Obsah (13)
§ 199§ 214§ 65§ 183§ 64§ 68§ 2§ 218§ 16§ 56§ 266§ 57§ 58KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-1956 (15244001202) Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko
§ 199
lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristiina Erte Sergei Andrejev isikukood 37802282210, xxx 1) 24.01.2001 Kohtla-Järve Linnakohus KrK § 140 lg 2 p 2, 4 järgi tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 1 aasta; 2) 16.10.2001 Kohtla-Järve Linnakohus KrK § 140 lg 2 p 2,4 järgi vangistus 1 aasta; 3) 17.10.2002 Harju Maakohus KrK § 177-3 alusel vangistus 5 kuud; 4) 30.01.2004 Ida-Viru Maakohus
§ 199
lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud; Süüdistatav 5) 08.10.2004 Ida-Viru Maakohus
§ 214
lg 2 p 1, 3 ja § 117 järgi ning
§ 65lg 1 alusel vangistusega 8 aastat ja 29 päeva.
6) 03.11.2014 Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
§ 183
lg 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning
§ 64
lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu vangistust,
§ 68lg 1 alusel 1 aasta 15 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus 08.06.
- 31.03.2015 Viru Maakohtu määrusega oli vabastatud tingimisi enne tähtaega. 13.10.2015 Viru Maakohtu määrusega oli karistuse kandmata osa 2 kuud 8 päeva vangistust täitmisele pööratud alates 13.10.
- Karistus on kantud. Tõkend – vahistamine alates 28.09.2015, oli kinni peetud 29-21.09.2015 s.o 3 päeva. 2 Kaitsja Advokaat Andrei Matvejev Istungi toimumise aeg 15.04.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus O t s u s t a s: SERGEI ANDREJEV süüdi tunnistada
§ 199lg 2 p 9 järgi. Mõista karistuseks 10 kuud vangistust. Vastavalt Kr
MS §-le 238 lg 2 vähendada Sergei Andrejev´Ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3 kuu 10 päeva võrra. Lõplik karistus 6 kuud 20 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu 8 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud 28 päeva vangistust.
§ 68
alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg 19-21.09.2015 s.o 3 päeva, eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2015 - 12.10.2015, s.o 15 päeva ja 13.10.2015 määrusega kandmisele pööratud ning ärakantud karistus 2 kuud 8 päeva, eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2015 – 14.04.2016, s.o 3 kuud 24 päeva, kokku 6 kuud 20 päeva. Lõplikult ärakandmisele kuulub 2 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 15.04.
- Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni karistuse ärakandmiseni. Asitõendid: - 3 CD-plaati turvakaamerate salvestistega on lisatud kriminaalasja materjalide juurde (kinnitatud tagumise kaane külge mõlemas köites) - jätta kriminaalasja juurde. - seljakott Gneist, 2 nuga, luisk, rauasae tükk, 2 süstalt, 2 süstlanõela, 3 kõrvarõngast, näpitsad, fooliumirull, fooliumitükk, münt on hoiul Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi taotlus ja määrata tema poolt Sergei Andrejev´ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 60 EUR (50 EUR + 20% s.o. 10 EUR) Rimi Eesti Food AS ja Järva Tarbijate Ühistu tsiviilhagid jätta läbivaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista Sergei Andrejev´ilt riigituludesse menetluskulud: 645 eurot sundraha. 204 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 60 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses, Menetluskulud summas 909 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 3 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700091897 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
- aprillist 2016.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. I Süüdistus Sergei Andrejev on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et olles varem karistatud kriminaalkorras varguste toimepanemise eest, taas: xxx, müügisaalist 4 raseerijat Gillette Fusion maksumusega 10,69 eurot tükk, seega kogusummas 42,76 eurot ja 4 komplekti terasid Gillette Fusion maksumusega 20,99 eurot tükk, seega kogusummas 83,96 eurot, lahkudes kauplusest kauba eest maksmata. mi xxxtekitatud varaline kahju on kokku 126,72 eurot. Ri xxx, müügisaalist 1 pudeli veini Marques de Riscal maksumusega 17,99 eurot ja paki pistaatsiapähkleid Basic maksumusega 0,99 eurot, peites kauba endale kotti ja 1 purgi õlut Rock maksumusega 0,99 eurot, mida hoidis käes, seega kaupa kogusummas 19,97 eurot ning püüdis kauplusest lahkuda, kuid oli pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning Sergei Andrejevi tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. xxxmeeste jope Softshell musta värvi maksumusega 85 eurot, juukselõikuri Philips HC 5410/15 maksumusega 31,90 eurot, tekitades xxx xxx meeste jope Softshell rohelist värvi maksumusega 55 eurot, 2 pudelit konjakit Hennessy VS 40% 0,5 l karbis kogumaksumusega 57 eurot, poiste jope sinist-valget värvi pikkusele 128-176 cm maksumusega 49 eurot, juukselõikuri Philips HC7460/15 maksumusega 77 eurot, tekitades xxxaralist kahju kokku 238 eurot. xx naiste jopet musta värvi maksumusega 55 eurot, 2 meeste jopet Icepeak rohelist-musta värvi kogumaksumusega 110 eurot, poiste jopet tumesinist värvi pikkusele 140-176 cm maksumusega 49 eurot, meeste jopet ja pükse Skila musta värvi maksumusega 75 eurot ja juukselõikurit Babyliss maksumusega 34 eurot, seega kaupa kogusummas 321 eurot, peites kauba kotti ning püüdes kauplusest lahkuda, kuid oli pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning Sergei Andrejevi tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. 4 xxx kuuluvast kauplusest xx, müügisaalist 1 paki kohvi Jackobs maksumusega 10,65 eurot ja 2 pakki lõhefileed maksumusega 3,15 eurot pakk, seega kaupa kogusummas 16,95 eurot, peites kauba endale taskutesse ja püüdes kauplusest lahkuda, kuid oli pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning Sergei Andrejevi tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Seega pani Sergei Andrejev oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, so
§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav Sergei Andrejev seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi, tsiviilhagisid tunnistab osaliselt. Rimist võttis ühe paki žiletiterasid maksumusega 20,99, mitte 4 pakki. Pjotr Seil ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Köide I Tunnistaja Ixxx Pxx ütlused (lk 1) – millest nähtub, et ta oli xxx ja pidas kinni Sergei Andrejevi, kes püüdis varastada kohvi Jacobs maksumusega 10,65 eurot ja 2 lõhevilee konservi maksumusega 6,30 eurot. Sergei Andrejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 3-7) - Sergei Andrejev peeti kinni 28.09.
- Kannatanu xx avaldus (lk 9) – milles palutakse alustada õigusrikkumise menetlust seoses 28.09.2015 kaupluses Jõhvi Konsum toime pandud kohvi Jacobs hinnaga 10-65 eurot ja 2 pakki lõhefileelõike hinnaga 3,15 eurot/tk vargusega. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. xx (lk 16) – milles teatatakse, xx raserija Gillette Fusion 4 tk maksumusega 10,69 eurot, kokku 42,76 eurot ning 4 pakki Gillette terasid hinnaga 20,99 eurot, kokku 83,96 eurot. Kokku tekitatud kahju 126,72 eurot. Kaupluse xx seletus (lk 17) – mille kohaselt sisenes 26.08.2015 kell 17.00 kauplusesse teksaülikonnas üleõla kotiga noormees ning siirdus raseerimistarvikute juurde. Kaamerast oli näha, et võttis raseerimisaparaadi ning pani turvaelemendid kõrvalasuvasse riiulisse. Varast kinni ei peetud. Järgmisel päeval avastati, et puudu on 4 raseerijat Gillette maksumusega 10,69 eurot, kokku 42,76 eurot ning 4 pakki Gillette terad maksumusega 20,99 eurot, kokku 83,96 eurot. Tekitatud kahju 126,72 eurot. xxx noormees, kes ostis seemneid. Käes oli tal ka õlu, mille eest ta ei maksnud. Pidas noormehe kinni ja too ütles, et õlu on teisest kauplusest ostetud. Läbivaatusel leiti tema kotist pudel veini Marques de Riscal hinnaga 17,99 eurot ning pistaatsiapähkleid Basic 5 hinnaga 6,99 eurot, mis olid pärit nende kauplusest. Sama noormees varastas nende kauplusest ka 4 raseerijat ja 4 žileti terade komplekti. Noormees anti üle politseile. Pistaatsiapähklid ja vein tagastati kauplusele, õlu Rock hinnaga 0,99 eurot jõi ta ära. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 24-26) – milles vaadeldakse CD-plaati kirjaga „JõhviSM 26.08“, milles on 4 fideofaili. Kell 17.06.45 siseneb kauplusesse meesterahvas. Kell 17.16 isik paneb midagi leti peale ja maksab selle eest ning lahkub. Kannatanu xxxx (lk 27) – milles teatatakse, et xxxteksaülikonnas üleõla kotiga noormees, kes möödus kassast ja jättis tasumata järgmise kauba eest: vein Magr 17,99 eurot, Basic pistaatsiapähkid 6,99 eurot, õlu Rock 0,99 eurot, kokku 25,97 eurot. xxx seletus (lk 28) – mille kohaselt 28.08.2015 kell 11.15 peeti Jõhvi Rimi kaupluses kinni teksaülikonnas üleõla kotiga noormees kes jättis tasumata kauba eest: vein 17,99 eurot, Basic pistaatsiapähklid maksumusega 6,99 eurot, õlu Rock maksumusega 0,99 eurot. Tunnistaja Sxxx Kxx ütlused (lk 29) – millest nähtub, et xxx maksis noormees kassas kauba eest, kuid käes oli tal õllepurk, mille eest ta ei maksnud. Ta ütles, et ostis õlu mujalt, kuid tšekki tal polnud. Noormees anti üle politseile. Tunnistaja Nxxx Axx ütlused (lk 30-32) – millest nähtub, xxxx toimepandud pisivarguse kohta. Isikuks osutus Sergei Andrejev. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 37-41) – milles vaadeldakse CD-plaati kirjaga „JõhviSM 28.08“, milles on 7 fideofaili. Kell 10.11.25 siseneb kauplusesse meesterahvas. Mees läheneb õllepudelite letile, võtab paremalt küljelt pudeli taolise eseme ja lahkub kaamera vaateväljast. Alkoholileti juures kell 10.15.17 võtab pudeli sarnase eseme ja lahkub kaamera vaateväljast. Meesterahvas lahkub poest, lõpuks tuuakse ta teiste isikute poolt tagasi, toimub rüselemine ja isik viiakse poodi kell 11.
- kell 10.17 tuleb antud meesterahvas kassasse, lindi peal on õllepudeli taoline ese. Isik lahkub kassast, võtte kaasa õllepudeli taolise eseme. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 42-50) – mille kohaselt ta tunnistab end süüdi xxx kaplustest toimepandud kuritegudes. 26.08.2015 võttis xx ühe raseerija ja ühe komplekti terasid, jättes kauba eest tasumata. Hagiavaldus (lk 74) – xxx kahju kokku 126,72 eurot. Köide II xxx avaldus (lk 4) – milles teatatakse, et xxxkaupa: jope maksumusega 55 eurot, 2 jopet maksumusega 54 eurot, jope+püksid maksumusega 75 eurot, pardel maksumusega 34 eurot, jope maksumusega 49 eurot. Kaup on rikutud ja kauplusele tagastatud. Tunnistaja MxxLxxx ütlused (lk 3) – millest nähtub, xxxx septembri videsalvestised ja avastas, et nendel päevadel sisenes kauplusesse meesterahvas, kes varastas kaupu 270 euro eest. 19.09.2015 tuli kauplusesse sama mees. Ta hakkas meest jälgima. Mees proovis riieteosakonnas riideid selga ja mis sobisid, lõikas turvaelemendid ära ning pani kotti. Elektroonika osakonnast võttis pardli karbi ja pani kotti. Toiduosakonnast võttis vorsti ja saia ja liikus kasasse, kus maksis ainult toidu eest. Pidasid isiku kinni ja kutsusid politsei. Kotis oli kaupa 321 euro eest. 6 Sergei Andrejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 6-8) - Sergei Andrejev peeti kinni 19.09.2015 ja vabastati 21.09.
- Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 13-24) – vaadeldakse Sergei Andrejevilt kinnipidamisel ära võetud seljakotti koos selles olevate esemetega, mobiiltelefoni Nokia, näpitsaid ja rauasae tükki. Tunnistaja xxxx (lk 25-27) – millest nähtub, et 19.09.2015 avastas kaamerate salvestistelt, et 17.09 kella 19 paiku varastas meesterahvas poest juukselõikaja ja riideid. Samal ajal tuli see mees taas poodi ja tema jälgimisel nähti, et tal oli proovikabiinist väljudes käes vähem asju, kui sinna sisenedes, samuti võttis ta pardli ja toiduosakonnast vorsti ja Gini. Kassas maksis ta vaid vorsti ja Gini eest. Isik viidi turvaruumi ja seljaotist avastati riided, pardel ja veel üks pardel, mis polnud nende poest pärit. Turvaelementide eemaldamisel oli riided rikutud, pardli ümbrispaber oli kadunud. Sama meesterahvas käis xxxx Kannatanu xxx avaldus (lk 28) – mille kohaselt varastati 16.09.2015 kella 18.46 – 19.27 xxx meeste jope hinnaga 55 eurot, meeste jope hinnaga 85 eurot, meeste T-särk hinnaga 14.90, juukselõikur hinnaga 31,
- Kokku kahju 186,80 eurot. xxx avaldus (lk 30) – mille kohaselt varastati xxxx meeste jope hinnaga 55 eurot, 2 konjakit Hennessy VS hinnaga 28,50 eurot, kokku 57 eurot, poiste jope hinnaga 49 eurot, juukselõikur hinnaga 77 eurot. Kokku kahju 238 eurot. xxxx (lk 32) – mille kohaselt varastati xxx jope hinnaga 55 eurot, 2 jopet hinnaga 54 eurot, kokku 108 eurot, jope ja püksid hinnaga 75 eurot, pardel hinnaga 34 eurot, jope hinnaga 49 eurot. Kaup on tagastatud kauplusele, kuid rikutud. Kokku kahju 321 eurot. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 34-36) – mille kohaselt ta tunnistab end osaliselt süüdi. 16.09.2015 varastas xxx vaid juukselõikuri, jopesid proovis, kuid ei hakanud võtma, kuna neil olid turvaelemendid ja tal polnud tööriistu kaasas. Ei mäleta, et oleks T-särgi võtnud. 17.09 varastas xx2 pudelit konjakit Hennessy, vaatas veel jopesid ja juukselõikurite, kuid enid ei võtnud. 19.09.2015 võttis riietuskabiinis neljal jopel ja dressidel turvaelemendid ära ja pani seljakotti, võttis veel juukselõikusmasina ja pani seljakotti. Korvi pani saia ja Gini ning maksis vaid nende eest. Kotis olnud pardel oli tema isiklik. Tunnistaja Mxxx Lxx ütlused (lk 39-40) – millest nähtub, et riietuskabiinist leiti vaiba alt juukselõikusaparaadi ümbris. Samuti leidis ta kahe laste jope taskust turvaelemente ja kahe meeste jope taskust turvaelmente. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 41-66) – xxxturvakaamerate salvestisi 16.09, 17.09 ja 19.
- milles vaadeldakse Tunnistaja TxxxxSxxxülekuulamise protokoll (lk 67-69) – milles ta selgitab, et 21.09 kontrollis laoseisu ja selle põhjal tegi kindlaks, mida oli 19.09 kinni peetud meesterahvas varastanud. Riietelt eemaldatud turvaelemendid viskas ta ära, tühjad konjaki karbid on alles. 19.09 varastada püütud riideesemed on rikutud turvaelementide eemaldamise käigus. Juukselõikusaparaat pandi tagasi müüki. Hagiavaldus (lk 73) – xxxx tekitatud kahju kokku 711,80 eurot. 7 Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 149 (lk 86), mille kohaselt anti hoiule seljakott, milles on 2 nuga, luisk, raudsae tükk, 2 süstalt, 2 sõstlanõela, 3 kõrvarõngast, näpitsad, fooliumirull, fooliumitükk, münt. Äriregistri väljavõte (lk 87) xxx kohta. Viru Maakohtu 03.11.2014 kohtuotsus RxxxKxxxkohta (lk 89-91). xxxx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta. Viru Maakohtu 13.10.2015 määrus (lk 97-98) Rxxx Kxxxkandmata jäänud karistuse täitmisele pööramise kohta. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, tõendid langevad kokku omavahel ja täiendavad teineteist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna. 26.08.2015 varguse episood xxx ja asitõendi vaatlusprotokolliga /1 kd, lk 16, 17, 18-22, 24-26/ on tuvastatud, et xxxx kauplusest 4 raseerijat Gillette Fusion maksumusega 10,69 eurot tükk, kokku 42,76 eurot ja 4 komplekti terasid Gillette Fusion maksumusega 20,99 eurot tükk, kokku 83,96 eurot. Sergei Andrejevi ütluste kohaselt (1 kd, lk 42-50) varastas ta 26.08.xxx müügisaalist ühe raseerija Gillette ja ühe tera. Kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjal on tuvastatud, et xxxx kauplusest 4 raseerijat Gillette Fusion ja 4 komplekti terasid Gillette Fusion, kuid puuduvad igasugused tõendid, et kõik need varastas Sergei Andrejev. Kannatanu avastas varguse hiljem ning tuvastas, et seda tegi teksaülikonnas üle õla kotiga meesterahvas. Samas pole videosalvestistelt võimalik üheselt tuvastada, mitu komplekti raseerijaid ja terasid isik võttis. Sergei Andrejev ise tunnistab vaid ühe raseerija ja ühe terade komplekti vargust. Seega puuduvad veenvad tõendid, et Sergei Andrejev oleks varastanud 4 raseerijat ning 4 komplekti terasid. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et Sergei Andrejev xxxx kaupluse müügisaalist aadressil xxx 1 raseerija Gillette Fusion maksumusega 10,69 eurot ja 1 tera Gillette Fusion. Sergei Andrejevile enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja xxx AS-le kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Sergei Andrejev võttis müügisaalist ühe raseerija ja terade komplekt ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas raseerija ja terade komplekti. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas Sergei Andrejev võimu asja üle. 28.08.2015 varguse episood Tunnistajate Svxxx xxx Nxxxi Axxi ütlustega /kd 1, lk 29, 32-32/, asitõendi vaatlusprotokolliga /kd 1, lk 37-41/, kaupluse juhataja seletuse /kd 1, lk 28/ xxxx avaldusega /kd 1, lk 27/, on tuvastatud, et 28.08.2015 kella 11.15 paiku püüti Jõhvis xxx 8 müügisaalist varastada ühte 1 pudeli veini Marques de Riscal maksumusega 17,99 eurot ja paki pistaatsiapähkleid Basic maksumusega 0,99 eurot, peites kauba endale kotti ja 1 purgi õlut Rock maksumusega 0,99 eurot, mida hoidis käes, seega kaupa kogusummas 19,97 eurot ning püüdis kauplusest lahkuda, kuid oli pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning Sergei Andrejevi tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Sergei Andrejevi ütluste kohaselt (kd 1, lk 42-50) tunnistas, et püüdis varastada Rimi kauplusest ühte pudelit veini ja pistaatsiapähkleid. Kohtuistungil kinnitas süüdistatava, et tunnistab ennast süüdi antud kuriteo episoodis täielikult. Sergei Andrejevile enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad xxxx AS-le kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Sergei Andrejev võttis müügisaalist ühe pudeli veini ja paki pistaatsiapähkleid ning möödus kassast kauba eest tasumata, st püüdis veini ja pähkleid varastada. Vargus jäi katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtest kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, peaks olema Sergei Andrejev saavutanud võimu asja üle, kuid Sergei Andrejevil see võimalus puudus, sest teda pidas turvatöötaja kinni. 16.09.2015 varguse episood Tunnistaja Txxx Sxxxütlustega /kd 2, lk 67-69, /, asitõendi vaatlusprotokolliga /kd 2, lk 41-66/, hagiavalduse /kd 2, lk 73/ ja xxx /kd 2, lk 28/, on tuvastatud, et 16.09.2015 kella 18.46 -19.27 varastati xxx müügisaalist meeste jope Softshell musta värvi maksumusega 85 eurot, juukselõikuri Philips HC 5410/15 maksumusega 31,90 eurot. Sergei Andrejevi ütluste kohaselt (kd 2, lk 34-36) tunnistas, et varastas 16.09.2015 xx juukselõikuri Philips. Jopet ta ei võtnud. Kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjal on tuvastatud, xxxx meestejope Softshell ning juukselõikur Philips, kuid puuduvad igasugused tõendid, et mõlemad need varastas Sergei Andrejev. Kannatanu avastas xxxx.09.xx varguse katselt. Samas pole videosalvestistelt võimalik üheselt tuvastada, mida isik võttis. Sergei Andrejev ise tunnistab vaid juukselõikuri vargust. Seega puuduvad veenvad tõendid, et Sergei Andrejev oleks varastanud ka meestejope. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et Sergei Andrejev xxxx müügisaalist aadressil xxxukselõikuri Philips. Sergei Andrejevile enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja xxxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxxuhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Sergei Andrejev võttis müügisaalist ühe juukselõikuri Philips ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas juukselõikuri. Asja valdus ise tähendab faktilist ja 9 vastavast tahtest kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas Sergei Andrejev võimu asja üle. 17.09.2015 varguse episood Tunnistaja TxxxSxxxütlustega /kd 2, lk 67-69/, asitõendi vaatlusprotokolliga /kd 2, lk 4166/, hagiavalduse /kd 2, lk 73/ xx /kd 2, lk 30/, on tuvastatud, et 17.09.2015 kella 20.02 – 20.24 varastati xxx müügisaalist meeste jope Softshell rohelist värvi maksumusega 55 eurot, 2 pudelit konjakit Hennessy VS 40% 0,5 l karbis kogumaksumusega 57 eurot, poiste jope sinist-valget värvi pikkusele 128-176 cm maksumusega 49 eurot, juukselõikuri Philips HC7460/15 maksumusega 77 eurot, tekitades xxx varalist kahju kokku 238 eurot. Sergei Andrejevi ütluste kohaselt (kd 2, lk 34-36) tunnistas, et varastas 17.09.2015 xxx 2 pudelit konjakit Hennessy. Juukselõikurit Philips ja riideid ta ei võtnud. Kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjal on tuvastatud, xxx meeste jope, 2 pudelit konjakit Hennessy, poiste jope ja juukselõikur Philips, kuid puuduvad igasugused tõendid, et kõik need varastas Sergei Andrejev. Kannatanu avastas varguse hiljem ning tuvastas, et seda tegi sama meesterahvas, kes peeti kinni xxx varguse katselt. Samas pole videosalvestistelt võimalik üheselt tuvastada, mida isik võttis. Sergei Andrejev ise tunnistab vaid kahe pudeli konjaki vargust. Seega puuduvad veenvad tõendid, et Sergei Andrejev oleks varastanud meeste ja poiste jope ning juukselõikuri Philips. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et Sergei Andrejev xxx kaupluse müügisaalist aadressil xxx kaks pudelit konjakit Hennessy VS 0,5 l kogumaksumusega 57 eurot. Sergei Andrejevile enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja xxxuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxxpuhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Sergei Andrejev võttis müügisaalist 2 pudelit konjakit Hennessy ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas need. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtest kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas Sergei Andrejev võimu asja üle. 19.09.2015 varguse episood Tunnistaja xxx ütlustega /kd 2, lk 3, 25-27, 39-40/, asitõendi vaatlusprotokolliga /kd 2, lk 13-24, 41-66/, hagiavalduse /kd 2, lk 73/, xxxx avaldusega /kd 2, lk 4, 32/, kahtlustatvana kinnipidamise protokolliga /kd 2 lk 6-8/ ja asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga /kd 2, lk 86 on tuvastatud, et xxx 2 asuvast xxxmüügisaalist naiste jopet musta värvi maksumusega 55 eurot, 2 meeste jopet Icepeak rohelist-musta värvi kogumaksumusega 110 eurot, poiste jopet tumesinist värvi pikkusele 140-176 cm maksumusega 49 eurot, meeste jopet ja pükse Skila musta värvi maksumusega 75 eurot ja juukselõikurit Babyliss maksumusega 34 eurot, seega kaupa kogusummas 321 eurot, peites kauba kotti ning püüdes kauplusest lahkuda, kuid oli pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning Sergei Andrejevi tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. 