Vastavalt
lg 5, 78 p 2 määrata Erkki Onkile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 28.05.2018. Kohustada Erkki Onki katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Erkki Onki katseajal järgima
lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Erkki Onk kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Erkki Onk karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP (asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn) kasuks 69 (kuuskümmend üheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 11,50 eurot) eurot v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt määratud korras süüdimõistetu Erkki Onki kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Erkki Onkilt menetluskuluna kaitsjatasu 69 (kuuskümmend üheksa) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. Erkki Onkil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700022714 ning selgitus: „Erkki Onk, 1-148871, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Erkki Onki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Erkki Onk kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.03.2015 kohtuotsusega nr 1-14-8871 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust;
lg 3 järgi ning karistuseks mõisteti,
sätteid kohaldades, 4 aastat vangistust;
lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Erkki Onki liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 28.05.2014 karistusaja hulka ning Erkki Onki karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 28.05.2014. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas viibib ta esimest korda. Praegune karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule eest. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Varasemat kuritegu iseloomustas alkoholi tarvitamisest tingitud käitumine, kuid praegune kuritegu oli teadlikult kainena toime pandud tegu. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 8 korral. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning alates 22.08.2015 töötab ta tootmistööl pesumajas. Erkki Onk on vestelnud psühholoogiga alkoholi kuritarvitamisest ning juhtumikorraldajaga oma elustiilist enne vangistust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel 1 aasta 11 kuud vangistust. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisel on Erkki Onkil võimalus elama asuda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 4-toalise keskküttekaminaga korteriga, mis kuulub isiku emale E K. Eluase on püsiv ja vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris elavad ema, viimase elukaaslane R R ja vend E O, kes kõik on andnud omapoolse nõusoleku antud elamispinnale elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik on vahetanud mitmeid kordi koole, põhiliselt elukoha vahetuse tõttu. Samas isik tunnistab, et on olnud probleeme ka õppimise ja käitumisega (vägivalla kasutamine). Väike-Maarja Gümnaasiumist visati kinnipeetav välja, kuna ta ei käinud kolm veerandit koolis. Ta on omandanud Rakvere Ametikoolis keevitaja eriala ning tulevikus soovib omandada kõrghariduse. Enne vangistust tegeles isik kriminaalse tegevusega ja ametlikult ei töötanud. Varasemalt on isik töötanud ametlikult xxxx nii xxxx kui xxxx valmistajana. AS-s Jeld-Wen monteerijana, Raua Kojas metallilukksepana ja praktikal oli OÜ-s Ferrel keevitajana, kus töötas hiljem ka ametlikult. Vanglas on ta töötanud hooldaja ja koristajana, alates 22.08.2015 töötab ta AS EVT pesumajas, kust iseloomustatakse teda kui hoolast ja kohusetundlikku töötajat. Kinnipeetava sõnul on praegune kuritegu toime pandud seoses sellega, et tekkisid trahvid, mis tahtsid maksmist ja enamus raha läks kohtutäituritele ning ema oli vaja kuidagi toetada. Praegune kuritegu on toime pandud koos poolvenna A R (R). Varasem kuritegu on toime pandud koos teise venna E O. Erkki Onki lähedasteks isikuteks vabaduses on tema ema E K, vend E O ning ema elukaaslane R R. Ema sõnul on suhted peres head ja üksteist toetavad. Emaga suhtleb kinnipeetav telefoni- ja kirja teel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas oli kriminaalse tausta ja 4 mõtteviisiga isikuid, mõlemad kuriteod on toime pandud grupis. Isik võtab riske ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Varasem vägivaldne kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab, et varem tarvitas ta peaaegu iga nädalavahetus järjepidevalt terve nädalavahetuse alkoholi. Ta on võtnud laenu alkoholi ostmiseks. Alkoholi tarvitas ta koos sõpradega, tavaliselt alustas lahja alkoholiga ning peale võttis kanget alkoholi. Kinnipeetav saab aru, et peab alkoholi tarvitamisest loobuma. Ta tunnistab, et joobes kaotab oma käitumise üle kontrolli. Viimati vabaduses olles tarvitas ta alkoholi vaid tähtpäevadel. Peale eelmist kuritegu ei soovinud ta enam probleeme ja tal oli tüdruksõber, kes teda toetas ja takistas. Enda sõnul proovis ta kanepit siis, kui hakkas ise seda müüma, sest pidi kontrollima kvaliteeti. Sõltuvust ei ole isikul diagnoositud, tegemist on juhutarvitajaga. Teisi aineid pole isik proovinud ega soovi ka proovida. Kuritegelikud hoiakud otseselt puuduvad. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav viisakalt. Eelmise kriminaalkaristuse ajal käis isik kriminaalhoolduses lõpuni. Kuritegude toimepanemine ja nende olemus viitab ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtestatud normidesse ja teiste isikute õigustesse. Vanglasse saabumisest peale on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav tunnistab, et on kasutanud enesekehtestamiseks ja probleemide lahendamiseks vägivalda. Samas saab siiski aru, et selline käitumine ei ole õige. Isik tunnistab, et varem ta ei mõelnud oma tegude tagajärgedele, kaasa arvatud praeguse kuriteo toimepanemise ajal. Tagajärgedele mõtlemine tuli alles vanglas. Praeguse kuriteo pani isik toime rahaprobleemide kiireks lahendamiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 12%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Eeltoodule tuginedes toetab Viru Vangla Erkki Onki ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kui kohus leiab, et Erkki Onk tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 28.05.2018.a. Käitumiskontrolli ajaks teeb vangla ettepaneku kohustada teda täitma
Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 4 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et käesolev kuritegu on isikul sooritatud koos venna E O. Ema E K on xxxx, ema elukaaslane R R ja vend E O töötavad ametlikult xxxx. Materiaalselt tuleb pere toime. Juhul, kui Erkki Onk vabanedes koheselt töökohta ei oma, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Juhul kui kohus leiab, et Erkki Onk tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda täitma
Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Erkki Onkile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 28.05.2018.a. Erkki Onk kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Garantiikirja tal ei ole, aga ta saaks vabanedes tööle xxxx asukohaga xxxx. Ta töötas seal ka peale kooli lõppu ja suvevaheaegadel, oli xxxx ja xxxx valmistaja. Tal praegu puudub teadmine, kas ta võetakse sinna tööle, aga ta loodab, et võetakse. Ta ise lahkus töölt, sest soovis erialast tööd. Ta on varem kriminaalhoolduse all olnud ja teab, mida tähendavad kriminaalhoolduse nõuded ja kohustused. Probleeme kriminaalhooldusega ei esinenud, erakorralist ettekannet kohtule tema kohta ei esitatud. Uued kuriteod, mille eest ta karistust kannab, ei ole toime pandud katseajal. Ta ei tarvita enam alkoholi ning on kindel, et suudab vabaduses alkoholist eemale hoida. Alates 20.06.2016 hakkas ta karistust kandma avavanglas. 5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Erkki Onki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei ole kinnipeetav E. Onki tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu. E. Onki vanglas käitumise positiivsed asjaolud distsiplinaarrikkumiste puudumine vangistuse kestel, majandustöödel koristajana ja tootmistööl pesumajas töötamine, psühholoogiga vestlustes osalemine jm - viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetav kannab reaalset vangistust esimest korda. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 28.05.2018. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 10.05.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Erkki Onki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja leidis, et Erkki Onki suhtes on põhjendatud tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vanglas viibides on isik töötanud, see näitab, et tal on säilinud tööharjumus. Isikul ei ole küll garantiikirja, et ta vabanedes tööle saab, kuid tõenäoliselt ta xxxx tagasi tööle võetakse. Isikul on olemas pere, kes teda toetab, on kindel elukoht. Vangistuses olles on ta paigutatud avavanglasse, mis näitab, et isik on saamas oma elu järje peale. Isik saab aru, et alkohol on tekitanud talle probleeme ja ta on täna kinnitanud, et on võimeline ise sellest probleemist vabanema. Kaitsja leiab, et on põhjendatud kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Erkki Onki võib 4 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et karistust kannab ta muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Tegemist on isiku teise kriminaalkaristusega ning esimese reaalse vangistusega. Erkki Onki käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning tootmistööl pesumajas. Kinnipeetav on vestelnud psühholoogiga alkoholi kuritarvitamisest ning juhtumikorraldajaga riskivast ja hoolimatust elustiilist. Alates 20.06.2016 kannab ta oma karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on isikul olemas kindel elukoht ning lähedased, kellega suhted on head ja toetavad. Vangla on hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise 6 tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul 12% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks sama aja jooksul 30%. Seega ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged. Vangla ja prokuratuur toetavad Erkki Onki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Erkki Onk viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseajaks, s.o kuni 28.05.2018 Erkki Onkile
Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Erkki Onki elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Erkki Onkile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 69 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.