3-15-1145/20

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2015 Haldusasja number 3-15-1145 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus keelelise ja rahvusliku diskrimineerimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seonduvalt Viru Vangla 18.12.

1. a käskkirjaga nr 6-3/1976-D Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Pokrase määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.10.
2. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Pokrase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.10.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksei Pokras esitas 29.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 27.03.
4. a vastuse nr 6-16/8-2 ning maksta kaebuse esitajale välja mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Koos esitatud kaebusega esitas A. Pokras menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel käesolevas
5. haldusasjas. A. Pokras esitas 09.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
6. Tartu Halduskohus jättis 26.10.
7. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1145 A. Pokrase taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis kaebajale kümne päevase tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o 150 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Seonduvalt A. Pokrase menetlusabi taotluse lahendamisega leidis halduskohus, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (29.12.2014 – 28.04.2015) sissetulek 16 eurot, millest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-le 1 ei olnud mahaarvamisi tehtud. Järelikult oli kaebaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek väiksem kui tasumisele kuuluv riigilõiv (150 eurot) ning HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel oli kaebajale menetlusabi andmine lubatud. Halduskohus pidas käesolevas asjas vajalikuks hinnata täiendavalt ka kaebuse edulootusi. Halduskohtu hinnangul olid A. Pokrase kaebuse edulootused vähesed, mistõttu ei olnud menetluskulude riigi kanda jätmine ning kaebajale menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud. Halduskohus selgitas, et Riigikohus on asunud seisukohale, et ka väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 10). Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohus leidis, et vangla kinnitusel on vaidemenetluse raames tuvastatud, et Viru Vangla 18.12.
8. a käskkiri nr 6-3/1976-D on kinnipeetavale allkirja vastu kätte toimetatud 18.12.
9. Samuti märkis vangla, et 11.02.2015 V üksuse inspektor-kontaktisik Maarika Variku õiendist nähtus selgitus, mille kohaselt 18.12.2014 tutvustas kontaktisik kinnipeetavale käskkirja nr 6-3/1976-D. Kuna kinnipeetav ei valda eesti keelt, siis kontaktisik tõlkis käskkirja vene keelde, küsides iga lõigu järel, kas kinnipeetav sai sisust aru, millele A. Pokras vastas jaatavalt. Kinnipeetav täpsustas, mis on karistus ja milles teda süüdistatakse. Kontaktisik ütles talle vene keeles ning küsis, kas ta sai aru ja kas ta kirjutab käskkirjale kättesaamise kohta alla. Kinnipeetav ütles, et sai aru, aga alla ei kirjuta. Lisaks märkis vangla, et kehtivast õigusest ei tulene laiaulatuslikku õigust nõuda, et riik suhtleks isikuga tingimusteta isikule sobivas keeles ning õiguskorras on sellest reeglist tehtud erandeid olukordades, kus menetlus on isiku õigusi tugevalt riivav. Seetõttu asus kohus seisukohale, et kuna kaebajale tutvustati 18.12.
10. a käskkirja nr 6-3/1976-D tõlgituna suuliselt vene keelde, on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud asjaolud on kaasa toonud tagajärjed, mis oleks käsitletavad inimväärikust alandavatena või et kinnipeetavat oleks mingil viisil õigusvastaselt diskrimineeritud. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud ka kaebaja riigilõivust vabastamine käesoleva kaebuse esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata. 2 2 A. Pokras esitas 11.11.2015 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 26.10.
11. a määruse haldusasjas nr 3-15-
12. A. Pokras asus seisukohale, et tema poolt esitatud kaebusel on kõik šansid olla edukas. Kaebuse esitaja kavatses kohtuistungil tõendada, et vangla distsiplinaarkaristuse käskkirja ja vangla vastust-vastuväidet tema kaebusele ei tõlgitud talle täielikult vene keelde. Kaebuse esitaja kavatses kohtuistungil küsitleda tunnistajatena kontakttöötajat Mikk Saart, kes tõi talle käskkirja ja kes praktiliselt ei valda vene keelt. Samuti kavatses kaebaja kohtuistungil küsitleda kontakttöötajat M. Varikut, kuivõrd ei vasta tõele, et M. Varik oleks talle dokumendi tõlkinud.
13. Tartu Halduskohus võttis 18.11.
14. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1145 A. Pokrase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.10.
15. a määruse tühistamiseks menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
16. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26.10.
18. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgnevat. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega välistavad HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
19. a määrus nr 3311111, p 11).
20. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses põhjalikult selgitanud põhjuseid, mis tingisid kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Samuti ei ole kaebaja määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.
21. Seonduvalt määruskaebuses esitatud väidetega inspektor-kontaktisikute tunnistajatena ülekuulamise kavatsuse kohta leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti teinud kindlaks, et Viru Vanglas läbiviidud vaidemenetluse käigus on leidnud tõendamist, et Viru Vangla 18.12.
22. a käskkirja nr 6-3/1976-D tutvustati A. Pokrasele vene keeles. M. Varik on 11.02.
23. a õiendis kinnitanud, et nimetatud käskkiri on A. Pokrasele vene keelde tõlgitud. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et M. Variku ja M. Saare ülekuulamine tunnistajatena kohtumenetluses annaks kohtule alust jõuda teistsugusele järeldusele.
24. 3 3 Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.10.
25. a määruse muutmata.
26. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi 4 4