustaja poolt kohtule saadetud pdf failidel pole rekvisiite, mis kinnitaks, et saadetud ehitusprojekt on ehitusloa väljastamise aluseks esitatud ehitusprojekti koopia ning, et saadetud detailplaneering on kehtestatud Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse kohta. Halduskohus rikkus HKMS § 56 lg-s 1 kehtestatud korda ja aktsepteeris vastustaja saadetud menetlusvormile mittevastavaid dokumente tõenditena. Halduskohus hindas HKMS § 56 lg-t 1 rikkudes päästeametniku M. Umbleja e-kirja arvamusena, kuigi e-kirjal puudub tõendina käsitleva teabe menetlusvorm ja paikvaatluse akti spetsialisti arvamusena, mis ei ole asjakohane dokument. Halduskohus kirjeldas ehitusloaga seotud asjaolusid ja hindas vaidlusaluse ehitusloa taotlemisega seotud asjaolusid vääralt, jättes tähelepanuta vastustaja ja
  32. isiku eelneva õigusvastase tegevuse. Tegelikult ehitas
  33. isik talle varem väljastatud ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist erineva hoone ja uus ehitusprojekt koostati tagantjärele juba reaalselt püstitatud ehitisele. Püstitatud ehitis rikkus Valga linna üldplaneeringus ja kinnistu detailplaneeringu ehitusõiguses kehtestatud piiranguid kõrguselt, korruselisuselt, ehitusaluse pinna suuruselt ja kasutamise otstarbelt ja projekteeritud parkla suuruselt. Tagantjärele koostatud ehitusprojektis esitati maapinna kõrgusmärke ja ehituskonstruktsioonide parameetreid iseloomustades valed tehnilised andmed, mis nagu tõendaks ehitise vastavust nõuetele. Sellest tulenevalt osutus ehitusloa alusena esitatud ehitusprojekt nõuetele mittevastavaks. Kohtuotsuse põhjendamisel on halduskohus õigusvastaselt toetunud ainult vastustaja ja
  34. isiku paljasõnalistele väidetele ja jätnud kaebaja esitatud tõendid hindamata ja arvestamata. Jättes kaebaja toodud asjaolud arvestamata ja ehitusprojekti kui olulise tõendi hindamata, rikkus halduskohus HKMS § 61 lg-t
  35. Halduskohus hindas põhjendamatult eksperdile esitatud dokumente ühepoolseks, kuna A. Luhse ekspertiis tehti ainult vastustaja poolt kohtule esitatud ehitusprojekti alusel. Vastustaja kaebajale koos ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti koopiat ei väljastanud, mistõttu on alusetu kohtu väide, et kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud. Kuna
  36. isik väidab, et ta ei ole kohtule esitatud ehitusprojektiga tuttav, tunnistab ta, et kohtule esitatud ehitusprojekt ei ole ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti koopia ja haldusmenetluses on olnud enam kui üks ehitusprojekti variant. Õigusvastase haldusmenetluse tõttu ei ole selge, millise ehitusprojekti variandi alusel ehitusluba väljastati. Kohus ei selgitanud, kuidas saab ekspert kaasata kaebajat või
  37. isikut ekspertiisi, mis seisneb ehitusprojekti vastavuse hindamises ehitusnormidele ja –standarditele ning õigus- ja haldusaktidele. Halduskohus jättis arvestamata kaebaja väited seoses hoone kõrguse, tuleohutusnõuete rikkumise, hoone kasutusotstarbe, parkla suuruse ja keskkonnakaitse nõuete rikkumisega, mistõttu on tegemist menetlusveaga, mis tõi kaasa õigusvastase kohtuotsuse. Samuti on tõendamata kohtu viidatud vastustaja väide, et üksikelamu laiendus arvestab piirkonnas väljakujunenud üldist hoonestuse tihedust ja stiili. Õige on asjaolu, et hoone vundament vastab eelprojektis esitatule. Hoonele on aga ehitatud sammastel esiosa, mille horisontaalprojektsioon on suurem kui 2 m2 ja mida ehitusaluse pinna hulka arvestatud ei ole. Hoone ehitusalune pindala on projekti kohaselt 157,5 m2 ehk detailplaneeringus lubatust 13,5 m2 suurem. Samuti ei ole halduskohus hinnanud, miks projekteeriti oluliselt suurem parkla. Kavandatav autode liikluse intensiivsus rikub suurema müra ja õhureostusega õigusvastaselt kaebaja elukvaliteeti. Ehitusnormide kohaselt peab 10- või 4 enamakohalise parkla puhul välja ehitama õlipüüduri ja sadevete äravoolu süsteemi, mis on projekteerimata. Halduskohus jättis arvestamata tõendi, et õlireostus on Kungla 46 kinnistul juba esinenud. Halduskohus jättis hindamata, et vastustaja on ise 04.12.
  38. a kirjas A. Järvele märkinud kolmanda korruse olemasolu ja juhtinud tähelepanu, et hoone kõrguseks on projekteeritud enam kui 9 meetrit. Kuna ehitis rikub kõrguselt ja korruselisuselt Vabariigi Valitsuse 27.10.
  39. a määruses nr 315 TP3 klassi hoonete tuleohutuse tagamiseks kehtestatud piiranguid, on ebaõige halduskohtu väide, et hoone vastab tuleohutusnõuetele. Kohtuasjades 3-08-1902, 3-10-883 ja 3-13-628 osutusid kooskõlastused õigusvastasteks ja kasutusload tühistati. Kohtule ei esitatud tõendeid, et vastustaja tegi enne ehitusloa taotluse esitamist ehitusprojekti kohta parandusettepanekuid, mistõttu on kohtu sellekohane viide asja materjalidele ebaõige. Halduskohus ei tutvunud vastustaja saadetud ehitusprojektiga, kuna väidab, et ehitusprojektil on kõik kooskõlastused olemas. Ehitusprojektis puudub trassiomanike kooskõlastuste leht ning halduskohus jättis kohaldamata detailplaneeringus kehtestatud nõude, et kooskõlastused tuleb esitada koos hoonete projektidega. Vastustaja 04.12.
  40. a ja 30.12.
  41. a kirjad A. Järvele tõendavad, et Valga Linnavalitsus rikkus ehitusloa haldusmenetluse korda ja ei nõudnud
  42. isikult ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist nõuetele mittevastavuste kõrvaldamist.
  43. Vastustaja Valga Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole asja lahendamine kohtuistungil menetlusosalise absoluutne õigus, vaid kohtul on siin ulatuslik diskretsiooniõigus. Kaebaja pole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, et milline oli eriline huvi, miks oleks kohus pidanud korraldama kohtuistungi. Kaebaja sai kõik vajalikud tõendid ja taotlused esitada ka kirjalikus menetluses, mistõttu puudub selline protsessuaalne õigus, mis jäi kaebajal realiseerimata. Kuna kaebaja esitas oma tõendid pärast täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemist, oli kohtul õigus HKMS § 70 alusel jätta need asja materjalide juurde võtmata. Vastustaja ei ole teinud kaebajale takistusi ehitusloa toimikuga tutvumiseks, vaid ei võimaldanud teha ehitusprojektist koopiat. Ehitusprojekti väljastamisest keeldumine on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 alusel seaduslik, sest autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 p 14 alusel on ehitusprojekt kaitstud autoriõigusega. Lisaks rikuks ehitusprojekti väljastamine kolmanda isiku eraelu puutumatust, mistõttu on vastustaja sellise info tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks. Ehitusprojekti mitteväljastamise põhjuseid on vastustaja kaebajale mitmel korral selgitanud. Ehitusprojekti väljastamisest keeldumine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, sest tal võimaldati mitmel korral tutvuda ehitusprojektiga Valga Linnavalitsuses ja tal ei keelatud kirjutada ehitusprojektist välja andmeid ja seejärel konsulteerida ehitusspetsialistidega. Seega puudus kohtul vajadus nõuda vastustajalt välja ehitusloa toimik. Juhul kui kaebaja oleks soovinud dokumente koos rekvisiitidega või tal tekkis mõne dokumendi autentsuses kahtlus, oleks ta saanud seda vastustajalt küsida. Kaebajale ei ole keeldutud väljastamast vaidlusaluse ehitusloa väljastamise menetlusega seotud dokumente (v.a ehitusprojekt). Vastustaja esitas kohtule kehtestatud detailplaneeringu, mis on olnud kättesaadav veebist. Seega ei saa kaebaja vastustajale ette heita, et ta on eksperdile andnud detailplaneeringu tööversiooni. Kuna kaebaja esitas eksperdile ebaõiged algandmed ja ekspert ei küsinud vastustajalt seisukohta, siis on kohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et selline ekspert ei saanud olla erapooletu. Majandustegevuse registri andmetel on ATL Ehituskonsult OÜ-l pädevus teha ehitusprojektide osas ekspertiise üksnes üldehituslike osade ja sõlmede tehniliste lahenduste osas. A. Luhse on lõpetanud
  44. a Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituse ökonoomika ja organiseerimise eriala, mis ei anna pädevust rääkida kaasa hoone arhitektuurilise sobivuse ja üldehitusega seotud teemadel. Kaebaja subjektiivseid õigusi saab rikkuda üksnes ehitise kõrgus, ehitisealune pindala ja ehitusalune pindala ning tuleohutus. Kohus leidis põhjendatult, et vaidlusalune ehitis vastab nii ehitusaluse pindala, ehitisealuse pindala, kõrguse kui ka tuleohutusnõuete osas ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti koostamise jaoks tehti geodeetiline alusplaan 5 (digitaalmõõdistus), mille järgi võetakse maapinna kõrgused. Hoone kõrgus on võetud mõõdistatud maapinna punktist kõrguselt 63,35 m. Ehitise kõrgus jääb lubatud 9 m piiresse, mida tõendab ka vastustaja paikvaatluse akt nr 1-
  45. Haldusorganil ei ole keelatud seada ehitusõiguse olulised näitajad sõltuvusse maapinna kõrgusest. Korruselisuse mõiste määramisel tuleb lähtuda ehitusprojektist, väljakujunenud planeerimise- ja ehitusalasest praktikast ja haakuvatest õigusaktidest. Hoone katusealused ruumid ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele ja sellega seoses ei käsitleta hoonet kolmekorruselisena, kuna inimeste alaline viibimine ei ole katusealustes ruumides lubatud. Kuna ehitusluba ei võimalda
  46. isikul ehitada kolmekorruselist juurdeehitust, ei saa ehitusloa väljastamise menetluses vaielda selle üle, kas tegemist on kahekorruselise või kolmekorruselise ehitisega. Samas ei ole Valga linna üldplaneeringuga keelatud püstitada kolmekorruselist ehitist. Korruselisust kontrollitakse kasutusloa väljastamise menetluses. Ka Päästeamet on leidnud, et tuleohutusnõuetega ei ole keelatud TP 3 hoone pööningukorruse viimistlemine, tehnosüsteemide paigaldamine või selle kasutamine. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja on ilma detailplaneeringuta ja projekteerimistingimusteta väljastanud Kungla tn 46 omanikule ehitusloa elamu laiendamiseks. Projekteerimistingimused tuleb ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 kohaselt kohalikul omavalitsusel väljastada üksnes siis, kui puudub detailplaneering. Detailplaneering vaidlusaluse kinnistu osas kehtestati 02.09.
  47. a korraldusega nr
  48. Vaidlusaluse ehitusloa väljastamise aluseks olev ehitusprojekt vastab kehtestatud detailplaneeringule, mistõttu tuli vastustajal
  49. isikule ehitusluba väljastada. Ehitusprojekti kohaselt on katusekalle 430 (väljaehitusel 300), hoone kõrgus vundamendist 8,6 m ja maapinnast 8,7 m ning projektiga on lubatud 2 korrust. Ehitusprojekt on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga, rajatav juurdeehitus vastab tuleohutusnõuetele ja sobib ümbritseva hoonestuslaadiga. Ebaõiged on kaebaja väited, et materjalid olid lahtistel lehtedel, puudusid vajalikud rekvisiidid jms. Kaebajale selgitati materjalidega tutvumisel, et tegemist on väljatrükiga, sest originaaldokumendid (ka kooskõlastused) on digitaalsel kujul. Samas võimaldati kaebajal tutvuda allkirjade ehtsust kinnitavate väljatrükkidega, mistõttu puudus alus kahelda dokumentide korrektsuses. Kõik dokumendid koos allkirjade ehtsust kinnitavate väljatrükkidega on köidetud ehitusloa toimikusse A4 formaadis. Seega ei rikkunud vastustaja haldusmenetluse seaduse § 19 nõuet. Kaebaja tugineb oma väidete esitamisel oletustele ja seda nii korruselisuse kui ka ehitise laiendamise osas majutushoone eesmärgil. Vaidlusaluse ehitusloaga ei ole antud
  50. isikule sellist õigust. Ehitusloa vaidluse menetluses ei saa esitada seisukohti, mis puudutavad kasutusluba. Hotelli pidamiseks on
  51. isikul vaja muuta elamu kasutamise sihtotstarvet. Ehitusluba sellist õigust aga
  52. isikule ei anna. Asjakohatud on kaebaja viited seoses parkla, õlipüüduri, liikluse jms teemal, sest need küsimused on lahendatud detailplaneeringu menetluses. Lisaks esitab kaebaja ka valeväite, justkui oleks vastustajal mitu ehitusprojekti versiooni. Vastustaja esitas kohtule Päästeameti poolt kooskõlastatud ehitusprojekti, mille alusel saab ehitamine toimuda ja mis oli aluseks ehitusloa väljastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  53. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.02.
  54. a otsus tuleb jätta muutmata ja S.R. i apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  55. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus rikkus kaebaja õigusi seoses sellega, et ei rahuldanud kaebaja taotlust asja arutamiseks kohtuistungil. HKMS § 131 lg 6 1 p 2 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Käesoleval juhul oli vaidluse all küsimus, kas vastustaja oli õigustatud välja andma vaidlustatud ehitusloa. Kuigi kaebaja on väitnud seda, et vaidlus käib ehituse tehniliste andmete ja ehitusstandardite ja –normide üle, siis ka see on õiguslik küsimus, kuna ka seal tuleb hinnata seda, kas ehitusloa väljastamisel on käitutud õiguspäraselt. Pealegi on halduskohus õigustatult leidnud, et kuna asjas on esitatud piisaval hulgal materjale, siis puudub vajadus kohtuistungi korraldamiseks. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu jäi mõni asjas tähtsust omav asjaolu välja selgitamata. Seega leiab ringkonnakohus, et kohtuistungi korraldamata jätmine ei toonud kaasa menetlusnormide rikkumist.
  56. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna andis vastustajale ja
  57. isikule võimaluse esitada omapoolsed seisukohad ekspertarvamusele kuni 21.01.2015 (II kd tl 171), kuid ei võtnud asja materjalide juurde kaebaja seisukohti nende seiskohtade osas. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et 24.10.
  58. a määrusega määrati asi lahendamiseks kirjalikus menetluses (I kd tl 170), kus märgiti, et kuni 14.01.2015 on õigus esitada täiendavaid menetlusdokumente ja kirjalik menetlus algab 21.01.
  59. Seega oli pooltel võimalik esitada oma seisukohti kuni 21.01.2015 ja halduskohus on õigesti leidnud, et sellest kuupäevast hiljem esitatud dokumentide vastuvõtmine ei ole enam võimalik, kuna see oleks tinginud otsuse tegemise kuupäeva edasilükkamise. Pealegi ei ole kaebaja toonud välja, kuidas nende dokumentide vastu võtmata jätmine rikkus tema õigusi või tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Nendele vastuväidetele vastustaja ja
  60. isiku seisukohtadele ekspertarvamuse osas oli kaebajal võimalik viidata esitatud apellatsioonkaebuses. Pealegi märgib ringkonnakohus, et lubades pooltel esitada oma seisukohti ükskõik millal, oleks kohtul asjas otsuse tegemine võimatu või oluliselt raskendatud. Seega puudub alus nende dokumentide võtmiseks asja materjalide juurde ka apellatsioonimenetluses.
  61. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega tuleb esmalt välja selgitada need kaebaja subjektiivsed õigused, mida vaidlustatud haldusaktid võivad rikkuda. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja subjektiivseid õigusi saab rikkuda ehitise kõrgus, ehitisealune pindala ja ehitusalane pindala ning tuleohutus. Seega on vajalik anda seisukoht ainult nende osas.
  62. Halduskohus on asja materjalide alusel õigesti tuvastanud, et antud parameetrite osas vastab planeeritava hoone projekt igati nõuetele. Planeeritav ehitise kõrgus on vundamendist 8,9 m. Kuigi kaebaja on õigesti viidanud sellele, et vastustaja on oma kirjas 04.12.2013 nr 9-1.2/3686 viidanud sellele, et hoone kõrgus maapinnast on kõrgem kui 9 m (I kd tl 143), siis on kaebaja jätnud tähelepanuta, et kaebajat on kohustatud joonisel näitama suhtelist kõrgust vastavalt absoluutse maapinna kõrgusega. Vastustaja väidetel on ehitise kõrgus mõõdistatud maapinna punktist kõrguselt 63,35 m. Paikvaatluse teinud ekspert on kinnitanud, et ehitise kõrgus jääb alla 9 m ja seega vastab see kehtestatud nõuetele. Seega ei saa ehitise kõrgus rikkuda kaebaja õigusi.
  63. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.
  64. a määruse nr 69 § 17 lg-le 1 on ehitusalane pind ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Seega tuleb ka sammastel olev terrass arvata ehitusaluse pinna hulka. Samas ei muuda see vaidlustatud haldusakte õigustühiseks. Kuna detailplaneeringu järgi oli krundil lubatud ehitusala 399 m2, siis ei ole tegemist selle ületamisega. Samuti on kõikidele kõrvalekalletele ehitusprojektist võimalik tähelepanu juhtida järelevalvemenetluse käigus ja nagu nähtub asja materjalidest, on seda vastustaja poolt ka läbi viidud. 7
  65. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et alusetu on kaebaja väide tuletõrjeohutuse nõuete rikkumise kohta. Seda, et ehitusprojekt vastab tuleohutusalastele nõuetele, on leidnud Päästeamet, kes on andnud projektile oma kooskõlastuse. Lõuna Päästekeskuse Insenertehnilise büroo juhtivinspektor on kinnitanud, et standardi EVS 812-7:2008 ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõuete tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus jaotise 7.3.2.3 kohaselt on aktsepteeritav lahendus kui korrusest kõrgemal on pööning, mis paikneb peamiselt fassaadi ja katuse lõikejoonest ülevalpool katuse all ja mille põrandaks on hoone pööningu vahelagi. Sama standardi jaotise 7.3.2.4 alusel on võimalik pööningutasandile projekteerida peakasutusviisi kohaseid ruume. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selle arvamuse õigsuses. Seega puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ka tuleohutusnõuete rikkumise tõttu.
  66. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega halduskohtule nagu oleks viimane rikkunud dokumentide kogumise reegleid. Kuigi kaebaja on seejuures viidanud, et pdf failidel pole rekvisiite, siis ei ole kaebaja esitanud mingeid tõendeid, et ehitusprojekti koopia ja kehtestatud detailplaneering ei oleks vastavuses originaalidega. Vastustaja on kinnitanud, et kaebajale tutvustati kõiki dokumente ja lubati tal teha nendest ka väljakirjutusi. Seega oli kaebaja tutvunud kõikide dokumentidega ja tal oli nende alusel võimalik kujundada oma seisukohad ja vastuväited. Asjaolu, et halduskohus ei arvestanud kaebaja seisukohtadega, ei anna alust väita, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme.
  67. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ekspert A. Luhse arvamust ei saa käsitleda asjakohase tõendina. Seejuures on halduskohus õigesti viidanud, et kuna eksperdi arvamus tugineb ainult S.R. i poolt esitatud lähteandmetele, siis on need algandmed ühepoolsed ja seega võib ka eksperdi arvamus olla erapoolik. Kuigi HKMS-s ei ole ekspertiisi teostamise osas regulatsiooni esitatud, tuleb lähtuda TsMS sätetest ja selle § 298 lg 1 alusel peab eksperdile olema õigus küsimusi esitada kõigil menetlusosalistel. Halduskohus on õigustatult viidanud ka sellele, et
  68. isikule ei ole teada, millise projekti variandi osas on arvamus antud ja see on teostatud tema teadmata. Seega on halduskohus jätnud õigustatult eksperdi arvamuse tõendite hulgast välja.
  69. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus jättis haldusaktide õiguspärasuse hindamisel tähelepanuta kaebaja väited hoone kasutusotstarbe, parkla suuruse ja keskkonnakaitse nõuete rikkumise osas. Ringkonnakohus mainib seoses sellega, et need väited ei ole olulised ehitusloa väljastamise õigsuse kontrollimiseks, kuna praegusel momendil tuleb anda seisukoht ainult sellele, kas maja suhtes välja antud ehitusluba on õiguspärane ja kas see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei oma tähendust ka hoone korruselisus, kuna korruste arv ei riku samuti kaebaja õigusi ja see kuulub kontrollimisele kasutusloa väljaandmise menetluses. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata.
  70. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.