lg 1 kohaselt peab kinnipeetav reeglina töötama ning juhud, millistel tal vastavat kohustust ei ole, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teises lõikes. Selle punktist kolm tulenevalt ei pea töötama muuhulgas kinnipeetav, kes pole selleks võimeline tervislikel põhjustel.
Kaebaja tööle määramise käskkirjas nr 6-2/1782 märgitu kohaselt on meditsiiniosakonna arst teinud 17.07.2015 otsuse, millest nähtuvalt võimaldab tema tervislik seisund töötada kuni 2 tundi päevas, kuid ei luba tõsta raskusi üle 5 kg. Tervisekaardi kande nr 190 kohaselt viibis kaebaja 15.07.2015 selle arsti vastuvõtul, arst teadis tema kaebusi seljavalu üle, kuid on ära märkinud vaid teise arsti poolt 03.03.2015 antud töötamisloa. Kannetest nr 38 ja nr 41 nähtub, et 11.02.2015 kontrollis nimetatud arst ka neerudega seonduvat, kuid kividele viitavat leidu ei tuvastanud ning tunnistas kaebaja töövõimeliseks kuni 2 tundi päevas ilma raskuste tõstmiseta. Põhimõtteliselt sedasama on arst kandest nr 47 nähtuvalt leidnud veel ka 07.04.2015. 21.05.2015 vormistatud kandes nr 59 kordas ta oma varasemat töövõimelisuse kohta antud otsust, täpsustades üksnes, et vältida tuleks tõstmist üle 5 kg. Kande nr 216 kohaselt on neerudega seotud uuring tehtud 20.10.2015, kuid ka siis aktuaalset leidu ei tuvastatud. 28.10.2015 on kaebaja viibinud arsti vastuvõtul ning selle kohta vormistatud kandesse nr 221 on tehtud märge, et ta on jätkuvalt töövõimeline ja lubas minna tööle. 02.12.2015 kandesse nr 229 on arst märkinud, et ei sedasta kividele viitavat leidu ja lisanud, et kaebaja ei soovi töötada, kuna tunnetab seda kui alandust ja eelistab olla kartseris. 03.02.2016 2 kandest nr 242 selgub samuti, et kuigi kaebaja kurtis mõned päevad tagasi olnud neeruvalu, pole arst siiski neerudega seotud leidu sedastanud ega leidnud põhjust ka tööst vabastamiseks märkides, et ta on töövõimeline. Neerudega seotud leidudele viitavat ei nähtu ka hilisematest tervisekaardi kannetest, kuigi kaebaja on vastavat häda kurtnud. 23.02.2016 tehtud kandes nr 252 on küll ära märgitud 18.01.2016 analüüsi vastusest nähtuvad verejäljed uriinis, kuid samas lisati ka, et kliinilist tähtsust need ei omanud ning erakorralist sekkumist ja ravi ei vajanud. 02.03.2016 kandes nr 254 on arst üle korranud varasema töötamisloa, mille kohaselt on kaebaja jätkuvalt töövõimeline 2 tunni ulatuses päevas ja võib tõsta raskusi kuni 5 kg. Kohtul pole tõsiselt võetavat põhjust tervisekaardi osundatud kannete ja tervishoiutöötajate poolt antud hinnangute tõepärasuses kahtlemiseks. Samuti puudub vähimgi alus arvata, et vanglas töötavad tervishoiutöötajad ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende patsient vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata tema võimalusi nendega vaatamata terviseprobleemidele hakkama saada. 6.
p-s 1 kehtestatu paneb kinnipeetavale kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ning alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Korraldusele mitteallumist on võimalik õigustatuks pidada üksnes selle ilmselge tühisuse korral. Kinnipeetava teistsugune arusaamine oma kohustustest ei anna õigust vanglateenistuse ametnike korralduste täitmisest keeldumiseks, sest vastasel juhul muutuks distsipliini tagamine vanglas raskendatuks. Sellist seisukohta on Riigikohus selgelt väljendanud lahendis nr 3-3-1-103-06 ja see on kohaldatav ka käesoleva juhtumi puhul. Vaidlustatud käskkirjas karistuste määramise alusena nimetatud korraldus rajanes põhiseaduse §-st 29 ja
lg-st 1 tuleneval töötamise kohustusel ning kaebaja majandustööle määramise kohta 23.11.2015 antud käskkirjal nr 6-2/1782, mida polnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Seega oli tegemist õiguspärase korraldusega ning tal tuli see vaatamata oma teistsugusele arvamusele ilma vaidlemata ära täita. Tervisekaardi andmetest nähtuvalt on kaebajal küll mitmeid terviseprobleeme, kuid distsiplinaarmenetluse protokolli väited ja selle lisadena ära nimetatu kinnitab, et menetluse käigus on kontrollitud nii tema seletuse viidet valule ja verejooksule kui tervisliku seisundi kohta antud hinnangute olemasolu ja sisu. 7.
lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü tööle asumise kohta antud korraldusele mitteallumises on tõendatud II üksuse valvuri 27.01.2016 ettekandega. Ta pole oma seletuses, vaides ja kaebuses ka ise tööle mitteasumist eitanud, kuid arvab, et selleks oli olemas halvast tervisest ja 18.01.2016 tehtud analüüsist tulenev põhjus. Nimetatud asjaolu kohta 23.02.2016 väljastatud tõend ja samal kuupäeval tervisekaarti tehtud kanne nr 252 aga kinnitavad, et uriinis ilmunud verejäljed kliinilist tähtsust ei omanud ja ravi ei vajanud. 8. Kaebaja väidetel oli tööst keeldumise põhjuseks halb enesetunne, tugev neeruvalu ja sisemine verejooks.
lg 22 kehtestatu võimaldab küll kinnipeetava töökohustusest vabastamist juhul, kui ta pole võimeline seda täitma, kuid tegemist on ajutist iseloomu omava meetmega, mille põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima. Eelnevalt käsitletud ettekandest ja tervisekaardi kandest nr 240 nähtub, et kaebajal oli võimalik esitada tööle asumise korralduse saamisel oma tervisest lähtuvaid vastuväiteid ja kohtuda tervishoiutöötajaga. Kuna ta meedikut ei soovinud, pole tema ajutist töövõimetust üle kontrollitud ega saa olla ka sellekohast kinnitust. 9. Distsiplinaarmenetluse materjalid kinnitavad, et kaebaja karistamisel on järgitud kõiki
E § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt, teda on teavitatud selle algatamisest, talle on võimaldatud end seletuse andmise läbi kaitsta ning karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE § 17 sätestatud pädevuse piirides. Käskkirjas on piisavalt käsitletud nii süüteo asjaolusid kui kaebaja seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat. Piisava arusaadavusega on põhjendatud ka seda, miks on just kolmekümne ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige õigem. 3 HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt pole kohtul kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul küll õigust hinnata otsustatu sisulist otstarbekust, kuid kuna
lg 1 p-s 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab niisuguse pikkusega karistus arvestada kaebaja isikut ning ametniku korralduse täitmisest keeldumises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule. Karistus ei ole tema korduvaid samalaadseid rikkumisi arvestades ülemäära raske ning võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Miski kohtule esitatust ei tõenda ka seda, et distsiplinaarmenetluse käigus oleks toimunud õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.