Seega ei saa alandada sanktsiooni alammäära. Isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Karistused sõltuvad rikkumise iseloomust, süü suurust mõjutavad teo toimepanemise asjaolud ja ka isiku suhtumisest oma rikkumisse. Juhi liiklusreeglid LS § 33. Juhi üldkohustused: lg 2 Juht on kohustatud: p 5 enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid; p 9 kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus; Menetlusalune isik pani süüteo toime hooletusest ja ettevaatamatusest.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on oluline saata ühiskonnale selge signaal sellest, et tegu on taunitav ja, et sellele reageeritakse õigeaegselt. Antud asjas mõjutab isikule mõistetud karistust asjaolu, et isik ei veendunud enne sõidu alustamist sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. 2/5 Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-40-04 asunud seisukohale, et eripreventsiooni juures tuleb süü suuruse juures lähtuda ka süüdlase isikust. Kellegi teadlik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistuse mõistmise eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma uusi rikkumise toime panemast ja seeläbi kaitsta õiguskorda. Mõistetud karistus peab isikut õpetama arusaamisele, mis on õiguskorra mõte ja suunama isiku seaduskuulekale ja teistega arvestavale käitumisele. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr. 2590,16,001490 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Palus jätta Rakvere politseijaoskonna piirivalvur Exxx Pxxx’i otsus väärteoasjas nr.2590,16,001490 muutmata ja Reimo Nurk kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdistus puudutab LKindlS § 3 lg 2 rikkumist, mis on kvalifitseeritud LKindlS § 81 järgi. Kohus tutvus väärteotoimiku tõenditega: Kiirmenetluse otsusest (tl 6-7) nr 10220151042318 nähtub, et Reimo Nurk juhtis xxx, millel puudus liikluskindlustus, millega rikkus LKindlS § 3 lg 2 ja pani toime LKindlS § 81 sätestatud rikkumise. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega ja andis järgnevad ütlused (tl 7): „juhtisin mootorsõidukit xxx, millel puudus liikluskindlustus, sest ta polnud teadlik kuna auto kuulub firmale.“ Otsusega määrati menetlusalusele isikule LKindlS § 81 alusel karistuseks rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, s.o 48 eurot. Tunnistaja Uxxx Pxx ütluste kohaselt (tl 8) ei tunne ta menetlusalust isikut. 30.03.2016 teostades järelevalvet koos Exxx Pxx märkasid sõidukit xxx millel puudus liikluskindlustus. Peatasid sõiduki. Sõidukit juhtis Reimo Nurk, kes oli rikkumisega nõus ja tunnistas süüd. Karistusregistri väljavõttest (tl 9) nähtub, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohus tuvastab väärteotoimiku materjalide põhjal, sh tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütluste alusel, et xxx-l, Reimo Nurk juhtis xxx, millel puudus liikluskindlustus. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). Seega pani menetlusalune isik toime LKindlS § 81 sätestatud rikkumise, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimis mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi. 3/5 Kohus ei tuvasta teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Samas, kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja poolte seisukohad leiab, et kaebus on põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ning käesoleva väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 näidatud alusel otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Reimo Nurk tunnistab väärteo toimepanemist ning selles osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on karistuse määramise otstarbekus.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid.
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-11-14-07). Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. (Riigikohtu 5.03.14 otsus 3-1-1-11-14 p 13) Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Kohus leiab, et antud olukorras, kus isik on varasemalt karistamata, tunnistab rikkumist, ning tegu oli toime pandud ettevaatamatult võib rääkida isiku vähesest süü suurusest ja karistuse ebaotstarbekusest. Lähtudes sellest leiab kohus, et Reimo Nurk kaebus tuleb rahuldada, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.03.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,16,001490 ning lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse jätkamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/5 Deniss Minzatov 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.