K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi 22.02.2016, Tartu 3-15-1471 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtu 12.11.
- a määrus Aleksei Pokrase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.11.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kaebaja esitas 04.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Esialgses kaebuses nõuab kaebaja hüvitisena 10 000 eurot, kuid 13.09.2015 halduskohtule esitatud kaebuse täienduses soovib kaebaja 20 000 euro väljamõistmist (10 000 eurot inimväärikuse alandamise eest ja 10 000 eurot tervisele kahju tekitamise eest)
- Kaebuse kohaselt on kaebajale arsti poolt ette nähtud spetsiaalsete füüsiliste harjutuste tegemine seoses seljaprobleemidega. Harjutuste tegemiseks pidid vanglaametnikud kaebajale tema nõudmisel väljastama kummist mati. Kaebaja väidab, et 06.12.2014, 29.12.2014, 07.01.2015, 08.01.2015 (ja nädal aega sellest ajast), 18.02.2015 ning 01.03,2015 ei toodud talle kas üldse matti või siis toodi see valel kellaajal. Kuna kaebajale matti ei väljastatud, siis oli ta sunnitud tegema harjutusi betoonpõrandal ning seetõttu vigastas ta iga kord põrandal harjutusi tehes põlve. Kaebaja leiab, et eeltooduga on alandatud tema inimväärikust ning tekitatud kahju tema tervisele. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
- Tartu Halduskohtu 12.11.
- a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise eest, siis riigilõivuvabastus kehtib vaid juhul, kui kaebus on põhjendatud. Kui kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel, siis ei laiene kaebusele riigilõivuvabastus (Riigikohtu 12.05.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-10). Halduskohus selgitas, et kuna kaebusest nähtuvalt on kaebaja tervisele tekkinud kahju kaebaja enda tegevuse tagajärjel, tuleb kahelda põhjusliku seose olemasolus vastustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel ning seetõttu ei kohaldu kaebusele automaatselt riigilõivuvabastus. Kaebaja menetlusabi taotlust lahendades leidis halduskohus, et kuigi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohtu hinnangul oli äärmiselt vähetõenäoline, et kaebuses viidatud sündmused ja vangla toimingud oleksid tekitanud kaebajale sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Halduskohus märkis, et inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral ning et käesolevas kaebuses toodud sündmused ja toimingud ei kvalifitseeru inimväärikuse rikkumiseks, kuna ei küündi oma intensiivsuse astmelt sinna lähedalegi, mida Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud inimväärikuse alandamiseks. Samuti ei nõustunud halduskohus kaebaja väitega, et vangla on kaebajale tekitanud tervisekahju sellega, et mati puudumise tõttu oli kaebaja sunnitud tegema harjutusi betoonpõranda peal ning vigastas seetõttu oma põlve. Halduskohus leidis, et on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebaja põlvevigastust saaks kuidagi seostada vangla tegevusega ja et vigastus oleks tekkinud vangla tegevuse või tegevusetuse tagajärjel ning seetõttu tuleb kahelda põhjusliku seose olemasolus vastustaja tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel. Halduskohus lisas, et halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole võimalikult rohkete kaebustega halduskohtusse pöördumine, vaid lünkadeta kaebeõigusetagamine isiku oluliste õiguste kaitseks. Riigilõivu tasumise eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi ning kui maksejõuetu isik vabastataks riigilõivust ka perspektiivitute kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata. Halduskohus oli seisukohal, et kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud ka kaebaja riigilõivust vabastamine ning seega jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- 03.12.2015 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 12.11.
- a määruse peale, milles palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohus rikkus 12.11.
- a määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ning see tingis ebaõige määruse tegemise. Kaebaja hinnangul oleks halduskohus pidanud kaebaja olukorda käsitlema samamoodi nagu halduskohus käsitles kaebaja olukorda haldusasjas nr 3-14-52160, kus halduskohus tunnistas õigusvastaseks vanglaametnike tegevuse, kui vanglaametnikud ei väljastanud kaebajale tõendi alusel madratsit. Kaebaja selgitab, et käesolevas kaebuses on öeldud, et vanglaametnikud ei väljastanud kehtiva tõendi alusel kaebajale kummimatti. Kaebaja taotleb määruskaebuse rahuldamist, Tartu Halduskohtu 12.11.
- a määruse tühistamist, kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebuse esitamisel ning kaebuse menetlusse võtmist. 2 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
- Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
- a määrus nr 3311111, p 11).
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
- Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 12.11.
- a määruse tühistamiseks ning selle peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi