1-15-8267/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8267 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus Tamar Palule Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2015 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tamar Palu (isikukood 37507316531) kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
6. Süüdimõistetu Tamar Palu kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello määruskaebus jätta rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Tamar Palult. Tamar Palul tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700071037 ja selgitus „Tamar Palu, 1-15-8267 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu 07.10.2015 otsusega karistati Tamar Palu KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 6 kuu vangistusega. 1 KarS § 68 alusel loeti T. Palu eelvangistuses viibitud aeg 05.10.2015 - 07.10.2015, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning loeti T. Palu poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti 5 kuud 27 päeva vangistust T. Palu suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui T. Palu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. T. Palu määrati katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõudeid, elukohaga XXX . 1.
11. 17.02.2016 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata T. Palule täiendav kohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi. 1.
12. Tartu Maakohtu 22.02.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne T. Palule täiendava kohustuse määramise osas ning KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati T. Palule käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi.
13. 21.04.2016 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande T. Palu kohta karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei täida talle määratud lisakohustust. Maakohtu määrus
14. Tartu Maakohtu 03.06.2016 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele T. Palule 07.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust. 3.
15. Erakorralise ettekande kohaselt on T. Palu rikkunud korduvalt registreerimiskohustust. Registreerimislehelt (tl 84) ja erakorralisest ettekandest nähtub, et T. Palu ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde 10.02.2016, mil ta helistas ja teavitas, et on haige. Uueks kohtumise ajaks määrati 02.03.2016, kuid registreerimisele T. Palu ei ilmunud. Süüdlane helistas 09.03.2016 ning uueks kohtumise ajaks määrati 16.03.
16. Kohale T. Palu aga ei ilmunud, vaid helistas 30.03.2016 ja teavitas, et on alkoholi tarvitanud. 04.04.2016 ilmus süüdlane vestlusele tugevate alkoholilõhnadega. Samuti ei tulnud T. Palu registreerimisele ka 06.04.
17. Seega on süüdlane rikkunud korduvalt talle määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3.
18. Ka on T. Palu rikkunud kohtu määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 85) nähtub, et 30.03.2016 kella 13.58 ajal Kooli tee 6, Võru linnas, Võru maakonnas tuvastati T. Palu väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga mõõtes alkoholijoove 1,08 mg/l kohta. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 86) kohaselt kontrollis R.M. 04.04.2016 kella 15.08 ajal T. Palu alkoholijoovet, kasutades indikaatorvahendit Alcovisor Mercury, mille tulemus oli positiivne: 0,184 mg/l kohta. Kriminaalhooldusaluse seletusest (tl 87) nähtub, et T. Palu on 20.04.2016 andnud seletuse, mille kohaselt rikkus kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi – sest sõbrad käisid külas. Kriminaalhooldusaluse seletusest (tl 88) nähtub, et T. Palu on 20.04.2016 andnud seletuse, mille kohaselt ei ilmunud eelnevalt registreerimisele kokkulepitud ajal 06.04.2016, sest sõbrad olid külas. 3.
19. Alkoholi liigtarvitamine on üheks põhjuseks, miks süüdlane negatiivselt käitub ja teisi isikuid oma käitumisega ohustab. Kohus andis T. Palule eelmise erakorralise ettekande arutamisel ning lisakohustuse määramisel uue võimaluse tõestamaks, et ta on võimeline edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuma ning täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kuna alkoholi kuritarvitamine on varasemalt soodustanud T. Palu kuritegelikku käitumist, määras kohus süüdlasele lisakohustuse mitte tarvitada katseaja kestel alkoholi. T. Palu nõustus täiendava kohustuse määramisega ning andis 02.02.2016 selle kohta ka kirjaliku nõusoleku, kuid hoolimata sellest, jätkas ta alkoholi tarvitamist. Süüdlane kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid – tarvitas katseaja kestel korduvalt alkoholi. T. Palu selline 2 käitumine näitab selgelt tema üleolevat suhtumist õiguskorda ning talle antud võimalusse jätkata elu vabaduses. Süüdlasele antud võimalused ei ole ennast õigustanud. 3.
20. Maakohtu jaoks ei olnud veenev T. Palu lubadus, et ta hakkab nüüd tegelema alkoholiprobleemiga. Antud probleem on kestnud juba pikemat aega ning T. Palu ei ole selle probleemi lahendamise suunas astunud ühtegi sammu. Tegemist on täiskasvanud isikuga, kes on oma probleemist täielikult teadlik. Maakohus ei näinud ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei ole T. Palu tegelenud alkoholiprobleemiga ja ei ole läinud ise ravile. Maakohus on veendunud, et põhjus seisneb selles, et T. Palu ei ole ise soovinud seda probleemi lahendada ja ei ole soovinud ka ravile minna. Seega ei oleks lisakohustuse – alkoholisõltuvusega seotud ravile asumine – määramine tulemuslik, kuna isik ise on passiivne ning ei soovi tegelikult midagi oma alkoholitarvitamise rutiinis muuta. Kui ta oleks seda soovinud, siis oleks ta ka ise raviasutuse leidnud ning ka arsti vastuvõtule ennast kirja pannud. T. Palu lubadused kohtuistungil ei ole siirad, vaid on kantud soovist mitte minna vangistust kandma. Maakohus on seisukohal, et oma alkoholi liigtarvitamise tõttu ei ole T. Palu sobilik allutamiseks kriminaalhooldusele, kuna ta ei suuda täita määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Kuna T. Palu on korduvalt rikkunud talle määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning mitte tarvitada alkoholi, kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning mõistetud ärakandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Määruskaebuse sisu
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Palu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse, millega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt kaalunud kaebuse esitaja põhjendusi, miks ei ole põhjendatud reaalse vangistuse kohaldamine. Tuleks kaaluda teisi seaduses toodud variante nagu alkoholiravile suunamine, millega T. Palu on nõus. Süüdimõistetu saab aru alkoholiprobleemi raskusest ja tema soov muutuda on siiras. Reaalne vangistus ei paneks T. Palu muutuma. Samuti on võimalik pikendada katseaega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega.
23. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et T. Palu puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud kohustuse määramisega oli süüdimõistetu ise nõus ning seetõttu ka kriminaalhooldaja esimene erakorraline ettekanne esitati. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu poolt avaldatuga, et ei ole usutav, et just nüüd on T. Palu valmis on käitumist muutma nii nagu ta on ka varasemalt lubanud. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid T. Palu ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. Tegemist ei ole süüdimõistetu suhtes koostatud esimese erakorralise ettekandega. Esmakordselt antud võimalus kanda karistust vabaduses ning täiendava kohustuse määramine on jäänud edutuks.
24. Ringkonnakohus leiab, et taaskord T. Palu suhtes katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik teadlikult rikub käitumiskontrolli nõudeid ja ei ole võimeline alluma kriminaalhooldusele. Ringkonnakohus nõustub, et vangla ei ravi alkoholisõltuvust, kuid ka vangistuses on isikul võimalus saada vastavasisulist abi ja nõustamist. Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka tagajärjed. Arvestades korduvalt antud võimalusi, siis puudub kohtukolleegiumil 3 veendumus, et käesoleval ajal elukoha otsimine on süüdimõistetu käitumist muutvaks teguriks. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks.
25. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus tulenevalt määruskaebuse mahust sellises suuruses on ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 48 euro ulatuses, sh käibemaks 8 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb T. Palul hüvitada G.-J. Pello kaitsjatasu 48 eurot.
26. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 03.06.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau