Obsah (9)

§ 71§ 200§ 152§ 124§ 155§ 109§ 104§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus nr 3317113, p 13.3;
3. novembri
4. a otsus nr 33126-08, p 11;
5. märtsi
6. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;
7. oktoobri
8. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul õigus kontrollida, kas halduskohus on M. Simuste hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
9. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseadus (VangS) § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Ringkonnakohus leidis
10. mai
11. a määruses, et vaidlust ei ole selles, et M. Simuste on läbinud halduskohtusse esitatud kaebuses sisalduvate kahju hüvitamise nõuete osas kohustusliku kohtueelse menetluse, kuid ringkonnakohtu arvates võib halduskohus olla menetlenud osaliselt mittetähtaegset kaebust. Ringkonnakohus täpsustas, et kuivõrd kaebaja on kohtueelses menetluses esitanud kaebuses sisalduvate nõuete osas vanglale kaks kahju hüvitamise taotlust ning need on lahendatud erinevatel kuupäevadel, siis eeltoodust tulenevalt on ka erinevate nõuete osas kaebuse esitamise tähtaeg erinev.
12. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse rahuldamata jätmisest. Kaebuse tähtaegseks esitamiseks seonduvalt
13. juuni 2012 kuni
14. jaanuar 2013 Tallinna Vangla kambrites ebapiisava isikliku ruumiga tekitatud kahju hüvitamise nõudega tuli M. Simustel halduskohtusse pöörduda hiljemalt
15. augustil 2013, kuna vangla jättis kahju hüvitamise nõude
16. juuli
17. a otsusega rahuldamata. Seega hakkas
18. juuli 2013 kaebaja jaoks kulgema 30-päevane hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg, mis lõppes
19. augustil
20. Kaebaja on halduskohtule kaebuse, mille nõuab muuhulgas mittevaralise kahju hüvitamist vähese isikliku ruumiga seonduvalt, esitanud
21. novembril
22. Seega on kaebus esitatud perioodil
23. juuni 2012 kuni
24. jaanuar 2013 Tallinna Vanglas kambrites vähese isikliku ruumiga seonduvalt halduskohtusse mittetähtaegselt. 4
25. Tartu Ringkonnakohtu
26. mai
27. a määrusega andis ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse. M. Simuste esindaja on Kohtute infosüsteemist nähtuvalt määruse
28. mail 2016 kätte saanud, kuid ringkonnakohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole.
29. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seonduvalt

1. juuni 2012 kuni
2. jaanuar 2013 Tallinna Vangla kambrites ebapiisava isikliku ruumiga tekitatud kahju hüvitamise nõudega, esitamaks ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistuse, ei ole kaebaja ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtule teada põhjuseid, mis takistasid kaebajal eelnimetatud osas esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt. Kuna kaebus on esitatud halduskohtusse osaliselt mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud M. Simuste kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse osaliselt mittelubatava kaebuse suhtes. 17.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud osaliselt tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus lahendas M. Simuste kaebuse

1. juuni 2012 kuni
2. jaanuar 2013 Tallinna Vangla kambrites ebapiisava isikliku ruumiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, ja lõpetab selles osas asja menetluse.
3. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ühe päeva, s.o
4. juuni 2012 osas on kaebaja Tallinna Vangla kambris ebapiisava isiklikuga ruumiga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitanud alles
5. juulil 2013 registreeritud taotluses. Tallinna Vangla
6. oktoobri
7. a otsusega selles osas seisukohta ei võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks vangla pidanud viidatud otsusega
8. juuni
9. a osas taotluse lahendama, kuna
10. mail 2013 registreeritud taotluses on kaebaja nõudnud kahju hüvitamist perioodi eest, mis algab
11. juunist
12. Seega on ühe päeva osas M. Simuste läbinud nõuetekohaselt kohtueelse menetluse ning selles osas on ka kaebus halduskohtule esitatud tähtaegselt. II
13. Tallinna Vangla ei nõustu halduskohtu otsusega osas, millega halduskohus rahuldas M. Simuste kaebuse ja mõistis kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Tartu Halduskohtu
14. mai
15. a otsus ei ole selge, kuna otsuse resolutsioon ning põhjendused ei kattu täies ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi halduskohtu otsuse resolutsioonist tuleneb tõepoolest, et halduskohus on mõistnud hüvitise üksnes seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega, siis halduskohtu otsuse põhjendustest siiski nähtub, et halduskohus on hinnanud inimväärikust alandavaks ja õigusvastaseks olukorra, kus kaebaja pidi suhkruhaigena ajavahemikus
16. juuni 2012 kuni
17. jaanuar 2013 Tallinna Vanglas viibides süstima insuliini kambris teiste juuresolekul (p 23) ning halduskohus on kõiki asjaolusid kogumis hüvitise määramisel arvesse võtnud (p 38). 5
18. Kuivõrd ringkonnakohus lõpetas asja menetluse
19. juuni 2012 kuni
20. jaanuar 2013 Tallinna Vangla kambrites ebapiisava ruumiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, siis saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas ainuüksi insuliini süstimine teiste kinnipeetavate juuresolekul Tallinna Vanglas viibimise ajal
21. juunist 2012 kuni
22. jaanuarini 2013 on inimväärikust alandav RVastS § 9 lg 1 mõistes. EIK on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. Riigikohus on leidnud, et EIKi seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (Riigikohtu
23. märtsi
24. a otsus nr 33193-09, p 11).
25. Ringkonnakohus nõustub vastustaja poolt vastuses kaebusele väljatooduga (tl 56), et EIK on lahendis nr 18364/06 Grzywaczewski vs Poola tuvastanud rikkumise seetõttu, et vangistustingimused kogumis olid kohtu hinnangul inimväärikust alandavad, sh olid kambrid ülerahvastatud (vt otsuse p 102). Seega ei tulene viidatud EIKi lahendist, et insuliini süstimine teiste kinnipeetavate juuresolekul on iseenesest inimväärikust alandav EIÕK art 3 mõistes. Arvestades et tänapäeval kasutatakse nn insuliinipliiatsid, mis hõlbustavad insuliini süstimist, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul insuliini süstimine selline meditsiiniline protseduur, mis võiks ületada kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, kui seda teostada teiste kinnipeetavate ees. Ringkonnakohus soovib selgitavalt märkida, et arvestades Tallinna Vangla kambrites asuvate WCde üldist halba olukorda, ei nõustu ringkonnakohus vastustajaga, et WC on sobiv koht insuliini süstimiseks, kuna tegemist on meditsiinilise protseduuriga. Kuigi ringkonnakohus saab rikkumise tuvastamisel muuhulgas arvestada ka sellega, et
26. juunil 2012 võis olla kaebajale tagatud liiga vähe põrandapinda, siis on ringkonnakohus seisukohal, et niivõrd lühike periood ei saa olla määrava tähtsusega selles osas, kas kaebaja kohtlemine oli inimväärikust alandav või mitte.
27. Kuivõrd tegemist ei olnud inimväärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, siis on üks mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest täitmata. III
28. Eeltoodud põhjendustel tuleb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus lahendas M. Simuste kaebuse seonduvalt
29. juuni 2012 kuni
30. jaanuar 2013 Tallinna Vangla kambrites ebapiisava isikliku ruumiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes ja lõpetab selles osas asja menetluse. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles halduskohus kaebuse osaliselt rahuldas ning Tallinna Vanglal M. Simuste kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistis. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata M. Simuste kaebuse perioodil
31. juuni 2012 kuni
32. jaanuar 2013 tekkinud mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks. 24.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse väljamõistetud hüvitise osas, siis tuleb muuta ka kohtukulude jaotust. Tartu Halduskohus rahuldas

1. detsembri
2. a määrusega M. Simuste menetlusabi taotluse osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 100 eurot, mis tasuti
3. detsembril 2013 (tl 38). Apellatsiooniastmes kaebajal täiendavaid menetluskulusid ei tekkinud. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud.

Tartu Halduskohus mõistis

1. mai
2. a otsusega Tallinna Vanglalt M. Simuste kasuks

§ 108lg 1 alusel välja 6 menetluskulu 100 eurot.

Arvestades ringkonnakohtu lahendit, millega jäi M. Simuste kaebus lõppkokkuvõttes rahuldamata, tuleb menetluskulude jaotust muuta.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätab seetõttu M. Simuste halduskohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 100 eurot)

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Riigilõiv (200 eurot), mille tasumisest oli kaebaja halduskohtus vabastatud, jääb

§ 118lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 7 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt