1-09-2000/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-2000 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu Roman Karavainikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Karavainikovi (Karavainikov; isikukood 38112270271) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Roman Karavainikovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Rein Napale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Roman Karavainikovilt. Roman Karavainikovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Roman Karavainikov, 1-09-2000 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 20.05.2009 otsusega karistati Roman Karavainikovi KarS § 113 järgi 9 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 03.05.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 kuu 29 päeva vangistust, ning lõplikuks karistuseks loeti 9 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks loeti 28.08.
10. Karistusaja lõpp 26.04.
11. Maakohtu määrus
12. Tartu Maakohtu 19.05.2016 määrusega jäeti R. Karavainikov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
13. Käesolevaks ajaks on R. Karavainikov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
14. Materiaalsete eelduste osas märkis maakohus järgnevat. R. Karavainikovi on varem kriminaalkorras karistatud kokku 2-l korral ning käesolev vangistus on tal esmakordne. Viimati toime pandud kuritegu oli ajendatud tema ning kannatanu vaheliste suhete keerukusest ning alkoholi koosmõjust. R. Karavainikov väidab, et on muutnud. Ta on vanglas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning on neist õppinud. Ta on vangistuse jooksul teadlikult teinud samme enda muutmiseks ning on sisemiselt arenenud. Tema mõttemaailm ja käitumine on muutunud. Ta on aru saanud, et on oma kuriteoohvri suhtes käitunud ebaõigesti ning teinud oma käitumisega kahju ka enda lähedastele. Vanglas on R. Karavainikov tõepoolest tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega – vangistuse kandmise ajal omandas ta riigikeeles B2 taseme, läbis ka kuriteopõhised sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ (07.04.-03.06.2014) ja „Pere ja paarissuhte vägivalla vähendamine“ (04.09.2013-22.01.2014). Ajavahemikul 01.04.201430.12.2015 töötas R. Karavainikov vangla majandustöödel. Samas õppis ta 02.09.201319.11.2013
15. klassis, kuid katkestas selle vähese riigikeele oskuse tõttu. 2.
16. R. Karavainikov on vangistust reguleerivatest normidest valdavalt kinni pidanud, mistõttu on tal vaid üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati talle 30.12.
17. Samas nähtub maakohtule esitatud materjalidest, et ta on vangistuse vältel korduvalt rikkunud distsipliini hetkeajendite alusel, lähtudes isiklikust kasust. Vanglateenistuse ametnikega suheldes ei ole R. Karavainikovil probleeme täheldatud. 2.
18. Vaatamata eelnevalt viidatud positiivsetetele tendentsidele R. Karavainikovi suhtumistes ning käitumises, samuti sellele, et vabaduses on kinnipeetaval olemas head eeldused taasühiskonnastumiseks, leidis maakohus, et teda ei ole võimalik praegu veel vabastada. Nagu varem märgitud, kannab R. Karavainikov karistust tahtliku tapmise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt peksis R. Karavainikov enda elukaaslast, lüües teda korduvalt käte ja jalgadega vastu pead ja keha, mille tõttu kannatanu suri sündmuskohal. Mingit abi R. Karavainikov pärast peksmist kannatanule ei andnud. Ehkki tapmine toimus alkoholi joomisel tekkinud tüli käigus, ei olnud tõendeid selle kohta, et kannatanu oleks R. Karavainikovi füüsiliselt rünnanud. R. Karavainikov ei lahenda probleeme verbaalselt ning on oma eesmärkide saavutamiseks kõhklematult valmis kasutama vägivalda. Maakohus ei ole veendunud, et vangistuse viibimise ajal läbitud 2 sotsiaalprogrammi muutsid tema hoiakuid ning käitumist olulisel määral paremuse poole. Ta pigem kaldub süüdistama faktoreid väljaspool ennast. Ka ei ole R. Karavainikov seniajani lõpuni tunnistanud oma sõltuvust alkoholist ning narkootikumidest. Seega puudub tal motivatsioon tegeleda ka oma sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamisega. Kuna aga sõltuvusprobleemid olid R. Karavainikovi puhul kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks, siis seda suurem on oht, et ta jätkab vabaduses oma endist kuritegelikku käitumist. Töö- ning elukoha olemasolu seda tõenäosust ei vähenda, kuivõrd need olid R. Karavainikovil olemas ka varem. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi seda tõenäosust vähendada, kuna varem on R. Karavainikov pannud kuritegusid toime just oma lähikondsete vastu. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada R. Karavainikov ennetähtaegselt vangistusest. R. Karavainikovil on võimalus asuda tööle ning tal on olemas elukoht. Seda, et kinnipeetav on motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt käituma, kinnitavad vangla sotsiaalprogrammide läbiviijad. Arvestades praeguseks ajaks kantud karistust, on võimalik süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine. Süüdimõistetule on võimalik määrata Tartu Vangla iseloomustuses määratud lisakohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Karavainikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta R. Karavainikov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsida, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis.
22. R. Karavainikovi vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole veendunud, et R. Karavainikov suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt. Seejuures ei teota süüdimõistetu vabastamist, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemisest tõenäosusest ei vangla ega prokurör. Käesoleval hetkel ei ilmne asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes R. Karavainikovile võimaluse kanda karistust vabaduses, mööduks see edukalt. Vangla iseloomustusest tulenevalt ei saa süüdimõistetu aru rikkumistest tulenevast kahjust ning leiab rikkumistele õigustusi. Probleemide lahendamise oskus on puudulik ning süüdimõistetu võib käituda impulsiivselt.
23. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R. Karavainikovi puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks.
24. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R. Karavainikovil hüvitada R. Napa kaitsjatasu 48 eurot.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
26. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas