1-06-2292/310

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-2292 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus Andrei Grišini (ik 37807230239) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Grišin ja tema kaitsja advokaat Silver Reinsaar, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2016 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) advokaat Silver Reinsaarele ja Advokaadibüroo LMP kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses Andrei Grišinile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Andrei Grišinilt välja menetluskulud 72 eurot, s.o kaitsjate tasu määruskaebemenetlus osutatud õigusabi eest.
7. Andrei Grišinilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Andrei Grišin, 1-06-2292, menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. mai 2008 otsusega mõisteti Andrei Grišinile KarS § 114 p 2 - § 22 lg 2 järgi karistuseks 10 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu
12. novembri 2008 otsusega tühistati see otsus ja mõisteti A. Grišinile KarS § 114 p-de 2, 3, 5 - § 22 lg 2 järgi karistuseks 13 aastat vangistust. Riigikohtu
13. juuni 2009 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus ning mõisteti A. Grišin süüdi KarS § 114 p-de 2, 3 - § 22 lg 2 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistus jäeti muutmata. A. Grišini karistuse kandmise algusajaks on
14. detsember
16. Tallinna Vangla esitas
17. märtsil 2016 materjalid kinnipeetava A. Grišini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kuna alates
18. märtsist 2016 kannab isik karistust Tartu Vanglas, arutas isiku ennetähtaegset tingimisi vabastamist Tartu Maakohus.
19. Tartu Maakohtu
20. aprilli 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Varem kahel korral varavastaste kuritegude eest karistatud A. Grišin kannab karistust mõrvale kihutamise eest. Sealjuures tunnistab isik oma süüd vaid osaliselt. Kinnipeetav on vanglas omandanud hariduse, osalenud programmides ja tööhõives ning õppinud riigikeelt. Vabanedes on A. Grišinil olemas elukoht ja toetav tugivõrgustik. Samas kahtles kohus töökoha olemasolus, sest ettevõttest ei ole väljastatud garantiikirja. Hoolimata nendest positiivsetest asjaoludest on A. Grišinil mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et kinnipeetaval on probleeme reeglitest kinnipidamisega. Vangla on hinnanud isiku kõrgohtlikuks ning uute kuritegude toimepanemise risk on küllaltki kõrge. Lisaks eelnevale arvestas maakohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid (kihutas alaealise mõrva toimepanemisele, mille tagajärjel kaotas elu koolitüdruk) ja süüdlase isikut. Ülaltoodust tulenevalt pidas maakohus A. Grišini ennetähtaegset vabastamist põhjendamatuks. Määruskaebused
21. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused A. Grišin ja kaitsja advokaat S. Reinsaar, kes taotlevad Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
22. A. Grišin toob välja, et varavastaste kuritegude eest mõistetud karistused on kustunud. Kuigi vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta, on A. Grišini iseloomustus positiivne. Vanglas on isik omandanud hariduse, osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives ning õppinud riigikeelt. Ta on maksnud võlgnevusi ja kogunud raha vabanemisfondi. Neljast distsiplinaarkaristusest 2 on praeguseks kustunud, 1 kustub suvel ja 1 on isik halduskohtus vaidlustanud. Vabanedes on A. Grišinil olemas perekonna toetus ning elukoht. Isik saab asuda elama oma vanemate korterisse, kuhu tuleksid elama ka A. Grišini abikaasa ja väike tütar. Süüdlane saab olla oma naisele, lapsele ja vanematele igakülgselt toeks. Lisaks on A. Grišinile tagatud töökoht XXX OÜ-s. Isik plaanib elada seaduskuulekalt ning on nõus täitma kriminaalhoolduse nõudeid. A. Grišini lähikonda kuuluvad vaid pere ja sugulased ning vähesed tuttavad (ei ole kurjategijad). Uute kuritegude riskiprotsent on oluliselt madalam kui Eesti keskmine (Justiitsministeeriumi andmetel 48%). Maakohtu vabastamist välistavad põhjendused ühtivad A. Grišini süüdistuse asjaoludega ning üksnes see ei saa tingida isiku vabastamata jätmist. Süüdlane soovib olla kohtus asja arutamise juures.
23. Kaitsja määruskaebuse kohaselt esineb A. Grišini puhul palju vabastamist toetavaid asjaolusid, mida mõned distsiplinaarkaristused ja kauges minevikus toime pandud kuriteo asjaolud üles ei kaalu. Lisaks tuleb arvestada, et A. Grišinil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus ning Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi retsidiivsusriski hindamisel karistusregistri arhiivi kantud andmeid arvestada. A. Grišinil ei olnud pikka aega distsiplinaarkaristusi ning kehtivad karistused on seotud vaid isiku suitsetamisharjumusega. Lisaks on viimane distsiplinaarkaristus kohtus vaidlustatud. Ka ei ole asjakohane tuua välja A. Grišini abikaasa kriminaalkaristust, eriti arvestades, et see on nüüdseks kustunud. Ka kaitsja peab uute kuritegude toimepanemise riskiprotsente suhteliselt madalaks. Vabaduses on A. Grišinile tagatud ka töökoht (lisatud garantiikiri). Samuti on isikul elukoht ja perekonna toetus, mis mõjuvad A. Grišinile kindlasti positiivselt. Ringkonnakohtu järeldused
24. Arvestades KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ei vabasta ka ringkonnakohus A. Grišinit tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Kuigi isiku puhul esineb tõepoolest vabanemist toetavaid asjaolusid, hindab ringkonnakohus vabastamist välistavaid asjaolusid hetkel kaalukamaks.
25. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestatakse mh ka süüdlase varasemat elukäiku. Isiku varasema elukäigu puhul ei saa kuidagi vaadata mööda varasematest karistustest, isegi kui need on kustunud. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahendis käsitletakse vahistamise küsimust ning kustunud karistuste arvestamist kahtlustatava uute kuritegude toimepanemise ohu hindamisel. Riigikohtu määruses nr 3-1-1-15-16 toodud seisukoht ei ole kuidagi asjakohane tingimisi enne tähtaegse vabastamise arutamisel. Seega on maakohus õigesti võtnud arvesse, et lisaks kehtivale kriminaalkaristusele on A. Grišinit ka varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud.
26. Vastupidiselt kaitsjale nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ja kuriteo toimepanemise asjaolud mõjutavad oluliselt A. Grišini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka see seisukoht on kooskõlas KarS § 76 lg-ga
27. Isikul on iseloomustuse kohaselt hetkel 2 kehtivat karistust, millest ühe on kinnipeetav halduskohtus vaidlustanud. Samas näitab ka kõigest ühe (kahe) karistuse olemasolu, et kinnipeetav ei suuda vanglas kehtivat korda järgida. Distsiplinaarkaristused koostoimes hinnanguga kõrgohtlik ja vangla iseloomustuses antud arvamusega A. Grišini hoiakute kohta näitavad, et kantud karistusaeg ei ole siiski soovitud tulemusi andnud ning isik ei ole veel piisavalt muutunud. Kuna A. Grišin kannab karistust väga raske kuriteo eest, ei saa teda vabastada teadmisega, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole veel piisavalt madal.
28. A. Grišini puhul on positiivne, et ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja tööhõives ning omandanud hariduse. Kinnipeetava elutingimused vabaduses on rahuldavad. A. Grišinil on elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Ka ringkonnakohus ei pea kinnipeetava abikaasa kunagist kriminaalkaristust käesolevas asjas oluliseks. Kuigi A. Grišin väidab, et suhtleb vaid õiguskuulekate isikute ja perekonnaga, on arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid selge, et isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalsed isikud. Kuna vangla hinnangul võib A. Grišin olla teiste poolt mõjutatav, näeb ringkonnakohus varasemate tuttavatega seoses ohtu uute kuritegude toimepanemiseks.
29. Arvestades kõik eelmainitud asjaolusid kogumis ei ole ringkonnakohus veendunud, et praegusel ajal vangistusest vabanedes suudaks süüdlane õiguskuulekalt käituda. Kuna isik kannab karistust väga raske kuriteo eest ning A. Grišini puhul ei ole veendumust, et ta suudab vabaduses seadusi järgida, on süüdlase vabastamine enne tähtaega praegusel juhul välistatud. A. Grišin saab järgneva karistusaja jooksul näidata, et käesolev karistus on teda päriselt mõjutanud ning ta soovib edaspidi elada kooskõlas ühiskonna reeglitega. Vangistuses on talle tagatud töökoht ning vajalik abi enda käitumismustrite parandamiseks.
30. Kohtukolleegium vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses ning seetõttu ei kutsuta A. Grišinit ka asja arutamise juurde. Ringkonnakohus korraldab määruskaebemenetluses istungi vaid KrMS § 390 lg-s 4 nimetatud juhtudel ning käesolev asi sinna alla ei kuulu.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
32. aprilli 2016 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
33. Ringkonnakohtule on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks advokaadid Silver Reinsaar ja Gerda-Johanna Pello. Taotluse kohaselt kulus S. Reinsaarel määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). G.-J. Pello taotleb kinnipeetavaga vanglas konsulteerimise eest tasu 0,5 tunni eest kokku 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud ja need tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
34. septembri 2015 otsuse p-dest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu kokku 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) KrMS § 187 lg 2 alusel A. Grišini kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus