← Eesti

3-15-3022/45

Obsah (4)§ 154§ 155§ 152§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3022 S.F.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2015 lah

) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

§ 154

lg 4 sätestab, et kohus peab kogu menetluse vältel tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisi menetlusosaliste kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

§ 155

lg 4 kohaselt kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi;

  1. e)Kaebajate ja vastustaja esindajad kinnitavad esindusõiguse olemasolu käesoleva kompromissiga nõustumiseks ja esindajate esindusõigus on tuvastatud haldusasjas nr 3-153022 Tallinna Halduskohtu poolt;
  2. f)Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmis seaduse (VRKS) § 251 lg 2 on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni on kaebajad ja vastustaja (edaspidi ühiselt pooled) on saavutanud kokkuleppe kohtuvaidluse haldusasjas nr 3-15-3022 lahendamiseks. Lähtudes ühisest soovist lõpetada menetlus kompromissiga ning juhindudes

§ 154

lg 1 ja § 152 lg 1 p 3 paluvad pooled Tallinna Halduskohtul kinnitada alljärgnev kompromiss (kompromiss) ja lõpetada haldusasja nr 3-153022 menetlus: 1) Pooled nõustuvad käesoleva haldusasja menetluse lõpetamisega kompromissiga; 2) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud haldusasjas nr 3-15-3022 kompromissiga menetluse lõpetamise menetluslikest tagajärgedest ning soovivad kompromissi kinnitamist Tallinna Halduskohtu poolt ja menetluse lõpetamist haldusasjas nr 3-15-3022; 3) PPA tunnistab kehtetuks käesoleva kompromissi allkirjastamisega kaebajate rahvusvahelise kaitse menetlustes tehtud käesoleva kompromissi punktis a) osundatud otsused ja lahkumisettekirjutused; 4) PPA kohustub kaebajaga 1 ja kaebajaga 2 läbi viima uued vestlused rahvusvahelise kaitse menetluses (täiendavad toimingud). Juhul kui PPA tuvastab täiendavate toimingute läbiviimise tulemusel, et rahvusvahelise kaitse vajadus puudub, antakse enne rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuste tegemist kaebajale 1 ja kaebajale 2 neile arusaadavas keeles kirjalikult sellest teada (PPA teavitus). Kaebajatel on võimalus kirjalikult alates igale kaebajale 3

(4)PPA teavituse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (vastuväited). PPA vaatab vastuväited läbi kirjalikult. PPA ei võta endale kohustust teha muid menetlustoiminguid peale käesolevas kompromissis kokku lepitu ja PPA vaatab vastuväited läbi eelmiste rahvusvahelise kaitse menetluste raames, uuendades eelmised menetlused; 5) Pooled ei käsitle käesoleva kompromissi alusel täiendavaid toiminguid, kaebajate antavaid selgitusi ja vastuväiteid korduva varjupaigataotlusena; 6) Kaebajad ei loobu käesoleva kompromissi allkirjastamisega mistahes kaebeõigusest, mh ei anna kaebajad käesolevaga nõusolekut mitte esitada kaebust juhul, kui PPA jätab kaebajate varjupaigataotlused rahuldamata; 7) Kaebajatel on kõik VRKS-is sätestatud nimetatud õigused ja kohustused, sh VRKS § 251 lg 2 sätestatud õigused; 8) Käesolev kompromiss kehtib alates kohtu poolt käesoleva kompromissi kinnitamisest.“ 3.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi punktis 4 sisalduva lauseosa „PPA ei võta endale kohustust teha muid menetlustoiminguid peale käesolevas kompromissis kokku lepitu /-/“ kohta märgib kohus täpsustavalt, et see ei saa välistada PPA kohustust teha uuendatud menetluses nõuetekohane ja motiveeritud otsus, mis võib eeldada ka muude nõuetekohase otsuse tegemiseks vajalike toimingute tegemist peale kompromissis otsesõnu nimetatute (nt päritoluriigi informatsiooni analüüsimist lähtuvalt kaebajate võimalikest uusi asjaolusid sisaldavatest ütlustest). Kompromissi punkti 4 tervikuna lugedes on mõistlikult arusaadav, et PPA peab uuendatud menetluses tegema kõik vajalikud toimingud selleks, et tuvastada kaebajate rahvusvahelise kaitse vajadus või selle puudumine. Menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Seega saab kohus

§ 152lg 1 p 3 alusel kompromissi kinnitada ja haldusasja menetluse lõpetada.

4.

§ 108

lg 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Pooled ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et kõik kaebajad said menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise ning riigi õigusabi näol (s.o tegemist on niikuinii kuludega, mida kannab riik), tähendab

§ 108

lg 7 kaebajate puhul seda, et kui kohtumenetlusega kaasnes neile mingeid muid kulusid, siis jäävad need nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.