KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-1146 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtu
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Allan Mirka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt Allan Mirkale osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus menetluses osalemise eest 60 eurot, käibemaks 12 eurot). Välja mõista Allan Mirkalt riigituludesse menetluskulud 72 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel Allan Mirkale menetluskulude summa kokku 72 eurot maksmine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700026285 ning selgitus „Allan Mirka 1-161146 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1
(5)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Allan Mirka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.04.2016 kohtuotsusega tunnistati Allan Mirka süüdi
§121
(alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku §121 lg 2 p 3) järgi ja karistati teda vangistusega 2 kuud.
§65
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 2 kuud vangistust Harju Maakoht 12.04.2013 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti talle 3 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.10.
- Kohtuotsus jõustus 06.05.
- Karistuse kandmise algus 08.10.2012 ja lõpp 27.09.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.07.2016, arvestades Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2015 kohtumäärust, mis jõustus 13.07.
- Kohus vaatab tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid läbi enne 13.07.2016, kuna materjalid on kohtule esitatud enne 13.07.
- Kohus märgib, et käesoleva menetlus käigus ei aruta kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist kuni käesoleva kohtumääruse lõpliku jõustumiseni. Sel juhul tuleb vanglal kaaluda uuesti karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide edastamine kohtule. Kinnipidamisasutusest Allan Mirka kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus võõra kõnekaardi kasutamise eest. Varasemalt ta on süstemaatiliselt toime pannud distsipliinaarrikkumisi. Vanglakaristust kannab 11ndat korda. Süüdimõistetu on läbinud „xxx. Lisaks osales ta xxx Vanglas töötas ta erinevatel perioodidel nii majandustöödel kui köögitöölisena ja käesoleval hetkel jätkab töötamist. Enne vangistust elas isik tuttava juures sotsiaalkorteris. Vabanemisel on isikul olemas kindlustatud eluase 6-ks kuuks, nõustamisteenusega ajutise majutusteenust pakkuva xxx Isikul on põhiharidus. Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid, lihtsustatud õppevormis, kutseõppes xxx Ta on töötanud lühiajaliselt mitmetes töökohtades hooajaliselt või juhutöödel. Isikul puudub eriala. Püsiva töökoha leidmist on takistanud alkoholilembus. Isik on töövõimetuspensionär 80% ulatuses ja ainukeseks sissetulekuks on pension. Isikul on suured võlgnevused, mille likvideerimisega ei ole tegelenud. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, aga xxx pakub talle tööharjutusi. Sugulasteks on isa ja vanaema, kes on lapsena teda kasvanud. Hiljem elas ta oma tädi juures, kellega hetkel sugulusvõrgustikust kõige rohkem suhtleb. Päritoluperekonnas on veel täiskasvanud õde ja alaealine poolõde. Suhtlusringkonnas enamjaolt kriminaalse taustaga isikud, alkoholi kuritarvitanud inimesed, kellega isik väidetavalt enam suhelda ei soovi. Isik iseloomustatakse nagu alkoholi kuritarvitaja, kelle kuriteod on pandud toime materiaalse kasu eesmärkidel ja valdavalt alkoholijoobes. Isik on karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest, sh ka vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolev kuritegu, mis seisneb teise kinnipeetava kehalises väärkohtlemises, on toime pandud vanglas. Kuritegude toimepanemise soodustegur on alkohol. Isikul on tervisega seotud probleemid, mistõttu on ta kergesti ärrituv ning võib olla ohtlik teistele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 78%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%. Isikul on kehtiv isikut tõendavat dokument, mis kehtib kuni 14.07.2016 Viru Vangla ei toeta Allan Mirka tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Allan Mirka vallaline, lapsi tal ei ole, ema on surnud ja isa on asotsiaalse eluviisiga isik. Kinnipeetava lähedasteks isikuteks on tädi, kellega ta kõige rohkem suhtleb. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Ennetähtaegse vabanemise korral on 2
(5)MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik valmis Allan Mirkale pakkuma poole aasta jooksul elamispinda. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli Allan Mirka sissetulekuks töövõimetuspension. Tal on tasumata võlanõudeid summas 724,24 eurot ja vabanemisfondis on 61,08 eurot. Kinnipeetavat on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid on suhtunud käitumiskontrolli nõuete täitmisesse vastutustundetult ja on katseajal sooritanud uusi kuritegusid. Prokurör, kirjalikus arvamuses nõustus kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla Allan Mirka ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Allan Mirka varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus viitavad tema ohtlikkusele, ta on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vangustust kannab ta neljandat korda, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Prokuratuur rõhutab, et vangla materjalide kohaselt on Allan Mirka ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning vangidele (risk vanglas). Isik pani vanglas toime kehalise väärkohtlemise teise kinnipeetava suhtes ning tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 78% ja 66 %, mis on suur risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kriminaalhoolduslike vahenditega, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Karistuse ärakandmine kinnipidamisasutuses on üldjuhul reegliks. Prokuratuur leiab, et käesoleval juhul ei esine erandeid, mis annaksid oluliselt kaalu Allan Mirka tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele ja seetõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Allan Mirka tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Allan Mirka avaldas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda enne tähtaega. Tal on probleeme tervisega, vajab operatsiooni. Vabaduses soovib ta loobuda alkoholi liirtarvitamisest. Kaitsja palub vabastada süüdimõistetu enne tähtaega. Isikule on tagatud vähemalt esialgne elukoht, kus ilmselt osutatakse isikule ka tugiteenust. Sellises valguses on reaalne perspektiiv, et isik loobub alkoholi liigtarvitamisest ja ei hakka enam kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Allan Mirka tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab põhiharidust. Elukutset tal ei ole. Enne kinnipidamist töötas isik lühiajaliselt mitmetes töökohtades hooajaliselt või juhutöödel ning peamiseks sissetulekuks oli töövõimetuspension. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul 6 kehtivat kriminaalkaristust ja 26 väärteokaristust. Isik on karistatud erinevate kuritegude eest, sealhulgas röövimise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. 3
(5)Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema olles 12.06.2012 Harju Maakohtu poolt karistatud
§121
järgi (karistus kustumata), pani toime uue kuriteo: xxxkas käega kaaskinnipeetav Bxxx Bxxxe rinna piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ning kannatanu rinnale tekkisid hematoomid. Sellega pani Allan Mirka toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti peksmise s.o kuriteo
§ 121
järgi (alates 01.01.2015 kehtiva
§121
lg 2 p 3 järgi - teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, toime pandud korduvalt).
§ 65
lg 2 alusel isikule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ta kuritarvitab alkoholi, mis tõstab kuriteo toimepanemise, sealhulgas korduva tervisekahjustuse tekitamise riski. Elukoht on Allan Mirkal olemas, kuid see on ajutine - pooleks aastaks. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument – isikutunnistus kehtivusega kuni 14.07.2016. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvalt erinevate kuritegude eest karistamist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et lühiajaline vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam – olles vanglas ta pani uue kuriteo, nimelt isiku suhtes kehalise väärkohtlemise. Samuti viibides kriminaalhooldusel, pani ta katseajal toime uue kuriteo, mis näitab tema ükskõikset suhtumist parandamise teele. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistanud, korduvalt vanglaeeskirju rikkunud ning distsiplinaarkorras karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette
§ 76lg 4.
Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides oli süüdimõistetu käitumine väga ohtlik. Samuti ei ole isik vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi oma elustiili muutmiseks, näiteks elukutse saamiseks ja kindla töökoha leidmiseks. Vastupidi – nii vabaduses olles kui juba vanglas jätkas isik kuritegude toimepanemist. Ilmekas fakt on see, et uus isikuvastane kuritegu on toime pandud vangla režiimis. Sellised faktid näitavad, et Allan Mirka ei ole huvitatud töötamisest ja enesearendamisest ning oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Vastupidi - ta ei kavatse muuta oma elustiili, lõpetada suhtlemist kriminaalse taustaga inimestega ja keelduda alkoholi tarvitamisest. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Seda enam näitab vanglas uue kuriteo ja erinevat distsiplinaarsüütegude toimepanemine, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole siiani jõutud. Selliste eesmärkide saavutamiseks on pigem otstarbekam jätkata isikul karistuse kandmist vanglas. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Allan Mirka on läbinud sotsiaalprogrammid xxx Samuti töötab ta vanglas majandustöödel. Allan Mirkal on üks lähedane, kellega on tal head suhted. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 4
(5)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.09.2016, s.o pisut rohkem kui kolme kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Käesoleval hetkel ei kaalu Allan Mirka isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammides ja vestlustel osalemine, töötamine vanglas, elukoha olemasolu) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, käitumine vanglas, vanglas kuriteo toimepanemine, sõltuvus). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Allan Mirka temale Viru Maakohtu 14.04.2016 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)