3-14-51713/60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

1. märts 2016, Tartu 3-14-51713 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla Vangla tekitatud RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. jaanuari
6. a otsus muutmata
7. Jätta kaebaja taotlus toimiku materjalide tõlkimiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
8. aprill
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras viidi
11. aprillil 2014 meditsiiniosakonda vastuvõtule. Enne meditsiiniosakonda jõudmist suunas A. Pokrast saatev vanglaametnik ta tagasi kambrisse ning meditsiiniosakonda A. Pokras sel päeval ei jõudnud.
12. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Pokras kaebuse, milles palus mõista vanglalt tema kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 1000 eurot. Kaebusest on võimalik mõista, et kaebajale anti meditsiiniosakonda minekul käsk panna käed selja taha, kuid kaebaja seda käsku ei täitnud ning seetõttu viidi A. Pokras tagasi kambrisse. Samuti on kaebusest võimalik mõista, et käte selja taha panemisest keeldus kaebaja seetõttu, et pärast varasemat traumat oli talle tehtud süste just sellesse piirkonda, kuhu käed oleks selja taga tulnud asetada ning see kehapiirkond valutas. Kaebuses leitakse, et käte selja taha panemisest keeldumise tõttu ei olnud vanglaametnikul õigus jätta kaebajat ilma meditsiinilisest abist ning planeeritud röntgenist.
13. Tartu Halduskohtu
14. jaanuari
15. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
16. Viru Vangla kodukorra p-st 3.4 tuleneb kaebaja kohustus liikuda vangla territooriumil üldjuhul üksnes käed selja taga. Sellest kohustusest saab kinnipeetava vabastada ainult käte seljale panemist välistav tervislik seisund, tööülesanded või kantavad asjad. See nõudmine on ette nähtud selleks, et tagada vangla turvalisus ja aidata ära hoida võimalikku rünnet või muud õiguserikkumist kinnipeetava poolt. Seetõttu pole alust pidada seda nõuet ning selle eiramise tõttu vanglasisese saatmise katkestamist õigusvastaseks ega inimväärikust alandavaks. 3.
17. Tervisekaardi andmete kohaselt on kaebaja sagedasti tervishoiutöötajatega suhelnud ja mitmete tervisehädade üle kaevanud, kuid ei nähtu, et seejuures oleks ta kurtnud ka takistuste üle käte seljale panemisel. Vastav märge on kandesse nr 184 tehtud alles saatmise katkestamisele järgneval päeval.
18. mail 2014 on aga tehtud kanne nr 188 ja väljastatud tõend selle kohta, et kaebaja tervislik seisund võimaldab panna käed kõndimisel selja taha. 3.
19. Tervisekaardi andmed ei kinnita, et saatmise katkestamise tõttu jäi kaebajal
20. aprillil 2014 arstiabi saamata. Kaebuses väidab ta ise, et kohtus samal päeval oma kambris tervishoiutöötajaga ja tervisekaardi kande nr 185 järgi toimus järgneva päeva hommikul kambris ka kaebajal sidumine. Lisaks ei ole varasema,
21. aprilli
22. a kande nr 181 järgi kaebaja oma nahakahjustuse tarbeks üldse midagi soovinud ja oli arvanud, et ilma paraneb see kõige paremini. Selle kõige tõttu on tal tagantjärele raske väita, et
23. aprillil 2014 oli sidumine ilmtingimata vajalik ja pidi toimuma just meditsiiniosakonnas. Röntgenuuring tehti kaebajale juba
24. mail
25. 3.
26. Seega ei ole Viru Vangla toiminud kaebaja suhtes õigusvastaselt ja talle pole tekitatud rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
27. Aleksei Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel: 4.
28. Kohus kaitses Viru Vangla huve ega pööranud tähelepanu kaebaja põhjendustele. Eesti kohtud, vanglad ja Justiitsministeerium on üks organisatsioon ning seepärast ei saa kohut pidada sõltumatuks. 4.
29. Perearst väljastas
30. aprillil 2014 vanglale tõendi, milles nähti ette kaebaja kartserikaristuse lõpetamine halva terviseseisundi tõttu. Seda ei tehtud. Lisaks oleks tulnud kaebaja üle viia meditsiiniblokki. See tõend kinnitab kaebaja halba tervislikku seisundit vaidlusalusel perioodil. 4.
31. Kartserikaristuse jätkamise ja meditsiiniosakonda saatmise katkestamise põhjuseks oli see, et kaebaja esitab kaebusi vanglaametnike tegevuse suhtes. 4.
32. Kaebajale oleks saanud julgeoleku tagamiseks panna käerauad eestpoolt.
33. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ega korrata senises menetluses esitatud põhjendusi. Märgitakse, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt teda oleks tulnud paigutada meditsiiniblokki, väljub käesoleva kohtuasja vaidluse esemest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
35. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et teda oleks tulnud
36. aprilli
37. a tõendi alusel kartserist ümber paigutada, väljuvad käesoleva vaidluse esemest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 41 lg 1). Kaebaja poolt kaebuses esitatud nõudest on välja loetav üksnes see, et ta soovib mittevaralise kahju hüvitist seoses
38. aprillil 2014 meditsiiniosakonda viimata jätmisega. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik hüvitisenõude aluseid ja vaidluse eset selliselt laiendama hakata. Lisaks pole kaebaja läbinud uute nõude alustega seoses kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna tema hüvitisenõudes vanglale tugineti vaid
39. aprilli
40. a intsidendile, kus teda ei viidud meditsiiniosakonda (tl 22).
41. Alusetu ning mitte millegagi põhjendatud on kaebaja väide, et halduskohus ei ole sõltumatu, kuna Justiitsministeerium, kohtud ja vangla moodustavad ühtse organisatsiooni. Asjaolu, et kõik need organid on taandatavad ühele haldusekandjale – Eesti Vabariigile, ei tähenda veel, et kohus ei oleks Eesti riigis sõltumatu. Kohtu sõltumatuse garantiid on Eesti Vabariigis piisavad selleks, et mitte kahtlustada kohut erapoolikuses. See, et kohus ei pidanud kaebaja argumente veenvateks ning jättis kaebuse rahuldamata, ei tähenda seda, et kohus oleks olnud erapoolik.
42. Väide, et meditsiiniosakonda saatmise katkestamise põhjuseks oli hoopis see, et kaebaja esitab vanglaametnike tegevuse peale kaebusi, on spekulatiivne. Kaebaja ei ole ise vaidlustanud seda, et ta ei pannud käsi selja taha. Seega pole mingit alust kahelda, et just käte selja taha panemisest keeldumine oli meditsiiniosakonda saatmise katkestamise põhjuseks. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjendatult leidnud, et kui kinnipeetav keeldub käte selja taha panemisest, on põhjendatud saatmise katkestamine (tl23). Korraldustele allumisest keelduva kinnipeetava saatmine läbi vangla territooriumi kätkeb endas ilmselgelt julgeolekuriski.
43. Halduskohus on leidnud, et tõendatud pole, et kaebaja tervislik seisund ei takistanud tal vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal käsi selja taha panemast. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Apellatsioonkaebuses ei osunda kaebaja tõenditele, mis kinnitaksid vastupidist. Üksnes asjaolu, et kaebajal katkestati
44. aprillil 2014 kartserikaristuse kandmine, ei tähenda, et
45. aprillil 2014 oli tema tervislik seisund selline, et ta ei saanud käsi hoida selja taga. Vaid mõned päevad hiljem,
46. mail 2014, on arst väljastanud tõendi, kus kinnitab, et kaebaja tervislik seisund võimaldab kõndimisel käte selja taha asetamist (tl 50).
47. Kaebaja väide, et käte selja taga hoidmise asemel oleks talle võinud panna käerauad eestpoolt, on otsitud ega anna kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ja vastustaja on viidanud, et käte selja taha asetamise nõue tuleneb otseselt Viru Vangla kodukorrast. Kinnipeetav ei saa nõuda enda suhtes kodukorra kohaldamata jätmist ja selle asemel talle sobivate alternatiivide rakendamist. Eriti viisil, kus selline alternatiiv tuuakse välja tagantjärgi - nimelt kui kaebaja suhtes olekski käeraudu kasutatud, võinuks kaebaja koheselt väita, et nende kohaldamine oli õigusvastane, sest selleks puudus õiguslik alus – kodukorra p-st 4.3 tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus vangla territooriumil liikuda üksnes käed selja taga. Kaebaja poolt esitatud kaebuste suurt arvu arvestades oleks sellisel juhul tema poolt kaebuse esitamine olnud vägagi tõenäoline.
48. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonimenetluses vabastatud.
49. Enne otsuse teatavakstegemist käesolevas asjas esitas A. Pokras ringkonnakohtule taotluse tõlkida talle vangla vastus apellatsioonkaebusele ning tutvustada talle kõiki toimiku materjale koos tõlgiga. Ringkonnakohus mõistab seda ühtse taotlusena asja materjalide tõlkimiseks kaebajale. See taotlus jääb rahuldamata. Asjaolud, mis on kaebuse lahendamiseks vajalikud, on 3 piisavalt kirjeldatud halduskohtu otsuses ning ringkonnakohtu otsuses. Kaebajale on halduskohtu otsus tõlgitud ning talle tõlgitakse ka ringkonnakohtu otsus. Sealt saab ta piisava ülevaate vastustaja seisukohtadest ning neist asjaoludest, mida on kohtud asja lahendamisel tähtsaks pidanud. Puudub igasugune vajadus kaebajale apellatsioonkaebuse vastuse tõlkimiseks või toimiku tutvustamiseks talle tõlgi vahendusel. Lisaks jätab ringkonnakohus kaebuse rahuldamata, mis tähendab, et menetlusabi (tõlkimise) andmata jätmist õigustab ka see, et kaebusel ei ole lõppkokkuvõttes eduväljavaateid (vt RKHKm 3-3-1-40-15, p-d 19-20). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene