Obsah (5)

§ 162§ 163§ 651§ 65§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2016.a., Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-16141 Tsiviilasi OÜ Rommel pankrotimenetlus Toiming Pankrotim

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Pankrotihaldur esitas 13.01.2015.a. Viru Maakohtule kinnitamiseks OÜ Rommel (pankrotis) lõpparuande.

§ 163

lg 4 ja 5 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või 2 muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande kohaselt on tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata järgmiselt: Jrk nr 1 Võlausaldaja nimi Saamata jäänud summa (eurodes) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 413 146,34 OÜ APM Inter 42780,1 Weekend Eesti Osaühing 9670,69 AS Pristis OÜ BREM Kinnisvarahooldus AS OG Elektra MTÜ Eesti Esitajate Liit Krediidiinfo AS Eesti Autorite Ühing Mobi Solutions OÜ Elion Ettevõtted AS KLG Viru OÜ OÜ Prime Digital Saku Läte OÜ TL AM HS KK LT KE PV MA 98,83 630,07 5499,39 465,01 4,96 407,12 1841,15 188,46 75,42 643,51 189,05 4220,98 413,32 519,22 420,16 1130,6 484,58 319,56 1909,42 Maksejõuetuse põhjuste kohta märgib pankrotihaldur järgmist. Võlgnik kanti äriregistrisse 11.01.2001.a ning võlgniku põhitegevusalaks oli sporditarvete jaemüük. Võlgniku makseraskused tekkisid

1. aasta sügisel, kui lõppes frantsiisileping Sportland Eesti AS-ga ning lepingu lõppemise tulemusena oli võlgnik sunnitud loobuma Sportlandi kaupluste kontseptsioonist (sh kaubamärgi ja sisustuse kasutamise õigustest) ning tegema suuri investeeringuid kaupluste sisustuse uuendamisse ja väljavahetamisse. Investeeringut finantseeriti osaliselt omakapitalist ja ülejäänud osa laenurahaga. Kaupluste ümberehitus jõudis lõpule
2. aasta septembris, kuid
3. aasta sügisel vähenes oluliselt spordi- ja vabaajakaupade läbimüük seoses üleüldise majanduskriisiga ning võlgnikul tekkisid makseraskused. Likviidsuse taastamiseks ajatas võlgnik maksuvõlad, võttis pangast lühiajalist laenu ja müüs kaupasid väga 3 madalate marginaalidega, kuid eelnevast hoolimata ei suudetud katta tegevuskulusid ning kahjum suurenes. Seejärel otsustas võlgniku juhatus sulgeda väiksema käibega kauplused ning koondada töötajad, kuid see tõi omakorda kaasa erakorralisi kulusid ja suurendas veelgi võlgniku kahjumit.
4. aasta kevadel/suvel vähenes taas kaupluste käive ja Maksu- ja Tolliamet ei olnud enam nõus ajatama maksuvõlga. Tähtaegselt maksmata arvete pärast tekkisid tõsised probleemid kaupade hankimisel, suhetes rendileandjatega ning pank ei pidanud võimalikuks pikendada käibekrediiti. Sellises olukorras otsustas võlgnik tagastada hankijatele võlgnevuste katteks kaupasid, realiseeris allesjäänud varasid, leidis võlausaldajatega kompromisse võlgnevuste tasumiseks ning leppetrahvide ja viiviste vältimiseks/vähendamiseks. 17.12.
5. a algatati võlgniku likvideerimine ning likvideerimismenetluse käigus selgus, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara reaalset väärtust ning likvideerija esitas pankrotiavalduse. Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Pankrotimenetlus on kestnud ligi 4 aastat, millise aja jooksul on haldur korraldanud vara säilimise ja müügi, kontrollinud võlgniku pankrotieelseid tehinguid, tegelenud võlgnevuste sisse nõudmisega, koostanud ja esitanud kohtule ettenähtud aruanded, rahuldanud osaliselt võlausaldajate nõudeid ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 651

lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär 2556 eurot pankrotivaralt suurusega 12 801 – 32 000 eurot, millele lisandub 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 211,58 eurot. Seega on käesolevas menetluses tasu alammäär 2 767,58 eurot (2556 + 211,58 = 2 767,58).

§ 651

lg 2 kohaselt on halduri tasu ülemmäär 3 706 eurot pankrotivaralt suurusega 12 801 – 32 000 eurot, millele lisandub 12,5 % pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 240,43 eurot. Seega on käesolevas menetluses tasu ülemmäär 3 946,43 eurot (3 706 + 240,43 = 3 946,43 eurot). Arvestades eeltoodut ja halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, ning juhindudes

§ 65

ja § 651 palub pankrotihaldur kohtul kinnitada lõplik tasu brutosummas 3 500 eurot millele lisandub sotsiaalmaks summas 1155 eurot, ja palub selle määrata võlgnikult pankrotihaldur Martin Krupp (arvelduskonto nr EE382200001100826125 Swedbank AS) kasuks. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning halduri taotletud lõplik tasu kuulub kinnitamisele.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud.

§ 66

lg 3 kohaselt võib menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtul on kohustus kulutusi kontrollida ning hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust olenemata sellest, kas kulude osas on vastuväiteid esitatud. Kohus ei ole seotud võlausaldajate heakskiiduga tehtud kulutuste osas. Kohtul tuleb lõpparuande kinnitamisel anda terviklik hinnang kulude 4 põhjendatusele ning jaotusettepaneku kinnitamisel kulude kinnitamine ei välista terve menetluse kestel tehtud kuludele uue hinnangu andmist. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohus on 20.05.2015.a. määruses, millega tühistas Viru Maakohtu 23.01.2015.a. määruse ja saatis lõpparuande maakohtule kinnistamise uueks otsustamiseks, maakohtule antud juhistes märkinud, et jaotusettepanekuga kinnitatud kulutusi on maakohus eeldatavasti juba hinnanud ning võlausaldaja saab vastu vaielda vaid bürookuludele summas 1980 eurot ning raamatupidamisteenuse kuludele summas 920 eurot, hindab maakohus lõpparuande kinnitamisel pankrotimenetluse kulusid just nimetatud ulatuses. 05.07.2013.a. jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitas maakohus pankrotimenetluse kulud summas 3415,49 eurot, s.o pangakulu summas 10,28 eurot, bürookulud summas 1212 eurot ning raamatupidamisteenus summas 2193,21 eurot. Lõpparuandega palub haldur kinnitada bürookulu kokku 3192 eurot, seega täiendava kuluna 1980 eurot, ning raamatupidamiskulu kokku 3113,21 eurot, seega täiendava kuluna 920 eurot. Kohtunõudega kohustas maakohus haldurit esitama täpsustust/selgitust pärast jaotusettepaneku esitamist tekkinud kulutuste koosseisu kohta ning tooma need välja perioodi kohta pärast jaotusettepaneku esitamist. Ühtlasi tuli halduril selgitada, milles seisneb asja mahukus ja keerukus, ning seda, kuidas bürookulud seonduvad käesoleva menetlusega. Pankrotihaldur on oma vastuses märkinud, et pankrotimenetluse bürookulud perioodil 01.06.2013.a. kuni 31.12.2014.a. koosnevad koopiate tegemise kulust summas 28,48 eurot, telefonikulust summas 4,56 eurot, kontoriruumide kasutamise (sh elekter, koristus ja muud kommunaalkulud, dokumentide arhiveerimine) kulust summas 1077,41 eurot ning kontoritehnika kasutamise kulust summas 539,55 eurot. Kohus on seisukohal, et telefoni, kontoriruumide ja – tehnika kasutamise kulusid kui büroo üldise majandustegevusega kaasnevat kulu ei ole põhjendatud katta pankrotivara arvelt. Nimetatud kulud tuleb kanda halduril enda tasu arvelt. Koopiate tegemise kulu summas 28,48 eurot koos lisanduva käibemaksuga on võimalik seostada konkreetse pankrotimenetlusega ning on kohtu hinnangul põhjendatud kuluna kinnitada. Raamatupidamiskulu osas märgib kohus järgmist.

§ 66

lg 2 kohaselt on halduril õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada. Kohus leiab, et käesolev menetlus ei ole tavalisest mahukam või keerukam, mistõttu kohus ei kinnita raamatupidamiskulu 920 euro ulatuses. Taotluses loetletud raamatupidamistoiminguid saab pankrotihaldur teha selleks vastavat teenust kasutamata ning toimingute tegemise ajakulu tasustamine toimub halduri tasu arvelt. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 5