3-16-786/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-786 Kohtuasi I.K.i kaebus Viru Vangla poolt ema matuse aja teadasaamiseks helistamise mittevõimaldamisega tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: I.K. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta I.K.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Kuulutada menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.07.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 25.01.2016 on kinnipeetav I.K. (edaspidi kaebaja) esitanud Viru Vanglale (edaspidi vastustaja) kahju hüvitamise nõude (tl 10-11), milles soovis saada 10 000 euro suurust hüvitist läbielamiste ja inimväärikuse alandamise eest, kuna inspektor-kontaktisiku tegevusetuse tõttu ei saanud ta õigeaegselt teada ema matuse aega ega esitada taotlust sellel osalemiseks. Kaebaja väitis, et sai 16.12.2015 helistamise ajal teada oma ema surmast, teavitas sellest koheselt inspektor-kontaktisikut ja esitas ka taotluse helistamise võimaldamiseks, jättis šoki tõttu aga mainimata, et tahab helistamise läbi teada matuse päeva. Veel väitis kaebaja, et inspektor-kontaktisik reageeris 1 taotlusele alles 18.12.2015 peale lõunat, helistamine võimaldati õhtusel ajal ning siis sai ta teada, et ema ärasaatmine toimus juba kell 13.00 Tallinnas Liiva kalmistu kabelis. 24.03.2016 vastusega nr 6-16/19-2 (tl 12-13) jäeti nõue rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud kaebaja taotlused telefoni kasutamiseks (tl 24-27), tema poolt teostatud telefonikõnede väljavõte (tl 28), Liiva kalmistu vastus kohtu päringule koos matuse korraldamise kokkuleppe ja väljatrükiga kalmistuprogrammist (tl 33-35) ning väljavõte kaebaja tervisekaardist (tl 39). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 20.04.2016 koostatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et kohus tuvastaks inspektor-kontaktisiku tegevusetusest tekkinud kahju ja mõistaks talle välja 10 000 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et nimetatud ametniku puuduliku tööülesannete täitmise tõttu ei saanud ta vennale 17.12.2015 ema matuse aja teadasaamiseks helistada ega 18.12.2015 toimunud matusel osaleda. 24.05.2016 koostatud täienduses (tl 38) väitis kaebaja, et palus 17.12.2015 loendusel valvurit teavitada meditsiiniosakonda ja inspektor kontaktisikut vajadusest saada seoses ema surmaga kiiresti vastuvõtule. Meditsiiniosakonda liikus info kiiresti ja samal päeval fikseeriti raviloos vaimse šoki seisund, kontaktisik tuli tema juurde aga alles 18.12.
7. Seejuures ta leidis, et isegi kui vend ütles 16.12.2015 ema matuse aja, ei suutnud ta sellele keskenduda ning olukorrast väljapääsu leidmiseks oli vaja isikut, kellele vangla maksab igakuiselt palka ka tema murede lahendamise eest.
8. Vastustaja vastuses (tl 21-22) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et kaebaja inimväärikust pole alandatud, tema õigust perekonnasuhetele pole rikutud ning talle pole mittevaralist kahju tekitatud. Seejuures selgitati vanglas kehtivat helistamise ja lühiajalise väljaviimise korda, juhiti tähelepanu kaebaja kõnede arvule ja kestusele ning väideti, et kuna Liiva kalmistul tuleb matusetseremoonia läbiviimine leppida üldjuhul kaks päeva ette, on rohkem kui tõenäoline, et vennaga suhtlemise ajal 16.12.2015 kell 18.15 pidi matuse aeg teada olema. Veel väideti, et kaebaja enda käitumine on olnud asjakohatu, kuna ta jättis tegemata elementaarsed toimingud selleks, et lühiajaline väljaviimine üldse toimuda saaks. 31.05.2016 täienduses (tl 43-44) selgitati, et üldjuhul on võimaldatud kinnipeetavatel pereliikmete matustel osaleda, kuid soov selleks peab tulenema temalt endalt, kaebaja aga pole vastavat soovi avaldanud. Veel juhiti tähelepanu, et kaebaja raviloost ei tulene, et tal oleks fikseeritud šokk ning lisati, et vangla ei vastuta asjaolu eest, kas vend teda matuse ajast teavitas ja kas ta sellest aru sai. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kaebusest nähtuvalt pole selle esitaja rahul sellega, et vastustaja ei võimaldanud tal 17.12.2015 vennale helistada, mistõttu ei saanud ta esitada taotlust lühiajaliseks väljaviimiseks ema matusele ning soovib saada sellega tekkinud väidetavate läbielamiste eest rahalist hüvitist. Seega on käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustaja on rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ning kas selle eest on võimalik määrata talle tema poolt soovitud suurusega hüvitis.
10. Kinnipeetava telefonikõnedega seonduv on reguleeritud vangistusalastes õigusaktides. VangS § 28 lg-s 1 on kehtestatud, et kinnipeetaval on õigus telefoni kasutamisele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras, kui selleks on tehnilised tingimused. VSkE § 51 lg-d 1, 2, 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas helistada kasutades selleks ettenähtud telefoni ja vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti, vaba liikumisõiguse puudumise korral tuleb kinnipeetaval esitada kirjalik taotlus ning täpsem helistamise kord nähakse ette vangla kodukorras. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla 2 kodukorra“ punktid 13.9.1.1, 13.9.1.2 ja 13.9.1.4 täpsustavad eelnimetatut võimaldades nõuetele vastava taotluse õigel ajal esitamise korral telefoni kasutamist üks kord nädalas kuni 10 minutit päevakavas selleks ettenähtud ajal. Vastustaja poolt edastatud dokumentide kohaselt on kaebaja esitanud 13.12.2015, 14.12.2015 ja 15.12.2015 kirjalikud taotlused, milles soovis ema raske haiguse tõttu täiendavat helistamise võimalust oma vennale V. O. ning taotlused vennale helistamiseks on ta esitanud ka 16.12.2015, 17.12.2015 ja 18.12.
11. Kuna kõik nimetatud taotlused on üles loetud ka kohtueelse kahjunõude peale antud vastuses, ei saa kuidagi tõele vastata kaebuse väide, et 16.12 2015 taotlus on arhiivist kadunud ja sellega püütakse varjata inspektor-kontaktisiku puudulikku tööülesannete täitmist. Toimunud kõnede väljatrükk kinnitab, et 16.12.2015 kell 18.15 on toimunud kõne venna telefonina näidatud numbril ning selle kestus oli 32 minutit ja 44 sekundit. 17.12.2015 on kaebaja kahel korral rääkinud advokaadiga, venna telefonil helistamist sellel kuupäeval kõnede väljavõttest ei nähtu. See aga pole veel piisav, et tema kahjunõudega kaebus rahuldada.
12. Lühiajalise väljasõidu ja väljaviimisega puudutavat reguleerivad VangS §-d 32 ja 33 ning VSKE §-d 78-
13. Neis sätestatu võimaldab küll anda kinnipeetavale seoses lähedase parandamatult raske haiguse või surmaga luba lühiajaliseks väljasõiduks või selle võimatuse korral lühiajaliseks väljaviimiseks, kuid näeb ette ka mitmed tingimused, sealhulgas nõude esitada kirjalik taotlus koos vastavat erakorralist perekondlikku sündmust kinnitava dokumendiga ja kohustuse kanda väljasõidu või väljaviimise kulud. Viru Vangla kodukorra punktides 14.1.19 ja 14.2.1 sätestatu näeb samuti ette, et vastava loa saamiseks oleks eelnevalt esitatud kirjalik taotlus koos vajalike dokumentide ja nõusolekuga kanda kaasnevad kulud. Kaebaja pole eelnimetatud taotlust esitanud ning väidab, et ei saanud seda teha, sest ei teadnud inspektor-kontaktisiku tegevusetuse tõttu 17.12.2015 vennale helistamise võimalusest ilma jäädes ema matuse aega. Kohtu pärimise peale Liiva kalmistu osakonna juhatajalt saadud dokumentidest nähtub aga, et tema ema V. O. matuse aeg määrati kindlaks vend V.O. poolt juba 16.12.2015 sõlmitud kirjaliku lepingu nr 02-2015/001472 alusel ning vastavad muudatused on kantud kalmistuprogrammi Haudi nimetatud kuupäeval kell 13:01:
14. Kuna samal kuupäeval kell 18.15 toimus kaebajal 32 minutit ja 44 sekundit kestnud kõne matused tellinud vennaga, ei saa vastustajal ega tema ametnikul olla mingit süüd selles, et matuse toimumise aeg ei saanud kaebajale juba 16.12.2016 õhtuks teatavaks.
15. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ja ulatust käsitlevad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja
16. Neis kehtestatu võimaldab nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama seaduse § 7 lg-tes 1 ja 4 ning VÕS § 127 lg-s 4 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud. Antud juhul pole avaliku võimu õigusvastane süüline tegevus kinnitust leidnud, sest kaebajale on ema raske haiguse ja surmaga seotud ajal detsembris 2015 võimaldatud helistada oma vennale oluliselt rohkem kordi ja pikemas ulatuses, kui vangla kodukord ette näeb. Ema matuse toimumise täpne kuupäev ja kellaaeg oli need korraldanud vennale teada juba 16.12.2015 toimunud telefonikõne ajal ning ei saa olla vastustaja süü, kui see jäi kaebajale teatavaks tegemata. Puudub ka kahju, sest soovitud helistamise võimaluse mitteteostumine võib küll olla vanglas viibivale isikule ebamugav, piirata tema eraelu sfääri puutuvat suhtelemisvabadust, tekitada solvumist ning talle seeläbi hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist.
17. VangS § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras 3 kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. HKMS § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud sellest korrast kinni ning ainult ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Kaebuse täiendusest nähtuvalt on kaebaja kohtumenetluse käigus hakanud oma esialgse kaebuse alust ümber kujundama väites vastustaja poolt matuse aja teadasaamise kohta esitatu kahtluse alla seadmise peale, et vajas inspektor-kontaktisikut hoopis oma mure lahendamiseks. Selline olukord ei ole aga lubatav, sest kohtueelses nõudes ta midagi sarnast vastustajale süüks ei pannud piirdudes väitega, et kontaktisiku tegevusetusest tingituna ei saanud ta 17.12.2015 vennale helistada, mistõttu polnud ema ärasaamise aeg teada ega olnud võimalik esitada taotlust lühiajaliseks väljaviimiseks.
18. HKMS § 77 lg 1 ja TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on kaebaja tõenditena toimikusse esitanud väljavõtte oma tervisekaardist. Kuna selles on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
19. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta kuludokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4