KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2.

§ 133

lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.

1. a otsus nr 3-3-1-80-13). Kaebaja taotleb vastustaja korralduse, millega seati sundvaldus kaebaja kinnistule Päidre külas Halliste vallas, Viljandimaal OÜ Elektrilevi kasuks, tühistamist. Vaidlustatud korralduse kohaselt on Prantseli maaüksusel projekteeritud olemasoleva õhuliini demonteerimine ja uue maakaabelliini rajamine olemasoleva tee kõrvale kaitsevööndi suurusega 600 m
2. Maaüksuse omanikuga on projekt kooskõlastatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sundvalduse seadmine väga suure kaaluga õigushüve, kuna vaidlustatud korralduse väljaandmise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 1 lg 1 sätestas, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või –rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või –rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Arvestades, et kaebajal on õigus nõuda tehnovõrgu või –rajatise talumise eest tasu, maakaabelliin rajatakse olemasoleva tee kõrvale ning kaitseala vöönd väheneks antud tööga 244 m2 võrra, 844 m2-lt 600 m2-ni, ei ole sellesse õigushüvesse intensiivselt sekkutud. Samuti ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud sundvalduse seadmisele tema kinnistule ja vaidlustab Halliste Vallavalitsuse 05.08.
3. a korraldust nr 176 vaid seetõttu, et kaebaja ja kolmas isik ei ole saavutanud kokkulepet tehnorajatise talumise eest makstava tasu suuruse osas. Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on sundvalduse seadmisel koos kaasnevate õigustega maaüksuse omanikule, tegemist isiku õiguste väheolulise rikkumisega. 3.

§ 133lg 1 2.

lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul ei ole sundvalduse seadmine varaliselt hinnatav ning kaebaja ei ole ka välja toonud kahjusid, mis sundvalduse seadmine võiks talle tekitada. Samuti tuleneb asja materjalidest, et kaebaja ja kolmas isik ei ole jõudnud talumistasu suuruse osas kokkuleppele. Kui arvestada kaebaja väidet, et ta küsis kolmandalt isikult 0,2 eurot ruutmeetri kohta (tl 2 pöördel) ja kaitseala vöönd hõlmab 600 m2, siis oleks tasuks 120 eurot. Kehtivat õigusakti, mis oleks aluseks talumiskohustuse eest makstava tasu määramiseks, ei ole välja antud. Mõistlik on arvestada talumistasu ühe aasta kohta, kuna varem kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 sätestas iga-aastase tasu ning Riigikohus lahendis nr 3-4-1-25-11 ei tunnistatud tasu maksmise perioodi osas vastavaid sätteid põhiseadusega vastusolus olevaks. Samuti on võimalik, et aastas korra makstavaid tasusid muudetakse ja järgmistel aastatel maksmisele kuuluv tasu võib olla erinev eelmise aasta tasu määrast. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kuna varaliselt hinnatav hüve on väiksem kui 200 eurot, tuleb käesolev vaidlus lugeda väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Metsamaahalduse AS on taotlenud Halliste Vallavalitsuse korralduse, millega seati sundvaldus Pantseli kinnistule Viljandimaal, tühistamist. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu Metsamaahalduse AS tühistamisnõue rahuldamisele, on õiged. Halliste valla vastuses kaebusele (tl 68-71), halduskohtu otsuses (tl 98-102), Halliste valla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 121-122) ja on ammendavalt selgitatud, miks 2 Metsamaahalduse AS kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei kuulu Halliste Vallavalitsuse
2. augusti
3. a korraldus nr 176 tühistamisele.
4. Metsamaahalduse OÜ apellatsioonkaebuses ei olda nõus halduskohtu seisukohaga, et talumistasu suuruse määramine ei toimu sundvalduse seadmise menetluses. Tulenevalt asjaoludest, et puudub õigusakt, mis oleks aluseks talumiskohustuse eest makstava tasu määramiseks ja pooled ei ole saavutanud tasu osas kokkulepet, ei ole täidetud seadusest tulenev nõue, mille kohaselt peab vallavalitsus viitama oma otsuses sundvalduse seadmiseks makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Sundvaldus ei saa kehtida ilma tasuta. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu arvamusega, et talumistasu on olemuslikult eraõiguslik. Kaebaja jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja ei järginud KASVS § 46 3 lg-te 2, 3 ja 4 nõudeid kasutusvalduse seadmise menetluse läbiviimisel ja rikkus sellega kaebaja õigusi ning leiab, et nimetatud menetlusnormide eesmärki arvestades on vastustaja rikkumised seda laadi, mis toovad kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses korratakse väiteid, millele on halduskohus oma otsuses juba põhjalikult vastanud. Sundvalduse seadmise regulatsioonist ei tulene sundvalduse seadmiseks pädevale haldusorganile kohustust määrata sundvalduse seadmise otsustamisel kindlaks tehnorajatise talumise tasu suurus või osutada õigusaktile, milles oleks tasu suurus määratletud, vaid piisab kui haldusorgan viitab vastavas haldusaktis talumistasu maksmise kohustuseks olevale normile. Sundvalduse seadmist ei välista kaebaja ja kolmanda isiku tasukokkuleppe puudumine. Ringkonnakohus märgib, et kinnisasja omanikul ei ole kohustust tehnovõrgu omanikult talumistasu taotleda, vaid tal on selleks seadusega sätestatud õigus. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et menetluslikud rikkumised vaidlustatud korralduse andmisel ei tingi korralduse tühistamist. Vaatamata vastustaja rikkumiste tuvastamisele oli kaebaja algusest peale piisavalt informeeritud tema kinnistul kavandatavatest töödest, nende mõjust kinnisasja kasutamisele, talumistasu saamise õigusest ning ka kõikidest menetluslikest asjaoludest.
5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi