1-13-6434/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6434 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2016 määrus Johan Krone (ik 38210030235) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Johan Krone, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. augusti 2013 otsusega mõisteti Johan Kronele KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10; § 120, § 424, § 199 lg 2 p-de 5,9 ja § 184 lg 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks on
6. mai
8. Viru Vangla esitas
9. mail 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Krone vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
10. Viru Maakohtu
11. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Kronet on kriminaalkorras karistatud 8 korda, sh mitu korda vangistusega. Kahel korral on süüdlane allutatud kriminaalhooldusele, kuid need ebaõnnestusid uute kuritegude toimepanemise tõttu. J. Krone käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne. Lisaks võttis kohus arvesse, et prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist ja isikul on vabaduses elu- ja töökoht ning abivajavad vanemad. Arvestades aga J. Krone senist elukäiku ja toimepandud kuritegude raskust ei ole süüdlase vabastamine käesoleval aja põhjendatud. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Krone, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist. Prokurör toetas süüdlase ennetähtaegset vabastamist, kuid kohus on seda eiranud ega ole esitanud veenvaid vabastamist välistavaid argumente. Lisaks ei ole maakohus piisavalt arvestanud J. Kronet positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi ning ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Oht uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses on oluliselt väiksem kui süüdlane on allutatud katseaja tingimustele. Kriminaalhooldus aitaks J. Kronel ka paremini ühiskonda sulanduda. Ühiskonna õiglustunnet ei rikuks sellise kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine, kellele mõistetud karistus on juba oma eesmärgi saavutanud. Ringkonnakohtu järeldused
13. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Kronet vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
14. Maakohus on õigesti esile toonud, et J. Krone puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid ning neid kõiki on ka arvestatud, sh isiku käitumist karistuse kandmise ajal ja prokuröri toetavat seisukohta. Hinnates aga KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud.
15. Eelkõige välistavad J. Krone vabastamise tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kaheksal korral kriminaalkorras karistatud süüdlane kannab karistust mitmete, sh esimese astme kuritegude eest. Lisaks varasematele vangistustele on J. Krone kahel korral olnud allutatud ka kriminaalhooldusele, kuid mõlemal korral pani süüdlane toime uued kuriteod. Eeltoodu viitab, et J. Kronele on antud mitmeid võimalusi enda käitumise parandamiseks, kuid ta ei ole soovinud neid kasutada. Kinnipeetava puhul on ka väga suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, mistõttu ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabastamist. Ka ringkonnakohus leiab, et J. Krone varasem elukäik, sõltuvusprobleemid ning kuritegude toimepanemise asjaolud annavad põhjust arvamuseks, et vabaduses jätkab isik kuritegelikku eluviisi. Kuna J. Krone puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks endiselt väga kõrge, ei ole põhjust rääkida karistuse eesmärkide saavutamisest. Sellises olukorras on aga kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine välistatud.
16. Ringkonnakohus nõustub süüdlasega, et kriminaalhooldusel ja elektroonilisel valvel võib teatud juhtudel olla väga hea mõju. Samas ei saa kriminaalhoolduse kohaldamise võimalus ilmtingimata tuua kaasa kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangistuse eesmärgiks on täita ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning takistada uute kuritegude toimepanemist. Kui konkreetse kinnipeetava puhul esineb siiski reaalne oht uute raskete kuritegude toimepanemiseks, ei saa tema vabastamist taasühiskonnastamise eesmärgiga põhjendada. J. Krone varasem elukäik näitab, et tema ennetähtaegsesse vabastamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Kinnipeetaval on veel järgneva karistusaja jooksul võimalik näidata, et käesolev karistus on teda päriselt mõjutanud ning ta soovib edaspidi elada kooskõlas ühiskonna reeglitega.
17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
18. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk