1-10-5792/1201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5792 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus Andrus Eriku taotluse tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Erik (isikukood 37702132232), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Andrus Eriku määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 16.02.2016 määrusega kohaldati Andrus Eriku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning määrati süüdimõistetu selleks ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. A. Erikut kohustati järgima KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid elukohaga XXX . A. Erikule määrati ka lisakohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 järgi. 1.
7. Süüdimõistetu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, kuid maakohtu määrus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2016 määrusega sisuliselt rahuldamata, kuid muudeti väljamõistetud menetluskulude osa. Ringkonnakohtu määrus jõustus 12.04.
8. 1.
9. 18.05.2016 esitas A. Erik taotluse karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks. Taotluse kohaselt temale määratud kriminaalhooldusametnik ei pakkunud talle välja mitte ühtegi tegevust taasühiskonnastamisele ega pakkunud ka mingit abi. Samuti ta ei lubanud tal minna tööle välisriiki. Tänapäeva kriminaalhoolduse süsteem ei ole võimeline karistusjärgse käitumiskontrolli saanud isikule mingit tuge ega abi pakkuma, vaid sellist isikut koheldakse jätkuvalt kurjategijana ja süüdlasena (süüdimõistetuna) ning selline kriminaalhoolduse eesmärk sekkub intensiivselt isiku eraellu. Taotlejal puudub huvi teha konstruktiivset koostööd kriminaalhooldajaga. A. Erik taotleb jätta kohaldamata asjassepuutuv õigusnorm, mis karistusjärgse käitumiskontrolli saanud isikul takistab käitumiskontrolli määruse muutmise/tühistamise taotlemist ning tunnistada selline õigusnorm põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 1
10. Viru Maakohtu 09.06.2016 määrusega jäeti A. Eriku taotlus tema suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks rahuldamata. 2.
11. Harju Maakohus 16.02.2016 määrusega A. Eriku suhtes on kohaldatud karistusjärgne käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta, kuna tema puhul on täidetud KarS § 871 lg 1 sätestatud eeldused. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel lähtuti prognoosist, et isik võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, mis tulenes varasemalt toimepandud kuriteo asjaolude, süüdimõistetu isiku, tema varasema elukäigu ning käitumise karistuse kandmise ajal analüüsist. Maakohtu poolt A. Eriku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks ei olnud mitte üksnes eesmärk määrata isikule tugiisik, kes tegeleb tema taasühiskonnastamisega. Karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärk on muu hulgas edasiste kuritegude vältimine, milleks ongi tarvis kriminaalhooldaja järelevalve, kes järgib, kuidas õnnestub isikul peale vabanemist resotsialiseeruda. 2.
12. Vastavalt KarS § 87¹ lg 5 võib kohus kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. KarS § 87¹ lg 6 kohaselt karistusjärgne käitumiskontroll lõpeb enne tähtaja möödumist järgmistel juhtudel: 1) vangistust kandma asumisel või psühhiaatrilisele sundravile paigutamisel või 2) uue käitumiskontrolli kohaldamisel vastavalt käesoleva seadustiku §-s 74 sätestatule. Seega KarS § 87¹ ei näe ette isiku suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamise võimalust, vaid üksnes sellega kaasnevate kohustuste kergendamist või tühistamist. Maakohus ei näinud põhjust A. Eriku taotluse lahendamisel KarS § 87¹ sätestatu kohaldamata jätmiseks.
13. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Erik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tema taotlus rahuldada. Alternatiivselt taotleb süüdimõistetu võimalust taotluse täiendamiseks ning taotluse saatmist uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebaja hinnangul saab KarS § 871 lg-t 5 tõlgendada ka nii, et karistusjärgset käitumiskontrolli on võimalik tühistada tervikuna. Kui kohus leidis, et tal on võimalik käitumiskontrolli raames määratud kohustusi kergendada või osaliselt tühistada, siis oleks saanud seda selgitada ja anda võimaluse taotluse muutmiseks/täiendamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks määruskaebuses toodu põhjal puudub alus. Samuti puudub alus anda võimalus taotlust täiendada või saata asi lahendamiseks tagasi maakohtule.
15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selgitanud, miks ei ole võimalik käesoleval ajahetkel lõpetada karistusjärgset käitumiskontrolli ning seadus annab võimaluse üksnes KarS § 871 lg 5 alusel kergendada või tühistada isikule määratud käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ja ei pea vajalikuks seal märgitut korrata. Põhistustega mittenõustumine ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata sellele, et maakohus on selgitanud võimalusi, ei ole süüdimõistetu jätkuvalt taotlenud ka kohustuste kergendamist või tühistamist. Puuduvad alused ka maakohtule taotluse tagastamiseks.
16. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 2