KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1242 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus Riigihangete vaidlustusk

§ 121lg 4, § 278 lg 1).

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 204lg 2, § 280 lg 4).

ASJAOLUD

1. Väinamere Liinid OÜ esitas 10.12.2015 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) taotluse kahju hüvitamiseks seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (hankija) õigusvastase tegevusega mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaliikluse korraldamisel ja selleks läbiviidud hankemenetluse käigus vaba turu toimimist tagavate konkurentsi- ja riigihankereeglite rikkumisel ning keelatud riigiabi andmisel riigi kontrolli all olevatele äriühingutele (riigi äriühingu tütarettevõtjatele, edaspidi ühispakkujad). Väidetavalt on kaebaja saanud täiendavat informatsiooni ja tõendeid seoses vaidlusaluse hankemenetlusega, mis kaebaja hinnangul kinnitavad asjaolu, et hankija ei ole vältinud huvide konflikti, mille tulemusena ei ole hankija lähtunud avalikest huvidest. Täiendavalt kinnitavad tõendid kaebaja kahtlust, et hankija oli ise otseselt seotud ühispakkujatele keelatud riigiabi andmisega, millest tulenevalt pidi hankija teadma, et ühispakkujate pakkumuse maksumus on keelatud riigiabi tõttu (mida hankija ise ühispakkujatele andis) põhjendamatult madal. 3-16-1242
2. Kaebaja esitas 16.
3. 2016 VAKO-le alternatiivsed taotlused: 1) Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks seoses asjaoluga, et hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks on vajalik saada Euroopa Kohtult eelotsus küsimuses, kas Eesti Vabariik (muu hulgas ka hankija) andis ühispakkujatele keelatud riigiabi ning kas hankija ja ühispakkujate seotus on tagantjärele ilmnenud asjaolude põhjal niivõrd ilmne, et hankija teostas kaalutlusõigust valesti, jättes ühispakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata, olgugi et huvide konflikt oli ilmne; 2) peatada VAKO menetlus kuni Väinamere Liinid OÜ poolt Euroopa Komisjonile esitatud kaebuses tehtava lahendi jõustumiseni. Kaebaja on pöördunud 18.04.2016 Euroopa Komisjoni poole taotlusega tuvastada lubamatu riigiabi andmine ühispakkujatele TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping.
4. VAKO jättis 17.06.2016 kirjaga nr 12.2-9/16956 kaebaja taotlused rahuldamata.
5. Väinamere Liinid OÜ esitas 21.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada VAKO toimingu, mis seisnes otsustuses jätta kaebaja taotlus Euroopa Komisjonilt eelotsustuse saamiseks rahuldamata, õigusvastasus, ja kohustada VAKO-t kaebaja 16.06.2016 taotlust uuesti läbi vaatama. Alternatiivselt palub kaebaja tuvastada VAKO toimingu, mis seisnes otsustuses jätta kaebaja taotlus menetluse peatamiseks seoses kaebuse esitamisega Euroopa Komisjonile rahuldamata, õigusvastasus, ja kohustada VAKO-t kaebaja 16.06.2016 taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja esitas ka taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras kahju hüvitamise taotluse menetlemine VAKO-s kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohtu hinnangul tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus kui ka eeldada tema faktiväidete õigsust. 6. Riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 4 kohaselt on VAKO kohtuväline vaidluste lahendamise organ riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p 1 tähenduses. VAKO ei ole haldusorgan, kes viiks läbi haldusmenetlust haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses, vaid materiaalses mõttes õigusmõistmise funktsiooni täitev, kuid funktsionaalses mõttes kohtusüsteemi osaks mitteolev organ. VAKO menetlusele ei kohaldu HMS ja

-s haldusaktide vaidlustamiseks ettenähtud üldine kord, vaid VAKO menetlus on reguleeritud RHS 7. pt-s ja VAKO otsuse vaidlustamise kord

28. pt-s. 7.

§ 267

lg 1 kohaselt võib kaebuse hankeasjas esitada RHS § 117 lg-s 2 või lg-s 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankeasja peale, samuti VAKO otsuse peale.

§ 268

lg 2 kohaselt võib VAKO otsuse peale vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Käesoleval juhul on sellise olukorraga tegemist, sest kaebuse sisuks on üksnes VAKO menetlustoimingute vaidlustamine, mitte aga hankija tegevus. 8. Kohtu hinnangul on vaidlustajal tulenevalt

§ 267lg-st 1 ja 268 lg-st 2 kaebeõigus üksnes VAKO otsuste, mitte aga muude VAKO menetlustoimingute suhtes. VAKO otsused, 2

§ 280lg 2).

Seadus ei näe ette, et Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist või sellest keeldumist otsustab VAKO otsusega. Sellisel juhul puudub kohtu hinnangul võimalus VAKO tegevust eraldiseisvalt vaidlustada. VAKO menetlustoiminguid või toimingutest keeldumist on võimalik vaidlustada üksnes koos VAKO lõpliku otsusega. Näiteks eelotsuse küsimata jätmist on võimalik halduskohtus vaidlustada läbi VAKO otsuse jätta kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Selline tõlgendus vastab kohtu hinnangul VAKO menetluse eesmärkidele. Olukorras, kus VAKO menetlustoiminguid oleks võimalik eraldiseisvalt vaidlustada, pärsiks see hankeasjade menetluse kiirust ja tõhusust ning töötaks vastu VAKO loomise mõttele. Samuti ei ole kohtu hinnangul seadusandjal ka kohustust tagada VAKO menetluses samaväärsed õiguskaitsevahendid kui kohtumenetluses, sest VAKO ei ole vaadeldav osana kohtusüsteemist ning seadusandjal on VAKO menetluse kujundamisel suur otsustamisvabadus.

1. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et RHS ei sätesta VAKO menetluse peatamise võimalust hüvitamistaotluse esitamise ajaks ning RHS sätestab konkreetsed juhud, millal VAKO-l on õigus menetlus peatada. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda VAKO menetluse peatamist. Samas ei sätesta RHS § 121 lg 5 hüvitamise taotluse läbivaatamiseks konkreetseid tähtaegu, vaid nõude, et hüvitamistaotlus vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole VAKO-l RHS-st tulenevalt menetluslikke takistusi ära oodata Euroopa Komisjoni vastus Väinamere Liinid OÜ kaebusele, kui VAKO seda vajalikuks peab. Selleks ei ole vaja VAKO menetlust peatada. VAKO peab igal juhul võtma otsuses seisukoha kaebaja väidete kohta lubamatust riigiabist ja ka selle kohta, kas Euroopa Komisjoni vastus oleks selliseks tõendiks, mis omaks hüvitamiskaebuse lahendamisel määravat tähtsust. VAKO vastavad seisukohad on kohtulikult kontrollitavad.
2. Kaebaja esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selline taotlus ei ole lubatav. Kuna RHS ei sätesta menetluse peatamise võimalust hüvitamistaotluse menetlemisel, nagu on osundatud varasemalt, puudub võimalus ka vastavat meedet esialgse õiguskaitse näol jõustada. Samuti ei saa kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud võimalikku kohtusse pöördumise vajadust ja sellega kaasnevaid kulusid pidada selliseks põhjenduseks, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal puuduksid vahendid kohtusse pöördumiseks. Seega ei ole millegagi tõendatud, et kaebaja õiguste kaitse võib tulevikus osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 11.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12.

§ 104

lg 5 p 2 järgi ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3