Obsah (5)

§ 215§ 65§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11335 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§

§ 215

lg 2 p-de 1, 2- § 25 lg 2 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati R.

Gotsinile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.05.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 1 aasta 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti R. Gotsinile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati R.

Gotsinile mõistetud 1 aasta 9 kuud vangistust üldkasuliku tööga 1260 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutati R. Gotsin

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga XXX.

1.

1. Tartu Maakohtu 21.08.2015 määrusega pöörati täitmisele R. Gotsinile Tartu Maakohtu 16.12.2013 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 10 päeva vangistust. 1.
2. Karistuse kandmise aja algus 10.09.2015 ja lõpp 20.01.
3. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 06.06.2016 määrusega jäeti R. Gotsin vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
5. Käesoleval juhul on süüdimõistetu ära kandnud vangistusaja vastavalt

§ 76lg 1 p-le 2.

Maakohus leidis, et positiivse asjaoluna tuleb märkida R. Gotsini vanglas majandustöödel osalemist ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ käimise alustamist. Samas on R. Gotsinil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isegi vangistuses ei suuda ta korrast kinni pidada. Elukoht, kuhu R. Gotsin soovib vabanemisel elama asuda, on väga halvas seisukorras, samuti puudub tal töökoht. 2.

1. R. Gotsinit on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolevalt kannab vanglas kolmandat reaalset vangistust. R. Gotsin hoidis maakohtu otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning karistus pöörati maakohtu 21.08.2015 määrusega täitmisele, kuna kinnipeetaval puudus kohusetunne talle mõistetud karistuse kandmisesse. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. 2.
2. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et R. Gotsin ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Korduv kriminaalkorras karistamine ning vanglas distsiplinaarkaristuste olemasolu viitab R. Gotsini riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele. See annab tunnistust sellest, et R. Gotsinil puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. R. Gotsini suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid. Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse osaliselt tühistamist punkti 1 osas ning R. Gotsin enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et jätkuvalt on võimalik R. Gotsinit ennetähtaegselt vabastada, kohaldades kriminaalhooldaja ettepanekus märgitud tingimusi ning süüdimõistetul on olemas sissetulek pensioni näol. Kaitsja teeb väljakirjutusi süüdimõistetu poolt maakohtu istungil antud selgitustest. Formaalsed eeldused vabastamiseks on olemas, sh õiguskuulekas käitumine ja usutav lubadus, et R. Gotsin hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Samuti on tal võimalus elada omaette ja vajadusel võimalus minna tööle. Lähedaste toetus ei ole kaitsja hinnangul nii oluline. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Gotsini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta R. Gotsin enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Kõik

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis.

1. R. Gotsini vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õiglustunnet. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole veendunud, et R. Gotsin suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt. R. Gotsinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle on antud võimalus näidata, et ta suudab muuta oma käitumist seadusekuulekaks peale mõistetud karistust, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu pannud toime korduvalt uusi kuritegusid. Tegemist on R. Gotsini kolmanda reaalse vangistusega. Seejuures on süüdimõistetu uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 81% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68%, mis on märkimisväärselt kõrged protsendid. Käesoleval hetkel ei ilmne asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes R. Gotsinile võimaluse kanda karistust vabaduses, mööduks see edukalt. Varasemad mõistetud karistused on ebaõnnestunud ning süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud laitmatu. Süüdimõistetul olevad distsiplinaarkaristused ja varasemalt mõistetud karistused näitavad, et R. Gotsin ei suuda veel hetkel oma käitumist kooskõlla viia kehtivate reeglitega, mistõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks käesoleval hetkel vabaduses käituda õiguskuulekalt. R. Gotsin suudab püstitada eesmärke, kuid impulsiivse käitumise tõttu ei suuda neid eesmärke realiseerida. Karistuse eesmärgid on veel täitmata.
2. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R. Gotsini puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks.
3. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses, arvestades määruskaebuse mahtu, ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R. Gotsinil hüvitada R. Tosmannile kaitsjatasu 48 eurot.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
5. juuni 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk