KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel,

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vihula Vallavolikogu kehtestas 14.04.
2. a otsusega nr 119 Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 38 asuva maaüksuse detailplaneeringu.
3. Vihula Vallavalitsus väljastas 10.05.
4. a korraldusega nr 200 OÜ-le Merisiil ehitusloa Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 38 asuval kinnistul paikneva elamu ümberehitamiseks majutushoone-kohvikuks.
5. Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 40 asuva kinnistu omanik D.F. esitas 13.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Vihula Vallavolikogu 14.04.
6. a otsuse nr 119 tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-16-937). Koos kaebusega esitas D.F. esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohtumenetluse ajaks peatada vaidlustatud otsuse kehtivus.
7. Tartu Halduskohus rahuldas 16.05.
8. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Vihula Vallavolikogu 14.04.
9. a otsuse kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle vastuvõtmisest kuni 15.06.2016 (kaasa arvatud).
10. Kaebaja esitas 23.05.2016 halduskohtule eraldiseisva kaebuse Vihula Vallavalitsuse 10.05.
11. a korralduse tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-16-1005). Koos kaebusega esitas D.F. esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud korralduse kehtivus ja keelata Vihula vallal kasutusloa väljastamine kuni kohtumenetluse lõpuni.
12. Tartu Halduskohus võttis 24.05.
13. a määrusega kaebused menetlusse, liitis haldusasjad nr 3-16-937 ja 3-16-1005 ning jättis liidetud haldusasja numbriks 3-16-
15. Kaebaja leiab, et planeerimismenetluses ei ole arvestatud tema vastuväiteid, et majutushoone ja kohviku rajamine kõrvalkinnistule rikub kaebaja õigust privaatsusele, majutushoonet ja kohvikut külastavad inimesed põhjustavad lisamüra ning eelneva tõttu väheneb kaebaja kinnisasja väärtus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on välistada vastustaja võimalus kasutusloa andmiseks olukorras, mil vaidlustatud on Vihula Vallavolikogu 14.04.
16. a otsus ja Vihula Vallavalitsuse 10.05.
17. a korraldus. Kolmas isik on kasutusloa taotluse juba esitanud. Samuti on kolmas isik Mere tn 38 hoones avanud 20.05.2016 restorani. Tõenäoliselt planeerimismenetlus kohtumenetluse ajal jätkub. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, on kaebajal võimatu saavutada kaebuse esitamisega soovitud eesmärki. Vastustajal on võimalik kohtumenetluse jooksul väljastada kasutusluba, mis aga muudaks vallavolikogu 14.04.
18. a otsuse ja vallavalitsuse 10.05.
19. a korralduse vaidlustamise sisutühjaks, kuna reaalselt nende otsuste kehtetus enam midagi ei muudaks. Kolmas isik saaks hakata Mere tn 38 asuvat ehitist seaduslikult kasutama ja otseselt rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik kaebaja õiguste kindlustamiseks ja kahjulike mõjutuste tõrjumiseks.
20. Tartu Halduskohus rahuldas 30.05.
21. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, pikendas 16.05.
22. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivust ehk peatas Vihula Vallavolikogu 14.04.
23. a otsuse nr 119 kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle vastuvõtmisest kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Samuti peatas halduskohus Vihula Vallavalitsuse 10.05.
24. a korralduse kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle väljaandmisest kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt on kaebajal kaebeõigus Vihula Vallavolikogu 14.04.
25. a otsuse ja Vihula Vallavalitsuse 10.05.
26. a korralduse vaidlustamiseks, kuna nimetatud haldusaktidega on kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on vastustajal võimalik kolmandale isikule välja anda majutusasutuse ja kohviku pidamiseks kasutusluba. Üldtuntud asjaoluks tuleb lugeda, et varem elamumaana kasutusel olnud kinnistul majutusasutuse ja kohviku avamine suurendab kinnistul viibivate ja liikuvate inimeste hulka ja sellega ka nende poolt tekitatud müra. Samuti saab üldtuntud asjaoluks lugeda, et sellega kaasneb naaberkinnisasja omanikele suurem privaatsuse riive, kui kinnisasjade vahel ei ole nähtavust takistavaid esemeid, rajatisi või haljastust. Asja materjalidest ilmneb, et seni on kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute vahel olnud võrkaed. Vastustaja on küll istutanud kinnistute piirile põõsasheki, kuid on seejuures selgitanud, et selle kasvama minek võtab aega paar aastat. Muude privaatsust tagavate ja müra tõkestavate abinõude rakendamises ei ole menetlusosalised kokkulepet saavutanud. Seega tuleks kaebajal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taluda kõrvalkinnistul asuva majutushoone ja kohviku kasutamisest tulenevat suuremat privaatsuse riivet ja müra. Alanud on suvehooaeg, mis eelduslikult tähendab majutushoone ja kohviku eriti aktiivset külastamist. 2 Samuti on tõenäoline, et naaberkinnistul tegutsev majutusasutus ja kohvik võib kaebaja kinnistu väärtust teatud määral vähendada. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Hinnates summaarselt kaebuses esitatud põhjendusi ja etteheiteid ning võttes arvesse kohtupraktikat sarnaste vaidluste kohta, on kaebuse eduväljavaated head. Planeeringu kehtestamise otsuses või selles viidatud detailplaneeringu seletuskirjas ei kaaluta kavandatava tegevuse mõju ümberkaudsete eravalduste omanikele, sh kaebajale. Kaebaja esitas planeerimismenetluses vastuväite tema privaatsuse rikkumise, lisamüra ja kinnisasja väärtuse vähenemise kohta. Planeeringu kehtestamisel ei ole põhjendatud kaebaja vastuväidetega arvestamata jätmist. Detailplaneeringu kehtestamine ja ehitusloa andmine ei saanud luua kolmandale isikule õigustatud ootust, et ta saab igal juhul saabunud suvitushooajal majutusasutuse ja söögikoha avada. Kolmas isik oli kaebaja vastuväidetest teadlik ja pidi arvestama sellega, et kaebaja võib Vihula Vallavolikogu 14.04.
27. a otsuse ja Vihula Vallavalitsuse 10.05.
28. a korralduse vaidlustada, mis omakorda võib majutusasutuse ja kohviku avamist takistada. See on planeerimismenetlusele iseloomulik risk, millega tuleb arvestada iseäranis siis, kui planeerimismenetluses ei ole leitud kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Praegusel juhul esineb ka avalik huvi, kuid see ei nõua viivitamatut tegutsemist. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on Võsul mitmeid majutusasutusi ja söögikohti. Võimalik, et neid on plaanis avada veelgi. Kolmanda isiku kinnistul majutusasutuse ja kohviku avamata jätmine ei kahjustaks oluliselt avalikku huvi. Nõustuda saab seisukohaga, et Võsu peatänava ääres ja keskuses elades tuleb taluda suuremat privaatsuse riivet ja müra, kuid sellest ei tulene kaebajale kohustust vältimatult leppida iga täiendavat privaatsuse riivet ja müra põhjustava faktoriga. Ka piirkondades, kus privaatsuse riive ja müra on juba niigi kõrge, tuleb iga planeeringu, mis seda taset veelgi tõstab, puhul arvesse võtta ka isikute huve privaatsuse ja rahu hoidmiseks senisel tasemel. Arvestades seda, et kolmas isik on esitatud kasutusloa taotluse, avanud söögikoha ja vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul on Vihula Vallavolikogu 14.04.
29. a otsus ja Vihula Vallavalitsuse 10.05.
30. a korraldus õiguspärased, on äärmiselt tõenäoline, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel antakse kasutusluba välja. Eeltoodud tagajärgi tuleb kaebaja jaoks pidada raskeks ning kaalukam on vajadus kaitsta kaebaja õigusi. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
31. OÜ Merisiil esitas Tartu Halduskohtu 30.05.
32. a määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, tühistada halduskohtu 16.05.
33. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega peatati Vihula Vallavolikogu 14.04.
34. a otsuse nr 119 kehtivus kuni 15.06.2016 ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Menetluskulud jätta kaebaja kanda ning mõista OÜ Merisiil määruskaebuse esitamisel kantud menetluskulud summas 990 eurot kaebajalt välja. Määruskaebuse kohaselt tuvastas halduskohus ebaõigesti kaebaja õiguste riive. Antud juhul ei esine selliseid ebamõistlikke piiranguid ja pöördumatuid tagajärgi, mida kaebaja peaks taluma ja mida kaebust rahuldav kohtuotsus ei kõrvaldaks. Kuna kaebaja kinnistu asub Võsu peatänava ääres, millest otse üle tee asub Võsu bussijaam ja tegutseb mitmeid teisi teenindusasutusi, siis on alusetud kaebaja väited senise rahuliku puhkekeskkonna kahjustumisest tulenevalt kolmanda isiku majandustegevusest kõrvaloleval kinnisasjal. Bussijaam evib juba praegu tõenäoliselt palju rohkem müra kui kolmanda isiku kohvik ja majutusasutus seda teha saaksid. Kohviku väliala ei paikneks kaebaja kinnitu poole, vaid Mere tn 38 hoone ees. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et varem elamumaana kasutusel oleval kinnisasjal majutusasutuse ja kohviku avamine suurendab kinnistul viibivate inimeste hulka ja müra. Kohviku ja külaliskorterite näol ei ole tegemist meelelahutusasutusega. Kohvik on piiratud lahtiolekuaegadega ning majutusasutusse tuleb kuni neli külaliskorterit. Suvituspiirkonnas on võimalik ja väga tavapärane elamumaal elamuna kasutatava kinnisasja väljaüürimine puhkajatele, millega võib kaasneda ööpäevaringne lärm ja müra. Seega ei ole võimalik väita, et 3 kolmanda isiku poolt Mere tn 38 kinnisasja plaanitud eesmärgil kasutamisega kaasneb kõrgem müratase ning sama kinnisasja elamumaana kasutamisel oleks olukord diametraalselt erinev. Juhul kui edasise menetluse käigus selgub kaebaja vaidlustatud haldusaktide õigusvastasus ja need tühistatakse, on endise olukorra taastamine lihtne – kolmas isik lõpetab Mere tn 38 kinnistul majandustegevuse lõpliku kohtulahendi jõustumisel. Ekslik on seisukoht, et naaberkinnistul tegutsev majutusasutus ja kohvik võivad vähendada kaebaja kinnisasja väärtust, kuna kaebaja ei ole seda väidet tõendanud. Kolmanda isiku tegevuse tulemusel on kaebaja kinnisasja väärtus pigem suurenenud seoses lagunenud ja räämas ehitise rekonstrueerimisega. Halduskohus on ekslikult pidanud kaebuse eduväljavaateid heaks. Detailplaneeringu seletuskiri ja selle lisad on vaidlustatud otsuse osaks. Kaebaja vastuväidete ja ettepanekute arvestamata jätmist on põhjendatud, nt detailplaneeringu seletuskirja lisades lk
35. Kaebaja ei ole vaielnud vastu detailplaneeringu kehtestamisele, vaid teinud ettepaneku püstitada Mere tn 38 ja Mere tn 40 kinnistute vahele 150 cm kõrgune lippaed, mida tulenevalt Vihula valla ehitusmäärusest võimalik teha ei olnud. Kaebaja privaatsuse kaitset oli mõistlikum saavutada igihaljaste puude istutamisega, mida kolmas isik on teinud. Seega ei ole kaebaja planeerimismenetluses esitanud selliseid vastuväiteid, mille osas võiks tuvastada nende kaalumata jätmise. Kolmas isik esitas taotluse detailplaneeringu algatamiseks 10.12.2014, detailplaneering kehtestati 14.04.
36. a otsusega. Ebaproportsionaalne oleks keelata esialgse õiguskaitse korras teadmata ajaks tegevus Mere tn 38 kinnistul. Käesolev vaidlus on vaidlustatud haldusaktide formaalse õiguspärasuse üle, st, et tõenäoline, et isegi haldusaktide tühistamisel annaks vastustaja välja samasisulised haldusaktid. Kolmas isik on teinud ulatuslikke investeeringuid Mere tn 38 hoone rekonstrueerimisel ning ettevalmistusi äritegevuse alustamiseks ning juhul, kui Mere tn 38 hoonele ei ole võimalik väljastada kasutusluba, on kolmandal isikul tekkivad kahjud pöördumatud. Lisaks peab pidevalt hooldama Mere tn 38 asuvat maja ja kinnistut ning kütma tühjana seisvat hoonet, mis toob kaasa märkimisväärseid püsikulusid. Samuti jääb loomata neli töökohta seoses kohviku mitteavamisega ning juhul, kui esialgne õiguskaitse kehtima jääb, tuleb vähemalt osaliselt kaotada kinnistu ja maja haldamiseks juba loodud üks töökoht. Samuti jääb avamata planeeritav avalikult kasutatav infopunkt, mille kolmas isik kokkuleppel vastustajaga on nõustunud Mere tn 38 asuvas hoones avama. Seega kannaks esialgse õiguskaitse kohaldamisel raskeid tagajärgi nii kolmas isik kui ka Võsu kogukond. Viis töökohta Võsu alevikus on oluliselt kaalukam argument kui kaebaja kaheldav privaatsuse vm õiguste riive. Kui kolmanda isiku tegevus Mere tn 38 kinnistul peaks kuidagi negatiivselt mõjutama kaebaja privaatsust, on selline mõjutus igihalja heki istutamisega käesolevaks hetkeks juba maandatud. Kaebajal ei eksisteeri sellist kaalukat õiguste riivet, mille kaitseks esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud, arvestades kolmandale isikule ja Võsu kogukonnale tekkivaid negatiivseid mõjutusi.
37. Kaebaja leidis vastuses määruskaebusele, et halduskohtu määrus on põhjendatud ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on ebatäpne kolmanda isiku väide, et vaidlus käib haldusaktide formaalse õiguspärasuse üle, kuna kaebaja on kaebustes väljendanud oma seisukohta, et haldusaktid on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastased. Pöördumatud tagajärjed kaebaja jaoks on juba saabunud, kuna kaebaja privaatsust ning omandiõigust on juba rikutud. Kohvik on ebaseaduslikult avatud ilma kasutusloata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on võimalik, et ilma kasutusloata avatud kohvik suletakse. Kui aga esialgset õiguskaitset ei kohaldata, saaks kolmas isik kohe kohalikult omavalitsuselt kohvikule ka kasutusloa ning saaks oma tegevust jätkata seaduslikult. Sellise tegevusega aga jätkaks kolmas isik juba aset leidvat kaebaja õiguste rikkumist. See, kui kolmas isik lõpetab majandustegevuse Mere tn 38 kinnistul näiteks hooaja lõpus sügisel ei korva kaebajale juba tekkinud õigushüvede riivet. Majandustegevuse lõpetamine ei tee kaebaja õigushüvede senist riivet olematuks. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kohviku ja külaliskorterite näol ei ole tegemist meelelahutusasutusega. Igasugune majandustegevus, mis eeldab rohket inimeste voolu, 4 tähendab paratamatult mürataseme tõusu. Kohvikus viibib suure tõenäosusega rohkem inimesi kui üks, samuti ka külaliskorterites. Kohvikutes ei käi inimesed reeglina vaikselt omaette istumas, vaid suhtlevad omavahel, samuti mängib suure tõenäosusega kohvikus ka muusika – mis tuleb eriti välja väliterrassi olemasolul. Kõikide nende teguritega kaasneb paratamatult lisamüra. Seega nõustub kaebaja halduskohtu seisukohaga, et elamumaana kasutusel oleval kinnisasjal majutusasutuse ja kohviku avamisega kaasnev mürataseme tõus on üldtuntud asjaolu. Samuti ei ole asjakohane kolmanda isiku väide, et kuna kaebaja kinnistu asub sellises kohas, kus juba on müra, siis lisamüra tekitamine ei saa olla kaebaja õigushüvede riive. Kaebaja nõustub kohtu väljendatud seisukohaga, et piirkondades, kus juba on müra, on eriti oluline kaaluda seda, kas lisamüra tekitamine on põhjendatud. See, et kaebaja kinnistu läheduses asub Võsu peatänav, bussipeatus ja ca 200 meetri kaugusel üks väike kauplus ning lillepood ei muuda asjaolu, et Mere tn 38 kinnistu oli varem elamumaa ning sealt poolt ärimaaga kaasnevat lisamüra ning privaatsuse piiranguid kaebaja kinnistule varasemalt ei tulnud. Praeguses haldusasjas, kus kaebaja on vaidlustanud haldusaktide kehtivuse, ei ole oluline kaebajale kuuluva kinnistu väärtuse languse täpne väljaarvutamine. Oluline on see, et kaebaja kinnistule võib tekkida kahju. Kui kohus vajalikuks peab, on kaebaja valmis esitama kohtule eksperdiarvamuse kinnistu väärtuse kohta. Nõustuda ei saa kolmanda isiku väitega, et kaebajale kuuluva kinnistu väärtus on suurenenud. Vaidlus käib kohviku ja majutusasutuse ennatliku ning ebaseadusliku rajamise üle Mere tn 38 kinnistule, mitte hoone renoveerimise üle. Arusaamatuks jääb, kuidas saab kolmas isik pidada enda majanduslikku huvi avalikuks huviks, põhjendades kohviku ja majutusasutuse olulisust avalikkusele sellega, et see toob Võsu alevikku viis uut töökohta. Üldiselt on teada asjaolu, et Võsul tegutsevad aktiivselt toitlustuskohad ja majutusasutused ainult suvel. Seetõttu ei loo Mere tn 38 kohvik ja majutusasutus Võsule suure tõenäosusega viit püsivat töökohta, vaid heal juhul ainult hooajalised töökohad, mis tõenäoliselt täidetakse hooajal Võsu alevikus viibivate inimestega. Varasemalt on kolmas isik väitnud, et Mere tn 38 kinnistul asuvas hoones on ehitusloa alusel tehtud ainult üksikud ümberehitused, mida oli võimalik teha paari päevaga. Nimetatud tegevust ei saa pidada ulatuslikuks investeeringuks ja ettevalmistuseks äritegevuse alustamiseks.
38. Vastustaja Vihula vald leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb rahuldada ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt nõustub vastustaja kolmanda isiku määruskaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole põhjendatud. Vastustaja jääb halduskohtule 24.05.2016 esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde. Avalik huvi Võsu kui Vihula valla peamise suvituspiirkonna arendamisel on tunduvalt kaalukam kui kaebaja õigus vaikusele ja rahule ja muudele kaebuses nimetatud subjektiivsetele õigustele.
39. Kaasatud haldusorgan Lääne-Viru maavanem kolmanda isiku määruskaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Merisiil määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.05.
41. a määrus muutmata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 14.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus on õigesti leidnud, et kui kolmandale isikule väljastatakse Mere tn 38 asuval kinnistul paikneva majutusasutuse ja kohviku kasutusluba, muutub kaebaja olukord raskeks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on tagada kaebaja õiguste kaitse koheselt 5 kuni kohtuvaidluse lõpuni ja kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral oleks aga kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluse ajal raskendatud ning kaebaja õiguste riivet ei oleks pärast kohtumenetluse lõppu võimalik enam kõrvaldada. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Õige on kaebaja tähelepanek, et kolmanda isiku majandustegevuse lõpetamine Mere tn 38 kinnistul ei tee kaebaja õigushüvede senist riivet olematuks. Antud juhul toob esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja jaoks kaasa olukorra paranemise ja hoiab ära negatiivsed tagajärjed. 15.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et enne kasutusloa saamist ei saanud kolmas isik olla kindel, et ta saab igal juhul saabunud suvitushooajal majutusasutuse ja kohviku avada. Kuna kaebaja esitas planeerimismenetluses vastuväiteid, pidi kolmas isik arvestama ka asjaoluga, et kaebaja võib vaidlustada vastustaja väljaantud haldusakte ning enne kohtuvaidluste lõppemist ta äritegevust alustada ei saa. Seetõttu ei saa ka kaalukaks lugeda kolmanda isiku väiteid esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahju tekkimise kohta seoses ulatuslike investeeringute tegemisega, kuna investeeringute tegemine ja riskide võtmine kuulub äritegevuse juurde. Kaebaja seisukohtadest selgub, et kolmas isik on Mere tn 38 hoones 20.05.2016 restorani juba avanud. Seega on kolmas isik enne kasutusloa saamist ja vaidlustatud haldusaktide kohta kohtulahendi tegemist asunud Mere tn 38 hoonet kasutama oma majandustegevuse eesmärgil. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja huvi tema põhiõiguste säilimiseks kaalub käesoleval juhul üles teiste menetlusosaliste võimalikud majutusasutuse ja kohvikuga seotud huvid. Asja materjalide kohaselt puuduvad tõendid selle kohta, et kasutusloa välja andmata jätmine võiks oluliselt kahjustada avalikku huvi.

1. Arvestades, et vaidlus on detailplaneeringu ja ehitusloa õiguspärasuse üle, võib ringkonnakohtu hinnangul olla esitatud kaebus perspektiivne. Kaebaja väidab, et tema vastuväidetega detailplaneeringu muutmisel ei ole arvestatud. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased. Nimetatud erinevaid seisukohti tuleb kohtul analüüsida haldusasja sisulisel lahendamisel.
2. Halduskohus on õigustatult viidanud ka sellele, et peatänava ääres elav kaebaja ei pea mürataseme ning privaatsuse rikkumise suurenemist iseenesest mõistetavalt taluma. Majutusasutuse ja kohviku planeerimisel tuleb arvestada naaberkinnistute omanike igakülgsete huvidega. Ringkonnakohus rõhutab, et lisaks majutusasutuse ja kohviku avamisele on kolmanda isiku väitel Mere tn 38 hoonesse planeeritud ka infopunkt, mis suurendab inimeste hulka, liikuvust ja müra kaebaja naaberkinnistul veelgi.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva haldusasja asjaolude pinnalt halduskohus õigustatult rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. 19.

§ 109

lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (

§ 109lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi