1-15-6891/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-6891 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi Andres Orumaale karistusjärgse kohaldamise otsustamine Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu Andres Orumaa isikukood: 38812244215; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht (vabanemisel): puudub Kaitsja Advokaat Eve Laine riigi õigusabi korras käitumiskontrolli Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 4261 ja § 432 lg-test 3, 32 ja EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.
3. a määrusest kohtuasjas nr 3-1-1-1-16, kohtunik määras:
4. Jätta karistusjärgne käitumiskontroll Andres Orumaa suhtes kohaldamata.
5. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 120 (ükssada kakskümmend) EUR jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 15.05.
6. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3906 tunnistati Andres Orumaa süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de 1 7, 9, § 349, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 3314, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Andres Orumaa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6 kuud 19 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 5 kuud ja 11 päeva vangistust alates 27.02.
7. a. Kohtuotsus jõustus 23.06.
8. a. Pärnu Maakohtu 18.09.
9. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6891 tunnistati Andres Orumaa süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Andres Orumaale Harju Maakohtu 15.05.
10. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3906 mõistetud karistus, s.o 2 aastat 5 kuud ja 11 päeva vangistust ning, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 11 päeva vangistust alates 27.02.
11. a. Kohtuotsus jõustus 08.10.
12. a. Andres Orumaa karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 07.08.
13. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Andres Orumaa avaldas kohtus, et ta on püüdnud vabanemisjärgset elukohta saada, kuid siiani ta elukohta saanud ei ole; seega tal puudub Eestis elukoht. Ta on elanud X ning tal on seal tuttavad ning vanglast vabanedes läheb ta X. X ei ole ta õigusrikkumisi toime pannud. Kõik õigusrikkumised on tal toime pandud Eestis. Ta ei soovinud vabanemisjärgset käitumiskontrolli. Prokurör Jüri Vissak oli seisukohal, et elukohta isikule ei saa käitumiskontrolli seada ning Tartu Vangla taotlus Andres Orumaale karistusjärgse käitumiskontrolli seadmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja Eve Laine oli seisukohal, et kaitsealune on kõik endast oleneva teinud, et leida elukohta, kuid see on jäänud tulemusteta; puuduvad kontaktid ka sugulastega. Tulenevalt sellest jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtuniku seisukoht KarS § 871 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Pärnu Maakohtu 18.09.
14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6891 karistati Andres Orumaad tahtlike kuritegude toimepanemise eest KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 5 kuud ja 11 päeva vangistust. Seega on olemas KarS § 871 lg 1 p-s 1 nimetatud karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused, s.o isiku süüdi mõistmine tahtlikus kuriteos ning tema karistamine reaalse vähemalt kaheaastase vangistusega. Kuna Harju Maakohtu 03.12.
15. a määrusega jäeti Andres Orumaa karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, siis tuleb tal oma karistus ära kanda täies ulatuses. Seega on olemas ka KarS § 87 lg 1 p-s 1 toodud kolmas eeldus, s.o süüdimõistetu poolt vangistuse ärakandmine täies ulatuses. Et Andres Orumaad on varemgi tahtlike kuritegude toimepanemise eest süüdi tunnistatud, kusjuures talle on karistuseks mõistetud 2 vähemalt üheaastane vangistus, siis on täidetud ka KarS § 871 lg 1 p-s 2 toodud karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused. Tulenevalt KarS § 871 lg 1 p-st 3 tuleb kohtul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, ning nende alusel hinnata, kas süüdimõistetu võib toime panna uusi kuritegusid. Kohtule esitaud materjalidest nähtub, et Andres Orumaad on temale noorele eale vaatamata kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vangitust kannab ta juba neljandat korda. Tema kuriteod on valdavalt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Varasemad käitumiskontrollid, sh karistusjärgne käitumiskontroll on lõppenud ebarahuldavalt – ta on rikkunud nõudeid ning pannud toime uued kuriteod. Andres Orumaa selline käitumine näitab, et tal on välja kujunenud kriminaalseid hoiakuid ning et karistused ei suuda neid mõjutada. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ta on osalenud ka tööhõives, sh avavanglas AS-is XXXX. Samas, Andres Orumaa eelnevat käitumist silmas pidades, ei ole kohtunik veendunud, et seegi vangistus suutis Andres Orumaa hoiakuid oluliselt mõjutada. Sellest tulenevalt on kohtunik seisukohal, et on endiselt suur oht, et Andres Orumaa jätkab vabanedes kriminaalset eluviisi. Käesoleval juhul tuleb arvestada sellegagi, et Andres Orumaa vabaneb keskkonda ja tingimustesse, mis ei ole kohtuniku hinnangul seaduskuulekat eluviisi toetavad. Nimelt puudub Andres Orumaal vabaduses toimiv tugivõrgustik. Päritoluperekonnast on tal olemas ema, vend ja õde, kes elab aga välismaal. Perekond on Andres Orumaa varasema käitumise tõttu palju kannatanud ning on praeguseks ajaks lõpetanud temaga suhtlemise. Andres Orumaal ei ole kokkuleppeid ka töökoha osas, mistõttu on küsitav tema materiaalne toimetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et Andres Orumaa suhtes on vajalik ja põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. See võimaldaks kinnipeetavat ka vabaduses kindlale distsipliinile ja kontrollile allutada, samuti antaks talle selle käigus sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus võiks Andres Orumaa puhul uue kuriteo toimepanemise riski mõnevõrra maandada või vähemalt lükata edasi selle toimepanekut ning aitaks seeläbi kindlustada ühiskonna turvalisust. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et käesoleval ajal ei ole veel selgust, kus Andres Orumaa hakkab vabanemise järgselt alaliselt elama. Tema ema elab küll Pärnus kahetoalises kõigi mugavustega korteris, kuid Andres Orumaa päritoluperekond on kategooriliselt selle vastu, et kinnipeetav asuks tema juurde elama. Nimelt näitab nende varasem kogemus, et Andres Orumaa ei arvesta teistega, tarvitab alkoholi ning varastab kodunt esemeid ja raha. Nõnda toimides püüab pere säästa pensioniealise ema tervist. Muud alalist elukohta Andres Orumaal ei ole. Andres Orumaale ei saa eluaset pakkuda ka XXXX, kuna praegu on seal kõik kohad täis ning toetatud eluaseme teenust on võimalik pakkuda kõige varem oktoobri lõpus – novembri alguses. Seega tuleb asuda seisukohale, et Andres Orumaal puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht. Järelikult ei ole võimalik Andres Orumaale karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna käitumiskontrolli saab teostada üksnes kindla elukoha olemasolul, mis tuleb määratleda ka 3 kohtumääruses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.
16. a määrust kohtuasjas nr 3-1-145-16). Eelnevast tulenevalt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll Andres Orumaa suhtes jätta kohaldamata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Andres Orumaa riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 120 € (KrMS § 175 lg 1 p 4). EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.
17. a määrusest kohtuasjas nr 3-1-1-1-16 tuleneb, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. Eelnevast tulenevalt jääb Andres Orumaa riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot, riigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4