← Eesti

1-14-5705/27

Obsah (4)§ 76§ 121§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mail 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5705 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuas

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Heino Kurg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Harku ja Murru Vangla esitas 03.05.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Heino Kure tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Seoses sellega, et 10.05.2016 viidi Heino Kurg Viru Vanglasse, edastati Harju Maakohtu 06.05.2016 määrusega KrMS § 28 lg 1 alusel Viru Maakohtule menetlemiseks Viru Vangla kinnipeetava Heino Kure kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 22.08.2014 kohtuotsusega tunnistati Heino Kurg süüdi

§ 121

järgi ja karistati teda vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 74

lg 1, 3 määrati, et ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui Heino Kurg ei pane 2 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p 1 - 6 määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati Heino Kurge käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohtuotsus jõustus 09.09.2014. Harju Maakohtu 10.02.2015 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele Heino Kurele Harju Maakohtu 22.08.2014.a otsusega mõistetud ja 1

(5)ärakandmata karistus. Kohustati Heino Kurge jätkama alkoholismivastast ravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule igakuiselt arstitõend ravil viibimise kohta kuni ravikuuri läbimiseni. Kohtumäärus jõustus 25.02.
  1. Seejärel seoses sellega, et Heino Kurg ei täidetud nõuetekohaselt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid, nimelt ei ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldaja registreerimisele ning tarvitas katseajal alkoholi, pöörati Harju Maakohtu 24.09.2015 määrusega täitmisele Heino Kurele Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohtumäärus jõustus 12.10.
  2. Karistuse kandmise algus 17.09.2015 ja lõpp 17.12.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.05.
  4. Kinnipidamisasutusest Heino Kure kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik töötab vanglas käesoleval ajal xxx. Ta on osalenud psühholoogi konsultatsioonidel. Koostöös vangla sotsiaalosakonnaga on tegelenud elukoha probleemi lahendamisega. Hetkel Heino Kurel ei ole püsivat elukohta, aga ta esitas taotluse xxx omavalitsusele elamispinda saamiseks. Isikul on xxx. Samuti ta on omandanud puidupingitöölise ja ehitaja oskused ning töökoha saamise eesmärgil on valmis ennast täiendama. Enne kinnipidamist on töötanud erinevates puidutöö ettevõtetes ning muudes tootmisettevõtetes. Lisaks on töötanud Trammi- ja Trollibussikoondises ja ehitusel. Igapäevase alkoholitarbimise tõttu on esinenud probleeme töökohustuste täitmisega. Majandusliku toimetuleku oskus kesine, raha kulub enamasti alkoholile ja tubakale. Isiku sõnul on tal mõningad terviseprobleemid, mis on tingitud alkoholi liigitarbimisest. Isiku lähedased (ema, õde ja täiskasvanud tütar) on näidanud valmidust isikut aidata, kuid Heino Kure sõnul on emal ja õel samuti alkoholiprobleemid. Suhtlusringkonnas on enamasti alkoholi tarbivad tuttavad, kelle poolt võib olla mõjutatav. Toime pandud Heino Kure kuriteod olid alkoholijoobes. Vanglas olles on osalenud psühholoogilistel nõustamistel, kuid isik ei näita siiski valmidust põhjalikult probleemilahendamisega tegelemiseks. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Seisuga 08.04.2016 on isikul täitmata nõudeid summas 5135,69 eurot ja vabanemisfondis on 99,78 eurot. Viru Vangla toetab Heino Kure tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kinnipeetavale lähedasteks isikuteks on õde ja tütar. Pxxxxxxe sõnade kohaselt on vennaga suhted head. Vabanemise järgselt on õde ja tütar valmis kinnipeetavat toetama pigem moraalselt, sealhulgas aidates teda töökoha otsingutega. Kinnipeetaval peamine probleem on seotud alkoholi kuritarvitamisega ning joobes võib muutuda agressiivseks. Vabanedes kindel töökoht ja elukoht puudub. Isik on kahel korral viibinud kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all ning teisel katseajal pöörati karistus täitmisele isiku sõltuvusprobleemide tõttu, isik rikkus korduvalt talle pandud lisakohustust "mitte tarvitada alkoholi" ja ei ilmunud registreerimisele. Ravi xxx juurde tulemust ei andnud. Prokuröri arvamuse kohaselt nõustub prokuratuur Harku ja Murra Vangla poolt 23.03.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta ning ei seisa vastu kinnipeetav Heino Kure tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistuses viibib süüdimõistetu esimest korda. Tema käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine, xxx) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli vähemalt kuue kuu kestel. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 17.12.
  5. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Heino Kurel jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. 2
(5)Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Heino Kure tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Heino Kurg selgitas kohtuistungil, et sooviks siiski koju. Ta tunnistab alkoholi liigtarvitamist vabaduses, kuid tulevikus püüab seda vältida. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Heino Kurg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab keskeriharidust. Tal on mööblitisleri elukutse. Enne kinnipidamist töötas ta eerinevates töökohtades, aga igapäevase alkoholitarbimise tõttu (isegi töökohtadel) on esinenud probleeme töökohustuste täitmisega. Vangistuse ajal töötas xxxtegeles elukoha probleemi lahendamisega. Kurel on tasumata nõudeid summas 5135,69 eurot. Vabanemisfondis on 99,78 eurot. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kahel korral ja käesoleval hetkel on tal üks kehtiv kriminaalkaristus. Vangistuses viibib esimest korda. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema 04.08.2013 õhtusel ajal xxx korteris tiris oma xxx Vxxx Kxxx tugevasti juustest nii, et viimasel tulid juuksed peast ära, samuti lõi vasakule silmapiirkonda, pigistas mõlemaid käsi ja kriimustas paremat kätt. Oma tegevusega põhjustas Heino Kurg kannatanu Vxxx Kxxxx (xxx) füüsilist valu ja tervisekahjustusi: hematoomi vasaku silma ümbruses ja mõlemal käsivarrel, haava paremal käsivarrel, paremal kukla piirkonnas osad juuksed ära rebenenud. Isikule on mõistetud karistuseks 1 aasta 3 kuud tingimisi vangistust 2 aasta ja 6-kuulise katsejaga. Teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi ning määrati

§ 75lg 2 p 2, 8 ettenähtud kohustusi.

Harju Maakohtu 10.02.2015 määrusega kohustati Heino Kurge jätkama alkoholismivastast ravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule igakuiselt arstitõend ravil viibimise kohta kuni ravikuuri läbimiseni, aga isik rikkus korduvalt talle pandud lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi, ja ei ilmunud registreerimisele. Seega Harju Maakotu 24.09.2015 määrusega pöörati täitmisele Heino Kurele Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Need faktid, et isik korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustusi, ilmestavad kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Heino Kurgel puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Ta on töötanud vangistuse ajal xxx lihttöödel. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja kindel elukoht. Süüdimõistetu kuritarvitab alkoholi ning tema eluviis on seotud kange alkoholi sageda joomisega. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument – isikutunnistus, kehtivusega kuni 21.01.2020, kuid see on rikutud. Samas ei ole rikutud dokumendi olemasolu otsene takistus isiku 3

(5)ennetähtaegseks vabastamiseks, kinnipidamisõiendiga. kuivõrd tal on võimalik oma isikut tõendada ka Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid eriliselt küüniline tegu ema suhtes ning käitumist vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt katseja jooksul rikkunud kohtu pool määratud kohustusi, sealhulgas ka kohustust, mitte tarvitada alkoholi, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt lisakohustusi rikkunud ja alkoholi kuritarvitanud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette

§ 76lg 4.

Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli väga ohtlik, kuna tegemist on vana ja lähedase inimese suhtes vägivaldse kuriteo toimepanemisega, mille soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Samuti isik ei ole kaks korda kasutanud võimalust (nii Harju Maakohtu 22.08.2014 kohtuotsusega kui Harju Maakohtu 10.02.2015 määrusega) käituda ennast korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi katseaja korrektseks läbimiseks, nimelt ignoreeris ta kriminaalhooldaja juurde ilmumist ja tarvitas alkoholi. See näitab, et Heino Kurg ei ole huvitatud katseaja korrektsest läbimisest ning oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Vanglas hea käitumine ja töötamine peab olema pigem reegel mitte erand. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegeli käitumine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.12.2016, s.o pisut vähem kui 7 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Heino Kure puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi ning ilmutas ükskõiksust määratud kohtumäärusega lisakohustuste täitmise vastu. See tähendab, et olenemata korduvatest võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kinnipeetaval on olulises ulatuses tasumata võlanõudeid ja neidki peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi 4

(5)ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel ees ootavatele headele elamistingimustele tuginedes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Heino Kure temale Harju Maakohtu 22.08.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.