10 Sergei Andrejevi ütluste kohaselt (kd 2, lk 34-36) tunnistas, et püüdis varastada 19.09.2015 Rakvere Maksimarkerist 4 jopet ja ühed dressid, millel võttis ära turvaelemendid, juukslõikusmasina, ta peeti kinni. Kotis oli tema isiklik pardel. Sergei Andrejevile enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja xxx xxe kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Sergei Andrejev võttis müügisaalist 4 jopet, ühed dressid ja ühe juukselõikuri ning möödus kassast kauba eest tasumata, st püüdis nimetatud asju varastada. Vargus jäi katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtest kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, peaks olema Sergei Andrejev saavutanud võimu asja üle, kuid Sergei Andrejevil see võimalus puudus, sest teda pidas turvatöötaja kinni. 28.09.2015 varguse episood Tunnistaja xx ütlustega /kd 1, lk 1/, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga /kd 1, lk 37/ ja xxx avaldusega /kd 1, lk 9/, on tuvastatud, et 28.09.2015 kella 15.35 paiku varastati xxx 1 paki kohvi Jackobs maksumusega 10,65 eurot ja 2 pakki lõhefileed maksumusega 3,15 eurot pakk, seega kaupa kogusummas 16,95 eurot, peites kauba endale taskutesse ja püüdes kauplusest lahkuda, kuid oli pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning Sergei Andrejevi tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Sergei Andrejevi ütluste kohaselt (kd 1, lk 42-50) tunnistas, et püüdis varastada 28.09.2015 xxx kohvi ja 2 pakki lõhefileed, kuid ta peeti kinni. Sergei Andrejevile enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja xxxx Ühistule kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. Konsumi puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Sergei Andrejev võttis müügisaalist ühe paki kohvi ja 2 pakki lõhefileed ning möödus kassast kauba eest tasumata, st püüdis nimetatud asju varastada. Vargus jäi katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtest kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, peaks olema Sergei Andrejev saavutanud võimu asja üle, kuid Sergei Andrejevil see võimalus puudus, sest teda pidas turvatöötaja kinni. Kohtupraktika kohaselt vargus on süstemaatiline, kui on toime pandud vähemalt kolmandat korda poole aasta jooksul. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (
§ 199
) kui väärteod (
§ 218
). Sergei Andrejevi tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad: ühe kuu jooksul pani ta toime kuus vargust. Seega pani ta toime vargused süstemaatiliselt. 11 Sergei Andrejevi süüdistus varguses on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilisuse tunnustega. Subjektiivsest küljest eeldab
§ 199lg 2 p 9 järgi koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes.
Süüteokoosseisud on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Andrejev pani vargused toime otsese tahtlusega
§ 16
lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sergei Andrejev tahtis toime panna varguseid, selle jaoks läks ta Rimi, Maksimarketi ja Konsumi kauplusse, kust võttis võõra vallasasja. Sergei Andrejev soovis ka oma tegude tagajärge. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Sergei Andrejev süüdi tunnistada
§ 199lg 2 p 9 järgi kuriteo toimepanemises.
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna pole leidnud kinnitust varastatu nimekiri, siis tuleb tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
§ 56
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
§ 56
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistus Sergei Andrejevi suhtes
§ 199lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Sergei Andrejev pani toime teise astme kuriteod otsese tahtlusega. Kuriteod oli suunatud võõra vara vastu. Sergei Andrejevi tegude tagajärjel on kannatanutele tekitatud materiaalset kahju. Sergei Andrejev on varem 6-l korral karistatud kriminaalkorras, siinjuures tema tegevused varem olid ka suunatud inimese vara ja tervise vastu, samuti 11l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh 5 korda
§ 218järgi.
03.11.2014 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega karistati Sergei Andrejevit
§ 266
lg 2 p 3,
§ 183
lg 1,
§ 199
lg 2 p 8,9 järgi
§ 64lg 1 ja § 68 lg 12 1 alusel 1 aasta 15 päeva vangistusega.
Viru Maakohtu 31.03.2015 määrusega vabstati Sergei Andrejev tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga 6 kuud, kuid Sergei Andrejev ei suutnud täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning Viru Maakohus 13.10.2015 määrusega pööras kanmata jäänud vangistuse (2 kuud 8 päeva) täitmisele. Sergei Andrejevi varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, et süüdlane ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, samuti et karistusest tingimisi vabastamisega ei või mõjutada süüdlast ja hoiduda teda uute kuriotegude toimepanemisest. Ta pani katseajal pärast vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist toime 6 kuriteoepisoodi. Süüdistatava tegudes esinevad karistust kergendavad asjaolud
§ 57mõttes – süü osaline tunnistamine ja puhtsüdmalik kahetsus.
Raskendavad asjaolud
§ 58mõttes puuduvad.
Kohtul puudub alus Sergei Andrejevit karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Sergei Andrejevile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul ei ole suur, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Sergei Andrejevit tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamas määras. Käesolevas kriminaalasjas o Sergei Andrejevi suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine alates 28.09.2015 ning seega peab kohus otstarbekaks jätta tõkend kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Isik oli ka kinni peetud 19-21.09.
- IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada. Kohtu hinnangul, et süüdistatavale oleks tagatud teave tema vastu esitatud tsiviilnõude kohta, tsiviilhagi summa peab olema kajastatud süüdistusaktis. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: 13 xxx xxx varguse episoodis ei ole kohtu hinnangul tuvastatud varastatud asjade maksumust. Sergei Andrejevi ütluste alusel luges kohus tuvastatuks, et varastas xxxmüügisaalist ühe raseerija Gillette ja ühe teraxxxx avaldusest ja tsiviilhagist tuleneb, et ühe komplekti hind on 20.99 eurot, kuid ei ole aru saadav, millise täpse komplektiga on tegemist, kas komplekt seisab ühest terast, või antud hind on nelja teraga komplekti hind. Kuna puuduvad täpsed andmed varastatud asjade hinna kohta, tuleb xxx AS tsiviilhagi summas 126,72 eurot jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. xxx varguste toimepanemise faktid olid tuvastatud vaid 19.09.2015 (tunnistaja xxxpõhjal. Videosalvestistelt ei ole võimalik üheselt tuvastada, mida täpselt isik võttis. Sergei Andrejevi ütluste alusel luges kohus tuvastatuks, et ta varastas ta 16.09.2015 kella 18.46 – 19.27 varastas xxx juukselõikuri Philips. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud juukselõikuri Philips maksumust, kuna Järva TÜ avaldustest (tl 10,11) tuleneb, et ühe varastatud juukselõikuri Philips hind on 31,90 eurot ning teise varastatud juukselõikuri Philips hind on 77 eurot. Kuna puuduvad täpsed andmed varastatud asja hinna kohta, tuleb xxsiviilhagi kogu summas 711,80 eurot jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. V Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Asitõenditeks tunnistatud 3 CD-plaati turvakaamerate salvestistega on lisatud kriminaalasja materjalide juurde (kinnitatud tagumise kaane külge mõlemas köites), mis tuleb jätta kriminaalasja juurde. - seljakott Gneist, 2 nuga, luisk, rauasae tükk, 2 süstalt, 2 süstlanõela, 3 kõrvarõngast, näpitsad, fooliumirull, fooliumitükk, münt, mis tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 645 eurot, kaitsja Andrei Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 204 eurot, kaitsja Andrei Matvejevi poolt kohtumenetluses osalemise eest 60 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb Sergei Andrejev´ilt riigi kasuks välja mõista. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 312, 313,
- /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Larissa Prokopenko