KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-8534 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, tõlk
§ 426
, § 432 , määras: Jätta Jan Kottise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattsiku taotlus ja määrata tema poolt Jan Kottisele osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 82.08 eurot (s.h kohtulikus menetluses osalemise eest 68,40 eurot, käibemaks 13,68 eurot). Välja mõista Jan Kottiselt riigituludesse menetluskulud 82,08 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest.
§ 180
lg 3 alusel Jan Kottisele menetluskulude summa kokku 82,08 eurot maksmine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700041354 ning selgitus „Jan Kottise 1-138534 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1
(5)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jan Kottise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jan Kottise mõisteti süüdi Viru Maakohtu 20.11.2013 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning
§ 238lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kar
S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kinnipidamise aeg alates 05.05.2011 kuni 06.05.2011, s.o 2 päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 03.03.
- Karistuse kandmise algus 31.03.2014 ja lõpp 28.11.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.05.
- Kinnipidamisasutusest Jan Kottise kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud esemete valdamise eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses töötanud kambrikaaslase hooldajana, läbinud riigikeele A 1, A 2 ja B 1 tasemete kursused. Lisaks läbis ta xxx tegevusi, xxx. Samuti õpib ta Viru Vanglas xxx erialal. Enne vangistust elas Jan Kottise elukaaslasega, kellega suhted on täielikult katkenud. Vabanemisel soovib isik elama asuda oma ämma juurde, xxx. Tegemist on 2-toalise, rahuldavas korras oleva korteriga, kus elavad ämm, äi ning isiku alaealine laps. Isiku äi ja ämm on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Isikul on põhiharidus. Enne kinnipidamist, seoses saadud peatraumaga, määrati isikule töövõimetuspension 80% ulatuses. Lisaks tegi mitteametlikult juhutöid. Töötas ametlikult 3,5 aastat firmas xxx, tööoskused omandas töö käigus. Varasemalt on ta samuti töötanud abitöölisena xxx. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. 07.04.2016 seisuga vabanemisfondis on 1180 eurot. 11.05.2016 seisuga on isikul rahalisi tasumata nõudeid 870,79 euro ulatuses. Sugulasteks on Jan Kottisel ämm ja äi, kes toetavad isikut nii materiaalselt kui ka moraalselt. Suhted ema, endise elukaaslase ning poolõega on katkenud. Isikul on eelnevast kooselust alaealine laps, kelle eeskostjaks on määratud isiku ämm. Alkoholijoobes isik muutus vägivaldseks ning agressiivseks, samuti peab narkootikumide tarvitamist tõsisemaks probleemiks. Varasemalt olnud 4 aastat metadooni asendusravil ning üritanud sõltuvusest vabaneda. Probleemide lahendamiseks kasutas korduvalt vägivalda. Viru Vangla toetab Jan Kottise tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kinnipeetavale lähedasteks isikuteks on ema, poolõde, alaealine poeg, ämm ja äi. Oma ema ja poolõega kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetaval on head suhted ämma ja äiaga. Vabanemisjärgselt on lähedased valmis kinnipeetavat toetama. Jan Kottise vabanemisel soovib ta elama asuda oma ämma juurde, kes elab kinnipeetava lapsega. Korter kuulub Jan Kottise ämmale ning ta on nõus Jan Kottise enda juurde elama võtma. Samuti on Jan Kottisel võimalus elada teises elukohas, mis kuulub tema äiale. Nimetatud korteris praegu keegi ei ela. Vabanedes kindel töökoht puudub. Jan Kottise sissetulekuks oli igakuiselt makstav töövõimetuspension. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibinud korduvalt. Vaatamata korduvatele karistusele on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Jan Kottise on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kriminaalhooldus lõpetatud erakorralise ettekandega, kuna isik rikkus registreerimiskohustust ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Prokuröri arvamuse kohaselt ei seisa prokuratuur vastu kinnipeetav Jaan Kottise tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Oma seisukohal märgib prokuratuur, et kinnipeetava käitumine 2
(5)vangistuses viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuur leiab, et isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Jaan Kottisel jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokuratuur nõustus Viru Vangla poolt 11.05.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetas Jan Kottise vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Jan Kottise avaldas kohtuistungil, et peale vabanemist ei hakka ta enam uusi kuritegusid toime panema. Tal on elukoht ämma juures. Ta leiab endale töökoha. Sissetulek on tal olemas, töövõimetuspension. Kaitsja palub vabastada süüdimõistetu enne tähtaega. Isikule on tagatud elukoht ja ta annab lubaduse uusi kuritegusid mitte sooritada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Jan Kottise tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab põhiharidust. Enne kinnipidamist töötas ta erinevates firmades abitöölisena. Isik on töövõimetuspensionär töövõime kaotusega 80% ulatuses. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud neljal korral ja käesoleval hetkel on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka väljapressimise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangistuses viibib teist korda. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema, isikuna, keda karistati 25.03.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 210-2 lg 2 p 1,2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o isik, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo, alates jaanuar 2011 kuni 05.05.2011 omandas edasimüümise eesmärgil ülepäeviti narkootilist ainet fentanüüli, hoidis seda oma elukaaslase Nxxx Kxxxkorteris xxxmüüs narkosõltlastest isikutele ca 5-10 doosi päevas hinnaga 15,00 eurot ( s.o 4 kuu jooksul omandas ja müüs vähemalt 300 doosi fentanüüli, hinnaga 4500 eurot). Seega Jan Kottise, isikuna, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo, omandades, vallates ja andes edasi ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isikule mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
§ 238
lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti Viru Maakohtu määrusega 25.03.2009 asendati Viru Maakohtu otsusega 22.11.2007 mõistetud karistus – 540 tundi üldkasuliku tööd vangistusega tähtajaga 9 kuud. 3
(5)Peale seda tuleb negatiivseks lugeda, et Jan Kottise on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud keelatud esemete valdamise eest. Ta on küll vanglas töötanud kambrikaaslase hooldajana ning läbinud eesti keele tasemete kursused. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, ta tegeles varem omakasu eesmärgil narkootiliste ainete müümisega, on tal võlad, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele, sealhulgas ebaseaduslikult narkootiliste ainete käitlemisele riski. Elukoht on Jan Kottisel olemas ning antud korteris elav kinnipeetava ämm andis loa korterisse elama asumiseks. Kinnipeetaval ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvalt erinevate kuritegude eest karistamist ning käitumist vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et lühiajaline vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam viibides varasemalt kriminaalhooldusel, on ta rikkunud registreerimiskohustust ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, mõistetud karistus pöörati täitmisele, mis eriti näitab tema suhtumist parandamise teele. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistanud ja vangla eeskirju rikkunud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette KarS § 76 lg 4. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli väga ohtlik. Samuti ei ole isik vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi oma elustiili muutmiseks, näiteks elukutse saamiseks ja kindla töökoha leidmiseks. Vastupidi - vabaduses olles jätkas isik kuritegude toimepanemist. See näitab, et Jan Kottise ei ole huvitatud töötamisest ja enesearendamisest ning oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Seda enam vanglas distsiplinaarsüüteo toime panemine keelatud esemete valdamise eest näitab seda, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole siiani jõutud ja pigem otstarbekam on jätkata isiku karistuse kandmist vanglas, et selliste eesmärkide saavutamiseks. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Jan Kottise on osalenud sotsiaalprogrammi, eesti keele A 2 tasemel, jätkab B 1 tasemel ja töötanud vanglas hooldajana. Ta läbis xxx Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.11.2016, s.o pisut rohkem kui 5 kuue pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, 4
(5)et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,
§ 426
, 432, jätab kohus süüdimõistetu Jan Kottise temale Viru Maakohtu 20.11.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)