Obsah (5)

§ 185§ 238§ 180§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2628 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Urmas Reinola ja Sten Lind Kriminaalasi Fre

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Fred Grossilt Eesti Vabariigi kasuks 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fred Gross on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta sisenes valdaja tahte vastaselt 07.11.2015 XXX personali ruumi. Selles ruumis oli lukustatud postkast, kus sees oli sularaha. Fred Gross võttis sellest postkastis 1150 eurot sularahas. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav kannatanule kahju kokku summas 1150 eurot. Sündmus leidis aset Tallinnas XXX. Fred Gross võttis sularaha ka S OÜ kohvikust XXX. Täpsemalt sisenes süüdistatav 24.11.2015 peale kella 18.15 Tallinnas XXX asuvasse kohvikusse valdaja tahte vastaselt. Sealt kohvikust võttis kassaaparaadist sularaha summas 116,20 eurot. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav kannatanule kahju kokku summas 116,20 eurot. Ka 23.11.2015 kella 16.48 paiku sisenes Fred Gross valdaja tahte vastaselt E AS-i kontoriruumidesse ja võttis sealt sularaha. Kontoriruumid asuvad Tallinnas XXX. Täpsemalt võttis Fred Gross AE-le kuulunud käekotist sularaha 10 eurot ning ES käekotist sularaha 40 eurot. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav AE-le kahju 10 eurot ning ES-le 40 eurot. Fred Gross tungis valdaja tahte vastaselt ka AS B naiste riietusruumi ja võttis sealt lukustamata kapist sularaha 20 eurot. Sündmus leidis aset 20.10.2015 eelmenetluses tuvastamata kellajal Tallinnas XXX. Sularaha oli GB käekotis olevas rahakotis. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav GB-le kahju 20 eurot. Fred Gross tungis valdaja tahte vastaselt XXX teatri riietusruumi ning võttis ära ülikonna (pintsak ja püksid) väärtuses 200 eurot, musta värvi püksirihma väärtuses 20 eurot ja Reserverdi käekella väärtuses 50 eurot. Need esemed olid Fred Grossi jaoks võõrad vallasasjad. Tal puudus seaduslik alus nende võtmiseks. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav NO99 teatrile kahju 270 eurot. Sündmus leidis aset 16.11.2015 kella 05.03 ajal Tallinnas XXX. Ka 14.11.2015 kella 15.30 ajal tungis Fred Gross valdaja tahte vastaselt hotelli XXX kabinetti, kust võttis sularaha 47 eurot. Sündmus leidis aset Tallinnas XXX. Sularaha kuulus ÜL-le ning asus tema rahakotis, mis asus kannatanu käekotis. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav ÜL-le kahju 47 eurot. Fred Gross tungis valdaja tahte vastaselt fotostuudiosse XXX ning võttis sealt ära sularaha 460 eurot. Sularaha kuulus KH-le ning asus tema rahakotis, mis oli kannatanu käekotis. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav KH-le kahju 460 eurot. Sündmus leidis aset 15.10.2015 eeluurimisel tuvastamata kellaajal Tallinnas XXX. Ka 29.05.2015 kella 08.05 paiku tundis valdaja tahte vastaselt ilusalongi XXX ning võttis sealt sularaha 70 eurot. Sündmus leidis aset Tallinnas XXX. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav ilusalongile kahju 70 eurot. Fred Gross võttis sularaha ka 23.06.2015 ajavahemikul kella 16.30-16.50 XXX hotelli numbritoast 333 summas 750 eurot. See sularaha kuulus JB-le ning asus B õlakotis olnud rahakotis. Sündmus leidis aset Tallinnas XXX. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras 2 vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav JB-le kahju 750 eurot. Lähtudes eelnevast esineb Fred Grossi poolt toimepandud varavastaste süütegude vahel sisuline süsteem. Nimelt on Fred Grossile omane, et ta läheb erinevatesse asutustesse ning võtab seal sularaha. See tähendab, et varastamise kaudu ta hangib endale elatist. Varastamine on muutunud süüdistatava harjumuseks. Seega on varastamine kujunenud ka Fred Grossi elustiiliks. Lisaks sellele on Fred Gross pannud toime kõik varguse episoodid, peale JB-lt varastatud sularaha episoodi, sisse tungimisega. Nimelt puudus Fred Grossil õigus siseneda XXX päevituskeskuse personali ruumi, S OÜ kohvikusse XXX, E AS-i kontoriruumidesse, AS B naiste riietusruumi, XXX teatri riietusruumi, hotell XXX kabinetti, fotostuudiosse XXX ning ilusalongi XXX. Seega sisenedes nendesse ruumidesse ebaseaduslikult ning valdaja tahte vastaselt ja samal ajal pannes toime varguse, pani Fred Gross toime sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma sellise käitumisega pani Fred Gross toime varguse, mis on pandud toime sissetungmisega ning mis on pandud toime süstemaatiliselt. Selline tegu on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 8 ja p 9 järgi.
2. Harju Maakohtu 04.05.
3. a otsusega tunnistati Fred Gross KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Fred Gross’i karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.07.

1. a, s.o 1 (üks) päev ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti Fred Gross’ile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust) Harju Maakohtu 08.09.
2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5710 mõistetud ja Harju Maakohtu 25.11.
3. a kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse osa (1 aasta ja 25 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistusaja algust loetakse alates 25.11.
4. a, mil Fred Gross asus kandma täitmisele pööratud karistusosa kriminaalasjas nr 1-14-
5. Määrati, et Fred Gross’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Sama otsusega rahuldati kannatanu OÜ F tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Fred Gross’ilt OÜ F kasuks välja 1141,22 eurot. Rahuldati kannatanu S OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Fred Gross’ilt S OÜ kasuks välja 116,20 eurot. Rahuldati kannatanu AE’i tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Fred Gross’ilt AE’i kasuks välja 10 eurot. Rahuldati kannatanu ES tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Fred Gross’ilt ES kasuks välja 40 eurot. Rahuldati kannatanu ÜL’i tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Fred Gross’ilt ÜL’i kasuks välja 47 eurot. Rahuldati kannatanu JB’i tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Fred Gross’ilt JB’i kasuks välja 750 eurot. Rahuldati kannatanu M OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Fred Gross’ilt M OÜ kasuks välja 70 eurot.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti Fred Gross’ilt välja riigituludesse menetluskuludena: sõrmejäljeekspertiisi kulud summas 663 eurot, määratud kaitsja tasu summas 180 eurot ja sundraha summas 645 eurot - kokku 1488 eurot. Määrati, et

§ 180

lg 3 alusel tuleb Fred Gross’il tasuda menetluskulud kokku summas 1488 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 124 eurot. 3 ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Liis Suik. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et F. Grossile mõistetud karistusmäär on liiga range. Kohus on põhjalikult oma otsuses analüüsinud F. Grossi teole vastavat karistust, kuid paraku on karistust kergendavate asjaolude (Kars § 57 lg 1 p 3) arvestamine jäänud paljasõnaliseks. Kohus on veendumusel, et F. Grossi poolt avaldatud puhtsüdamlik kahetsus on siiras, kuid mõistetud karistusest ei nähtu, et tegelikkuses oleks arvestatud isiku kahetsusega. F. Gross on avaldanud oma kindlat soovi kannatanule tekitatud kahjud hüvitada. On ilmne, et mida pikemaaegsem on temale mõistetud reaalne vangistus, seda kauem tuleb kannatanul oodata kahjude hüvitamist. On kannatanu huvides, et F. Grossi karistus poleks liialt pikk. F. Gross kahetseb väga toimepandut ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Tulenevalt eeltoodust kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 04.05.2016 otsus karistuse mõistmise osas ja mõista Fred Grossile kergem karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et süüdistatava Fred Grossi kaitsja Liis Suigi esitatud apellatsioon, milles on taotletud maakohtu otsuse tühistamist F. Grossile mõistetud karistuse osas ja palutud kergema karistuse kohaldamist, on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning jääb sellest tulenevalt läbi vaatamata. 5.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et Fred Grossi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Esitatud apellatsioonis kaitsja ise märgib, et maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 4 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud F. Grossi süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamata. Maakohus on ammendavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning asus ainuõigele seisukohale, et isikut, kellel on 6 kehtivat kriminaalkaristust sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kes pani talle süüks arvatud 9 kuriteoepisoodi toime, olles vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ei ole võimalik muud moodi mõjutada süütegude teoimepanemisest hoiduma, kui reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas

§ 175

lg 2 p 4 ettenähtuga.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu Fred Grossi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5