← Eesti

2-16-5131/6

Obsah (10)§ 142§ 187§ 318§ 407§ 468§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-16-5131 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hag

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

  1. Lyoness Eesti OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi Kadi Einola OÜ vastu põhivõlgnevuse 732, 04 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 05.02.2014 agendilepingu, mille alusel sai kostja hageja kliendibaasi, kellele kostja pidi tegema allahindlust, koos kohustusega tasuda allahindluse summa hagejale. Iga hageja kliendibaasi kuuluva isiku ostult arvestati komisjonitasuks 7%, lisandub käibemaks. Lepingu kohaselt ostis kostja seadme ja programmi, mille abil toimub teenuse osutamine. Osutatud teenuse eest ning osamaksete kohta esitas hageja kostjale igakuselt arve. Kostja ei ole täitnud rahalisi kohustusi hageja ees, mis seisneb temale esitatud arvete tasumata jätmises. Kostjal on tasumata kokku 732, 04 eurot. Arved kostjale osutatud teenuse eest on esitatud ajavahemikul 15.06.2015-15.01.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on

§ 318

lg 2 sätestatud arvestades isiklikult kättetoimetatud kostja seaduslikule esindajale juhatuse liikmele T. T. 19.04.2016 (tl 30). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 alusel.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 3.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot ja hageja õigusabikuludest 200 eurot. Menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt on hageja esindajal kulunud hagimaterjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kokku 2 töötundi (tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks). 2

(3)

§ 138

lg 1, 2; § 139 lg 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus (kolmel lehel) ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid hagiavalduse olulise osa moodustavad tsitaadid õigusaktidest. Hagiavaldusele lisatud tõendid on oma olemuselt sellised, mille kogumine ei nõua suurt ajakulu ega põhjalikumat analüüsi (leping, arved). Seega arvestades hagiavalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 125 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot, kokku seega 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.