2-15-15046/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Margo Klaar, Ulvi Loonurm, Reet Allikvere Määruse tegemise aeg ja koht 13.07.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15046 Tsiviilasi AT hagi VT vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.05.2016 määrus kaja rahuldamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VT määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Nigul Saar Kostja VT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Yulia Klyukach Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2016 määrus, VT määruskaebus rahuldada.
2. Tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik AT esitas 08.10.2015 Harju Maakohtule hagi VT vastu ühisvara jagamiseks. 30.10.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale aega 14 päeva esitada kohtule kirjalik vastus tema vastu esitatud hagile. Kostja sai kohtumääruse kätte 18.11.
4. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud. 21.12.2015 edastas kohus kostjale hageja menetluskulude nimekirja. 04.01.2016 esitas kostja kohtule avalduse, milles teatas, et ta ei saa tasuda menetluskulusid, kuna tal on väike kuupalk ning ta kasvatab puudega täisealist poega. 07.01.2016 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi. 2 27.01.2016 esitas kostja riigi õigusabi taotluse. 08.02.2016 esitas kostja kaja ning 10.02.2016 menetlusabi taotluse kaja esitamiselt kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Kaja põhjenduste kohaselt ei vastanud kostja hagile, kuna otsis endale õigusteadmistega esindajat. Kostja ei valda eesti keelt, elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka. Kostja esitas kohtule taotluse õigusabi saamiseks, kuid kostja taotlus oli kaja esitamiseni lahendamata. Nimetatud põhjusel ei olnud kostjal võimalik hagile tähtaegselt vastata. 15.02.2016 määrusega jättis kohus esitatud menetlusabi taotluse käiguta. 16.02.2016 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna esitatud kajas oli kostja lepinguliseks esindajaks märgitud vandeadvokaat Yulia Klyukach. 18.03.2016 määrusega jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna kostja tasus kaja esitamiselt kautsjoni. Hageja palus jätta kaja rahuldamata, sest puudub TsMS § 415 lg-s 1 ette nähtud kaja esitamise alus. Asjaolu esindaja otsima asumise kohta on paljasõnaline ega ole takistuseks kohtule vastata, et ta hagi ei tunnista või ka vastata, et otsib endale esindajat kohtuasjas. Kajas esitatud kostja seisukohad vaidluse sisulise lahendamise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Väited vara jagamise teissuguse viisi suhtes tuleks esitada vastuhagi vormis. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis 16.05.2016 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja ei ole piisavalt põhistanud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata jätmisel. Kostja selgitas kajas, et vastus hagile jäi esitamata, kuna kostja otsis endale õigusteadmistega esindajat. Õigusteadmistega esindaja otsimine ei ole mõjuv põhjus hagile vastuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. Kostja selgitas, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks oli ka asjaolu, et kostja ei valda eesti keelt, elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka. Kostja esitas eestikeelse seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale 04.01.2015, mistõttu on väheusutav, et kostja ei mõistnud 30.10.2015 kohtumäärust sellisel määral, et aru saada tema vastu esitatud hagist ning sellele vastamise kohustusest. Asjaolud, et kostja elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka ei ole mõjuvad põhjused hagile vastuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. Kostja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks 27.01.2016, s.o 7 päeva pärast tagaseljaotsuse isiklikult allkirja vastu kättesaamist, mistõttu ei ole ka nimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Määruskaebus VT palub maakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasjas menetluse. Kostja otsis endale õigusteadmistega esindajat. Kostja ei valda eesti keelt, elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka. Kostja esitas kohtule taotluse õigusabi saamiseks, kuid kostja taotlus on siiani lahendamata. Kostja leiab, et tema puhul on tegemist erandliku olukorraga, kus hagile mitteõigeaegne vastamine oli põhjendatud. Lühidalt on kostja esile toonud, miks ta ei tunnista esitatud hagi. Edasine menetluse käik Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3 Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 656 lg-st. Tsiviilasi tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 saata maakohtule edasiseks menetlemiseks. Maakohus jättis tagaseljaotsuse tegemisel tähelepanuta TsMS § 407 lg 5 p 2, mille kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostjale ei ole teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks hagi menetlusse võtmisel ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmisel kostjat hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest juhul, kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata (vt määrus t lk 21-22). Seega ei olnud täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused, kaja tuleb rahuldada ja tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et maakohus lahendas tsiviilasja tagaseljaotsusega 07.01.2016, samas on kostja avaldus, milles kostja ei nõustunud menetluskulude tema kanda jätmisega, maakohtule laekunud 04.01.
5. Pärast nimetatud avalduse saamist tagaseljaotsuse tegemisega ületas maakohus kolleegiumi hinnangul TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui kostja on oma seisukoha, milles osaliselt hageja nõudele vastu vaidleb, kohtule avaldanud, tuleb eelistada tagaseljaotsuse tegemisele menetluse jätkamist. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm Reet Allikvere Margo Klaar