lg 4, § 242 lg 1 järgi Menetlusalune isik German Didenko isikukood 39706270851, xxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik German Didenko Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja AxxxRxxx 01.04.2016 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Jõhvi Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada German Didenko süüdi 01.04.2016.a kell 00.10 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 69 km/h, s.o
Tunnistada German Didenko süüdi 01.04.2016.a kell 00.10 esmase juhiloaga mootorsõiduki juhi poolt algaja juhi tunnusmärkideta sõiduki juhtimise eest, s.o
S § 63 lg 1 alusel karistada German Didenko´t toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on
Karistuse alguseks lugeda 01.04.2016 kell 00.16. Liiklusseadus § 227 lg 5 p 3 alusel võtta German Didenko´lt ära juhtimisõidus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest.
alusel German Didenko on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 22. aprillist 2016.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 01.04.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse German Didenkot selles, et xxxasulavälisel teel kiirusega 144 +/- 5 km/h, kui suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud teelõilul oli 70 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 69 km/h. Juhil on esmane juhtumisõigus ning sõidu ajal puudus mootorsõidukil nii ees kui ka taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Oma tegudega rikkus German Didenko
Kohtuväline menetleja kvalifitseeris German Didenko teod
Kohtuistungil ülekuulatud German Didenko oma süüd ei tunnistanud ning andis ütlusi, et xxx poole, nägi tagant tulemas autot, mis lülitas vilkurid sisse. Öeldi, et ta sõitis kiiresti ja näidati fikseeritud kiirust. Pole nõus näiduga. Sõitis kiirusega 88-100 km/h. Ei tea milline oli lubatud kiirus sellel teelõigul. Algaja juhi tunnismärke autol polnud. Ka varem on karistatud kiiruse ületamise eest nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuistungil xxx poolt tuli auto, millele nad järgnesid, kuna tuvastati rikkumine. 3 km pärast anti peatumismärguanne. Juhti ei osanud öelda, mis kiirusega ta sõitis, soovis kiirmenetlust, kuid kuna ületamine oli suur, siis tehti üldmenetluse protokoll. Kiirust mõõtis Ixxx suunaga xxx poole 70 alas. Auto seisis paralleelselt maanteega suunaga Txxxpoole. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Sxxx Ixx andis ütlusi, et teostasid xxxm-l liiklusjärelevalvet. Nad seisid parklas, autosid peaaegu polnud. Ta kuulis, et xx läheneb suurel kiirusel auto, kiiruseks fikseeriti 144 km/h. Nad sõitsid järgi ja peatasid auto 3 km pärast. Juhti ei osanud öelda, mis kiirusega ta sõitis. Ja ei näinud kiiruse piirangu märki. Kuna juhil oli esmane juhtimisõigus, siis kiirmenetlust teha ei saanud. Otsustati rakendada aresti ja viia auto tasulisse parklasse. Autol puudusid algaja juhi tunnused. Kiirus oli fikseeritud, kui auto hakkas mäest üles sõitma. Kohus avaldas järgmised tõendid: Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (lk 5), millest tuleneb, xxx liikumiskiiruse mõõtmist teostati xxx Sõiduk liikus xxx suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet StalkerII MDR nr AS
rikkumisele. Tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalse tõendiga - kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohtu hinnangul on veenvad tunnistajate Sxxx Ixxxx ja Ixxx Pxxxi seletused, mille kohaselt nad on kindlad, et nende xxx mõõdetud sõidukiirus kuulus just German Didenko juhitus sõuduautole ja see oli mõõdetud just 70 alas. Siinjuures kohus juhib tähelepanu, et tunnistaja Sxxxi xxkuulis algul, et neile läheneb suurel kiirusel auto, mis suundus nende eest läbi ja sisenes 70 alasse. 70 alas xxx oli German Didenko juhitus sõiduauto kiiruseks fikseeritud 144 km/h. Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistajate Ilxx Pxxja SxxIxxütlused saavad olla antud juhul küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Kohus ei loe Ilxxx Pxx ütlusi usaldusväärseteks, kuna kohtule ei ole arusaadav, kuidas ei oska juht öelda, mis kiirusega tohib sõita antud teelõigul ning mis oli tema sõidukiiruseks. Samuti väitis German Didenko, et oli palju teisi autosid – umbes 30-40 autot, samas väitis tunnistaja S. xxx et pärisuunas teisi sõidukeid polnud, oli vastusõitvaid autosid. Kohus peab seejuures märkima, et tegu oli öise ajaga kell 00.10, mil tavaliselt on liiklus maanteel hõre ning kuidagi ei saanud mõõtmise kohas olla 30-40 autot, mis oleks omane juba liiklusummikule või väga pikale autokolonnile. Seega, kõrvutanud tunnistajate Ixxx Pxxx ja Sxxxi Ivxxx ütlusi German Didenko ütlustega, peab kohus menetlusaluse isiku ütlustest usaldusväärsemaks tunnistajate Ixxx Pxxx ja SxxIvxxx ütlusi väärteo toimumise asjaolude kohta. Kohtu arvamusel lükkavad tunnistaja ütlused ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ümber menetlusaluse isiku ütlusi ning kohus jätab German Didenko ütlused tõendite hulgast välja. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on enda õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Algaja juhi tunnismärkide puudumist German Didenko ei eita, seega selles osas vaidlus puudub. Algaja juhi tunnismärkide puudumisele osutavad ka tunnistaja Sxx Ivxx ütlused, mille kohaselt puudusid German Didenko juhitud autol algaja juhi tunnused. Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele, et German Didenkole esitatud süüdistus LS § 227 lg 4; § 242 lg 1 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseadus § 50 lg 5 p 3 sätestab: juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg 4 sätestab: mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 näeb ette, et juhul, kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
§-ga 227 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. 4 Liiklusseadus § 106 lg 3 sätestab: autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või LS § 106 lg 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Liiklusseadus § 242 lg 1 sätestab: Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §-des 201– 203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul tuvastati, et German Didenko juhtis mootorsõidukit xxx teelõigul on lubatud sõidukiirus 70 km/h. German Didenko ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Samuti on tuvastatud, et samas puudus German Didenko juhitud sõiduautol algaja juhi tunnusmärgid. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et German Didenko juhtis mootorsõidukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, ning sõiduki juhtimine lubatud sõidukiiruse ületamisega on keelatud vastavalt
Samuti saab järeldada, et German Didenko algaja juhina juhtis sõiduautot, millel puudusid nähtaval kohal ees ja taga algaja juhi tunnusmärgid. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
German Didenko pani toime kvalifitseeritud
S § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. German Didenko oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et ei sõidab teelõigul, kus on suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h) ning tahtlikult eiras
sätteid, sõites kiirusega 144 km/h. Samuti jättis ta algaja juhina paigaldamata sõiduautole ette ja taha nähtavale kohale algaja juhi tunnusmärgid. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et German Didenko pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 5 Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 4 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Arvestades süüdlase tegude iseloomu, tehiolusid ja raskust, menetlusaluse isikut, leiab kohus, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liiki – arest sanktsiooni keskmise ja maksimaalse määra piires. Süüdlane pani toime väärteod ühe teoga ning talle karistuse määramisel kuuluvad kohaldamisele KarS § 63 lg 1 sätted. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine ja kiiruse kiirendamine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik
nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et
rikkumise osas on German Didenkol ka juba kogemus olemas. Tal on 5 kehtivat väärteokaristust ajavahemikus 31.07.2015 – 16.01.2016, s.o vähem kui 6 kuu jooksul, sh. 3 kiiruse ületamise eest. Käesolev rikkumine on tal juba kuues. German Didenkot on karistatud nii rahalise karistusega (trahvid tasutud) kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Vaatamata karistustele pani ta toime uue veel raskema süüteo. German Didenko pani toime väärteo otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastatud. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse ja juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse ega juhtimisõiguse äravõtmise suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni alammäära lähedases määras. Inkrimineeritava teo eest võib kohus
lg 5 p 3 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuni kaheteistkümne kuuni, ning kohus peab lisakaristuse määramist vajalikuks. Kohu hinnangul pole alammäära lähedases määras aresti mõistmine piisav, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lisakaristus LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud minimaalses määras. 6 (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.