1-11-8853/392

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-8853 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Anna Jänes Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksei Gribanovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu Aleksei Gribanov asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; isikukood: 37711100238; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Aleksei Gribanov vabastamata temale Harju Maakohtu 20.06.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8853 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega. Välja mõista Rauno Bosjanokilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB 1 tuleb tasuda Rahandusministeeriumi Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohus karistas Aleksei Gribanovit 20.06.
5. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.05.
6. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 5 kuu ja 26 päeva võrra. Kohtuotsus jõustus 18.02.
7. Harju Maakohus karistas 09.05.
8. a otsusega Aleksei Gribanovit KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.
9. a ja lõppeb 29.08.
10. a. Aleksei Gribanovil avaneb ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 02.06.
11. a, olles selleks ajaks ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Aleksei Gribanov andis nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Aleksei Gribanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Aleksei Gribanovil on vabanemisel võimalus asuda elama oma ema juurde, kelle juures elab ka tema poeg. XXXX, kus Aleksei Gribanov enne käesolevat vangistust töötas, garanteerib kinnipeetavale töö ka vanglast vabanemisel. Suhted lähedastega on head. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Aleksei Gribanovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul viitavad toimepandud kuriteod ja sõltuvusdiagnoos asjaolule, et isik võib vabanemise korral toime panna uue kuriteo ja olla jätkuvalt ohtlik avalikkusele. Aleksei Gribanovi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad 2 alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Aleksei Gribanovi puhul on põhjendatud karistuse lõpuni ärakandmine. Süüdimõistetu Aleksei Gribanov kinnitas kohtus, et soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Vabanedes kavatseb ta minna tööle, toetada poega, vabaneda narkootikumidest ja tõestada, et suudab normaalselt elada. Kaitsja toetas Aleksei Gribanovi vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ja leidis, et uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul vangla hinnangul madal. Ta on läbinud XXXX, organism ei nõua enam narkootilisi aineid, ta saab neist hoiduda. Kõik olulised tingimused on täidetud, tal on töökoht ja toetav pere. Kohtuniku seisukoht Aleksei Gribanov kannab karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 2 p 1 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksei Gribanov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Aleksei Gribanovi vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava ema andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Gribanovil on vabanemisel olemas elukoht emale kuuluvas korteris, kus hetkel elab tema ema ja poeg. Vanglast vabanemisel kinnipeetaval kindel töökoht puudub, kuid XXXX andmetel oleks Aleksei Gribanovil võimalik antud ettevõttesse tööle asuda keevitajana. Aleksei Gribanovi ema ning venna sõnul on suhted perekonnas head. Positiivne on asjaolu, et Aleksei Gribanov osales ajavahemikul 08.
12. – 10.06.2014 sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, 19.
13. – 28.06.2015 EHPV Tervise tugigrupis sõltuvusprobleemidega ja HIV riskirühmas olevatele kinnipeetavatele, 27.
14. – 26.11.2015 kristlikus programmis „12 sammu“ ning 15.
15. – 22.12.2015 grupitöös teraapiakoeraga. Vangla iseloomustuse kohaselt oli Aleksei Gribanovi motivatsioon sõltuvusteemaliste loengute tsüklis madal ning puudus tahe elus midagi muuta. Teistes programmides osales aktiivselt, 3 töötas kaasa ja täitis antud ülesandeid hästi. Samuti õppis kinnipeetav riigikeelt A1 tasemel 13.01.2014 – 09.04.2014, A2 tasemel 26.
16. – 12.09.2014 ning kordas A2 taseme kursust 12.
17. – 24.01.
18. Lisaks eelnevale töötas Aleksei Gribanov vanglas 21.01 – 31.05.2015 majandusabitöölisena ning toetava tegevusena on osalenud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis kinnipeetavatele suunatud Vabastava hingamise ja jooga treeningutel. Tartu Vangla määras Aleksei Gribanovi 30.12.
19. a käskkirjaga majandustöödele veel ajavahemikuks 04.01.2016 – 30.04.
20. Alates 20.02.2016 õpib kinnipeetav riigikeelt B1 tasemel ning alates 03.03.2016 osaleb reintegratsiooniprogrammis „Eluviisi treening“ sõltuvuskäitumise muutmise motiveerimiseks. Aleksei Gribanovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi Aleksei Gribanovil on olemas materiaalsed eeldused, et vabaduses hakkama saada, ei pea kohus praegusel hetkel tema enne tähtaega vangistusest vabastamist põhjendatuks. Aleksei Gribanovit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral.
21. aastal ja
22. aastal karistati teda suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, lisaks on teda karistatud varguste ning omastamise toimepanemise eest, samuti kelmuse katse eest. Praegu kannab ta kahe kohtuotsuse alusel liitkaristust grupiviisiliselt ja süstemaatiliselt toime pandud varguste eest ning isikute grupis toime pandud suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 22% ja uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Aleksei Gribanovit on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Vaatamata sellele on ta jätkanud uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud. Harju Maakohtu 18.10.
23. a otsusega mõisteti talle lühimenetluses 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus, mille ta kandis lõpuni. Käesolev karistus on tal teine reaalne vangistus. Harju Maakohus karistas 21.04.
24. a otsusega teda vangistusega 6 kuud tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Harju Maakohtu 09.05.
25. a otsusega mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mis loeti kaetuks Harju Maakohtu 21.04.
26. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Kuna katseajal pani Aleksei Gribanov toime järjekordselt uue kuriteo, mõisteti 20.06.
27. a Harju Maakohtu otsusega talle 6 aasta pikkune vangistus ning kohtuotsuste kogumis vangistus 6 aastat 5 kuud ja 24 päeva. Aleksei Gribanovi kuritegeliku käitumise soodusteguriks on narkootiliste ainete sõltuvus. Vangla iseloomustuse andmetel viitavad toimepandud kuriteod ja sõltuvusdiagnoos asjaolule, et vabanedes võib isik toime panna uue kuriteo ning olla ohtlik avalikkusele. Narkootikumide tarvitamine mõjutab negatiivselt isiku majanduslikku toimetulekut ning soodustab kriminaalse tulu saamist. Aleksei Gribanovil on väljakujunenud arusaamad ja põhimõtted, mis ei pruugi olla alati sotsiaalselt aktsepteeritavad. Vangla iseloomustusest nähtub, et Aleksei Gribanovi motivatsioon sõltuvusteemaliste loengute tsüklis
28. a, see on ajal, kui ta kasutas XXXX ravi, oli madal ning tal puudus tahe elus midagi muuta. Praegu on Aleksei Gribanov väljendanud valimisolekut teha jõupingutusi sõltuvusest ja kuritegevusest loobumiseks. Ta on XXXX ravist ise
29. a loobunud ja kinnitas kohtus, et enesetunne on hea ja narkootilisi aineid ta käesoleval ajal ei vaja. 4 Eeltoodu näitab, et Aleksei Gribanov ei ole suutnud varem katseaega edukalt läbida, on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on uimastisõltlane, kellele vangistuses on tagatud igakülgne ravi ja rehabilitatsioon, kuid vabaduses seda ei ole. Kuigi vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski väikeseks, on see kohtu hinnangul suur juhul, kui toimub tagasilangus narkootiliste ainete tarvitamise juurde. Metadoonist loobus Aleksei Gribanov möödunud aastal, seega on narkootiliste ainete vaba periood olnud lühike. Narkootilisi aineid on Aleksei Gribanov käidelnud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on ka varem töötanud ja omanud sissetulekut, kuid see ei ole teda motiveerinud narkootilistest ainetest hoiduma. Kohtul puudub veendumus, et Aleksei Gribanov ei naase oma varasema elukorralduse juurde. Praeguseks ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Aleksei Gribanovi puhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema ennetähtaegse vabastamise. Aleksei Gribanov kannab karistust korduva suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, olles varem sama teo eest kaks korda juba karistatud. Pool mõistetud karistusest, kolm aastat 3 kuud saab tal ära kantud käesoleva aasta juuni alguses. See on liiga lühike aeg, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida, arvestades toimepandud kuriteo iseloomu ja korduvust. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Gribonaovilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 5