Obsah (5)

§ 75§ 76§ 751§ 255§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9660 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 5.

§ 75

lg 2 p-de 21, 4, 7 ja 9 alusel kohustada Sergei Sinotovi katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha kahe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldusametnik ei ole selleks luba andnud; alluma elektroonilisele järelevalvele. 6.

§ 76

lg 5 kohaselt katseajaks allutatakse Sergei Sinotov käesoleva resolutsiooni punktides 4 ja 5 sätestatud käitumiskontrollile, kuid seda mitte rohkem kui 24 kuuks. 7.

§ 751

lg-te 3 ja 4 alusel kohaldada Sergei Sinotovile elektroonilist valvet katseaja esimese 9 kuu jooksul elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. 8. Kui Sergei Sinotov katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Rahuldada määruskaebused. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu
3. aprilli 2013 otsusega mõisteti Sergei Sinotovile

§ 255

lg 1 ja § 184 lg 21 p 2 järgi

§ 64lg 1 alusel karistuseks 8 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algusajaks on

1. aprill
3. Viru Vangla esitas
4. aprillil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Sinotovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
5. Viru Maakohtu
6. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Sinotov on kriminaalkorras süüdi mõistetud esimest korda ning vangla iseloomustuse kohaselt pani isik kuriteod toime varalise kasu saamise eesmärgil. Vanglas ei ole S. Sinotovi distsiplinaarkorras karistatud ning ta on osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Vabaduses on süüdlasel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Arvestades aga S. Sinotovi kuritegude asjaolusid ei pidanud maakohus tema ennetähtaegset vabastamist võimalikuks. Süüdlane pani toime raske narkokuriteo ja kuulus kuritegelikku ühendusse. Püsivad kuritegelikud suhted võivad vabaduses taas aktualiseeruda ja tuua kaasa uute kuritegude toimepanemise. Lisaks ei ole S. Sinotovi vabastamine kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ei välista ka elektrooniline valve jätkuvat kuritegelikku käitumist. Määruskaebused
7. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused S. Sinotov ja tema kaitsja Monica MeristoDmitrijev, kes taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist.
8. S. Sinotov soovib vangistusest vabaneda, et jätkata seaduskuulekat elu. Kinnipidamisasutuses on ta õppinud eesti keelt, mis aitab tal kergemini ühiskonda sulanduda ja täita paremini töökohustusi. Enne vangistuse kandmist oli S. Sinotovil elukaaslane, kellega suhe on nüüdseks lõppenud ilmselt tänu kinnipidamisasutuses viibimisele. Vanglas on süüdlane käitunud korrektselt ja Viru Vangla toetab S. Sinotovi ennetähtaegset vabastamist. Ka prokuratuuri arvates on karistus oma eesmärgi täitnud. S. Sinotovi kuriteokaaslastest kolm on praeguseks vabanenud elektroonilise valve alla, sh olid kaks neist varem kriminaalkorras karistatud. S. Sinotovi ei ole aga varasemalt karistatud, kuid maakohus jättis ta ennetähtaegselt vabastamata.
9. Kaitsja arvates on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta S. Sinotovi iseloomustavad positiivsed asjaolud, sh prokuratuuri toetava suhtumise vabastamise suhtes. Ka vangla toetab S. Sinotovi vabastamist. Süüdlane kannab vangistust esimest korda ning on praeguseks karistusest ära kandnud 4 aastat ning uue kuriteo toimepanemise risk on ainult 7%. S. Sinotov on jäetud vabastamata üksnes kuritegude raskuse tõttu, kuigi vabastamist toetavaid asjaolusid on oluliselt rohkem. Kriminaalhooldus ja katseaeg aitaksid kinnistada positiivseid hoiakuid ning tagaksid abi taasühiskonnastumisel. S. Sinotov on motiveeritud varasemat käitumist muutma ning on mõistnud oma tegude tagajärgi. Ringkonnakohtu järeldused
10. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et S. Sinotov tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuigi süüdlase kuriteo toimepanemise asjaolud on suhteliselt rasked, ei välista need praegusel juhul kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Sinotovi vabastamise kasuks räägivad sisuliselt kõik ülejäänud

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolud.

1. S. Sinotovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning seega ei ole põhjust järeldada, et isikul on välja kujunenud kriminaalne elustiil. Väidetavalt on isik katkestanud kõik suhted kriminaalse taustaga tuttavatega. Vangistuses on kinnipeetav käitunud korrektselt ning täitnud individuaalset täitmiskava. S. Sinotov on omandanud riigikeele B2 tasemel ning suudab vangla andmetel eesti keeles suhelda. Samuti on isik läbinud väikeettevõtte töökorralduse kursuse. S. Sinotov on osalenud ka seaduskuulekat eluviisi käsitlevates vestlustes ning läbinud taastava õiguse programmi „Tee“. Kinnipidamisasutuses on isik tegelenud kuriteoriskide maandamisega ning omandanud uusi teadmisi. Seega toetavad S. Sinotovi varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
2. S. Sinotovil on vabaduses olemas kindel elukoht oma ema juures. Pereliikmetega on süüdlasel säilinud lähedased suhted. Kinnipeetav on tasunud kõik võlgnevused ning tal on vabanemisfondis 1300 eurot. Vabaduses saab S. Sinotov asuda tööle AS-i XXX . Eeltoodust nähtub, et ka süüdlase elutingimused vabaduses on soodsad.
3. Kõike eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus vanglaga, et S. Sinotovi puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väga väike (7%) ning mõistetud karistuse eesmärke aitab nüüdsest paremini tagada tingimisi vangistus. Peale vangla toetab S. Sinotovi vabastamist ka prokuratuur. Vastavad seisukohad on esitanud nii abiprokurör Margit Luga kui riigiprokurör Vahur Verte. Ka prokuratuuri hinnangul on S. Sinotovil kõik eeldused jätkata enda elu seaduskuulekalt. Veel püsivaid kuriteoriske saab maandada käitumiskontrolli ajal.
4. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus oluliseks, et S. Sinotov tunnistab vangla iseloomustuse kohaselt oma probleeme ning möönab, et on nende lahendamiseks valinud vale tee. Süüdlane tunnistab muutuste vajalikkust. Arvestades S. Sinotovi head käitumist vangistuses ja soovi muutuda, mõjuks käitumiskontrollile allutamine kohtukolleegiumi arvates süüdlasele hästi ning aitaks tal paremini ühiskonda sulanduda.
5. Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest ning

§ 76

lg 2 p-st 1 lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb S.

Sinotovile määrata ka

§ 75

lg-s 2 toodud kohustused.

§ 75lg 2 p-de 21, 4, 7 ja 9 alusel panna S.

Sinotovile järgmised kohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht kahe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldaja ei ole selleks luba andnud ja alluda elektroonilisele valvele. Lähtudes

§ 751

lg 3 p-st 1 ja arvestades ka kriminaalhooldusametniku arvamust määrab ringkonnakohus elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud. 13. Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 14.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, mistõttu tuleb S. Sinotovile määrata katseaeg kuni 25. aprillini 2020. Sama sätte kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui 24 kuuks. Kuna S. Sinotovi katseaeg saab olema pikem kui 2 aastat, siis üle selle talle käitumiskontrolli ei saa kehtestada.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. mai 2016 määruse. Kohus vabastab S. Sinotovi talle Harju Maakohtu
3. aprilli 2013 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
4. aprillini 2020 ning rahuldab määruskaebused. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas