) § 47 lg 2 alusel AS CGI Eesti pakkumuse tagasi, sest see ei vasta hankedokumentides sätestatud tingimustele (käskkirja p 1.2); 2) tunnistas edukaks AS Datel pakkumuse kui majanduslikult kõige soodsama pakkumuse, mis sai 91,48 väärtuspunkti (käskkirja p 2.1); 3) tunnistas edukaks Knowit Estonia OÜ pakkumuse kui majanduslikult soodsuselt teise pakkumuse, mis sai 87,40 väärtuspunkti (käskkirja p 2.2). 4. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 09.02.2016 otsusega nr 12-16/161603 AS CGI Eesti 21.01.2016 vaidlustuse ning tunnistas Maanteeameti 11.01.2016 käskkirja nr 0004 AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise ning AS Datel ja Knowit Estonia OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise osas (käskkirja p-d 1.2, 2.1 ja 2.2) kehtetuks. Hankija on riigihanke komisjoni protokollis põhjendanud AS CGI Eesti pakkumuse
lg 2 alusel mittevastavaks tunnistamist asjaoluga, et hankedokumendi „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ p-st 3 tulenevalt tuli testijate CV-dele lisada tellijate kinnitused CVdes nimetatud projektide nõuetekohase täitmise kohta koos andmetega projektide maksumuste ja nende täitmise aja kohta ning kinnitused, et nimetatud isikud osalesid projektides testijatena koos andmetega projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta. Samuti leidis hankija, et ta on seotud VAKO 27.08.2015 otsusega nr 176-15/161603, milles tuvastati, et 2
VAKO tunnistas 27.08.2015 otsusega nr 176-15/161603 kehtetuks hankija otsused AS Datel ja Knowit Estonia OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise kohta, sest hankija ei saanud anda tellijate kinnituste puudumisele viidates AS CGI Eesti pakkumusele testijate tehnoloogiapõhise kompetentsuse (osakaal 45%) kriteeriumi osas 0 väärtuspunkti, vaid pidanuks eelnevalt hindama AS CGI Eesti pakkumuse vastavust seoses nimetatud kinnituste puudumisega. VAKO leidis muu hulgas, et hoolimata vastuoludest hanke alusdokumentides, olid pakkujad kohustatud esitama dokumendis „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ kirjeldatud sisuga tellija kinnitused koos HD lisa I vormiga 7. Selle kohustuse olemasolu üle praeguses asjas enam vaidlust olla ei saa. Samas ei ole VAKO 27.08.2015 otsuses võetud seisukohta, et tegemist oli sisulise puudusega ja hankija pidanuks lükkama AS CGI Eesti pakkumuse
alusel tagasi. Pakkumuste vastavuse ja puuduste olulisuse hindamine on hankija õigus ja kohustus ning VAKO teostab üksnes kontrolli hankija otsuste õiguspärasuse üle. Hankijal oli AS CGI Eesti pakkumuse vastavuse uuel kontrollimisel nii võimalus lükata pakkumus
lg 2 ls 1 alusel tagasi (lugedes puuduse sisuliseks) kui ka tunnistada pakkumus
Kui pakkumuses esineva puuduse kõrvaldamine on
-ga kooskõlas, siis on hankijal
lg 3 kohaselt võimalik nõuda pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Hankija on põhjendanud puuduse sisulisust sellega, et andmed jäid esitamata ja need olid pakkumuse hindamiseks vajalikud. Praegusel juhul on määrav see, kas vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitamata jäetud tellijate kinnituste tagantjärele esitamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on lubatav või mitte. Hankija pidi kaaluma vähemalt seda, kas pakkumuses esinenud puudus tulenes vaidlustaja poolsest hoolduskohustuse rikkumisest ning kas vaidlustajalt tellijate kinnituste küsimise korral pakkumus muutuks või kaasneksid sellega läbirääkimised. Hanke alusdokumentides nõutud dokumentide esitamine pakkumuse koosseisus kuulub pakkuja tavapärase hoolsuskohustuse hulka. AS CGI Eesti on praegusel juhul olnud oma pakkumuse esitamisel hooletu ja pole tähele pannud hankija 28.04.2015 selgitusi. Samas ei ole hanke alusdokumendid tellijate kinnituste esitamise nõude osas selged ja üheselt arusaadavad, mistõttu ei saa rääkida vaidlustaja poolsest hoolsuskohustuse sellisest rikkumisest, mis saanuks tuua kaasa tema pakkumuse mittevastavuse ja tagasilükkamise. Puuduvad dokumendid olid iseenesest olulised ning ilma tellijate kinnitusteta (s.o ainult testijate CV-de alusel) polnud hankijal võimalik pakkumust kriteeriumi „Testijate tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel hinnata. Samas pidid kõik tehnoloogiad HD p 13.4.2 kohaselt kajastuma testijate CV-des, puudusid üksnes nende andmete õigsust kinnitavad tõendid. Selliste tõendite hilisem esitamine ei muudaks pakkumust, ei rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ega kaasneks sellega läbirääkimisi. Järelikult on nimetatud puudus
5. Maanteeamet esitas 19.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 09.02.2016 otsuse nr 12-16/161603 tühistamiseks. Vaidlusalune otsus on vastuolus VAKO 27.08.2015 otsusega nr 176-15/161603, milles leiti, et tellijate kinnitused olid pakkumuste hindamiseks üliolulised ja vaidlustaja pakkumus ei vastanud HD-s sätestatud tingimustele. Seega ei saanud AS CGI Eesti hoolsuskohustuse rikkumine olla ebaoluline. Kuna testijate CV-des puudusid lisaks andmed lepingute nõuetekohase täitmise kohta, siis ei olnud küsimus ainuüksi CV-des esitatud andmete õigsuse kinnitamises, vaid tegemist oli sisulise kõrvalekaldega HD nõuetest, mille tagantjärele heastamine pole
VAKO 27.08.2015 otsuse ebaõige mõistmine viis hankija õigusvastase otsuse tegemiseni. Olukorras, kus AS CGI Eesti ei olnud vaidlustanud enda pakkumuse vastavaks tunnistamist, ei saanud VAKO otsusega kuidagi tuvastada ka tema pakkumuse mittevastavust. Vaidlustatud käskkirja aluseks oleva protokolli lakoonilisest sõnastusest saab järeldada, et hankija ei ole tegelikult üldse hinnanud pakkumuses esinenud puuduse sisulisust
Heas usus käituv hankija oleks pärast AS CGI Eesti 19.06.2015 vastuse saamist pakkujale selgitanud tema eksimust hanke alusdokumentide mõistmisel, andes võimaluse kõrvaldada puudus, mis ei muuda pakkumuse sisu. HD p 13.4.2 kohaselt ei hinnata mitte tellijate kinnitusi, vaid väärtuspunkte antakse projektides kasutatud tehnoloogiate eest. Need andmed sisaldusid ammendavalt juba CV-des, mistõttu on üksnes tõenduslikku funktsiooni kandvate tellijate kinnituste puudumine mittesisuline puudus, mida saab
Kuivõrd pakkuja esitas koos pakkumusega hankijale kõigi referentsprojektide tellijate kontaktisikute andmed, olnuks hankijal ka endal võimalus esitatud andmete õigsust kontrollida. 7. AS Datel leidis kirjalikus seisukohas, et hankija kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS CGI Eesti pakkumus oli sisuliselt mittevastav, sest selles puudusid nõutud kinnitused koos vajalike andmetega. Hankija on piisavalt põhjendanud, miks ei olnud tegemist üksnes vormilise veaga (kinnituste puudumisel ei olnud võimalik viia läbi pakkumuse hindamist), mida saaks
Erinevalt VAKO tõlgendusest (mis oli menetlusosalistele üllatuslik) ei saa pakkumuse esitamise järgselt hankija küsida
lg 3 alusel juurde ega ka pakkuja täiendavalt esitada pakkumuse koosseisu kuuluvaid kohustuslikke dokumente, mis on jäetud õigeaegselt esitamata. Esitamata jäetud teavet või dokumente ei saa kuidagi selgitada, piiritleda ega täpsustada. Tellijate kinnituste tagantjärele esitamine tähendaks täiesti uute andmete esitamist. Isegi kui pakkuja rikkus hoolsuskohustust vähesel määral, ei anna see õigust pakkumuse hilisemaks korrigeerimiseks. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa pakkumuste kontrollimatu korrigeerimise. Igal juhul on hoolsuskohustust praegu rikutud oluliselt, sest AS CGI Eesti ignoreeris hankija 28.04.2015 selgitust tellijate kinnituste esitamise vajaduse kohta ega esitanud nõutavaid kinnitusi ka vastuseks hankija 16.06.2015 selgitusnõudele. Veelgi enam, pakkuja ei ole selliseid kinnitusi esitanud ka pärast VAKO 27.08.2015 otsust, millega vastava kohustuse olemasolu siduvalt tuvastati. AS CGI Eesti pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane ja ainuvõimalik otsus, mida Maanteeamet on ka piisavalt põhjendanud. 8. Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2016 otsusega Maanteeameti kaebuse rahuldamata ja mõistis hankijalt AS CGI Eesti menetluskulude katteks välja 704,67 eurot. Vaidlust ei ole selles, et AS CGI Eesti esitas hankijale pakkumuses testijate MV ja RZ CV-d (kummaski viidatud varasemates projektides 7 tehnoloogia kasutamisele) ilma kõigi tellijate kinnitusteta 4
lg-st 5 tulenevalt on VAKO otsus hankijale täitmiseks kohustuslik, sh vaidlustuse eseme raamidesse jäävate põhjenduste osas (vt ka Riigikohtu 28.02.2014 otsus nr 3-3-1-3-14, p 19), ja seega on ka halduskohus
VAKO märkis 09.02.2016 otsuses õigesti, et praegu ei saa enam olla vaidlust selles, kas pakkujad pidid testijate CV-des toodud projektide kohta esitama tellijate kinnitused või mitte, sest see küsimus on lahendatud VAKO 27.08.2015 otsusega. Viimati nimetatud otsusest ei tulenenud hankijale ka kohustust lükata AS CGI Eesti pakkumus tagasi ega lugeda pakkumuses esinenud puudust sisuliseks. Halduskohus nõustus ka VAKO 09.02.2016 otsuses toodud järeldustega, et
mõtteks ei ole panna hankijale kohustust asuda ise küsima CVdes märgitud tellijatelt kinnitusi, sest need pidid olema osa pakkumusest, kuid hankija võib
lg 3 alusel siiski nõuda pakkujalt
lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. AS CGI Eesti pakkumuses oli esitatud teave teostatud tellimuste kohta, puudu olid vaid kõikide tellijate kinnitused.
lg-s 2 toodud võimalus lugeda mittesisulise puudusega pakkumus vastavaks, tähendab seda, et täiendus ei saa lisada pakkumusele uut informatsiooni, kuid olemasolevat infot kinnitavate dokumentide esitamise nõudmine on siiski võimalik. Ehkki tegemist on hankija kaalutlusotsusega, on kaalutlusruum praegusel juhul väike. Pakkumustes sisalduv informatsioon põhineb tihti pakkujate endi kinnitustel ega eelda tingimata tõendite esitamist, mistõttu oleks vale käsitlus, et pakkumuse hindamise 5
lg 3 alusel kõrvaldamatut puudust.
lg 2 ls 2 peamine mõte ongi anda pakkujatele võimalus kõrvaldada vaidluse all olevaga analoogseid puudusi. Hankija põhjendused puuduse sisuliseks lugemiseks ei kujuta endast kaalutlusõiguse teostamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Maanteeamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Maanteeamet jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Hankija nõustub halduskohtu seisukohaga, et praeguses asjas ei saa enam vaielda selle üle, kas pakkujad pidid esitama testijate CV-des toodud projektide kohta tellijate kinnitused või mitte, sest sellise kohustuse olemasolu on tuvastatud jõustunud VAKO 27.08.2015 otsusega. Samuti on halduskohus õigesti märkinud, et hankijal puudus kohustus CV-des märgitud tellijatelt ise kinnitusi küsida ning AS CGI Eesti on olnud pakkumust koostades hooletu. Olukorras, kus pakkuja rikkus omapoolset hoolsuskohustust, jättes esitamata osa kohustuslikest dokumentidest, jääb arusaamatuks, miks halduskohus hankija kaebust ei rahuldanud. Halduskohus leidis ebaõigesti, et AS CGI Eesti esitatud testijate CV-d sisaldasid kõiki HD p-s 13.4.2 nõutud ja pakkumuse hindamiseks vajalikke andmeid. Testijate CV-des ja muudes pakkuja esitatud dokumentides puudusid andmed, et kõik nendes viidatud tarkvara arendusprojektid oleksid nõuetekohaselt täidetud. Halduskohus nõustus põhjendamatult VAKO 09.02.2016 otsusega, mille kohaselt ei tulenenud hankijale VAKO 27.08.2015 otsusest (p 12 esimene lause) kohustust lükata AS CGI Eesti pakkumus tellijate kinnituste puudumise (st sisulise puuduse) tõttu tagasi. Hankedokumentides nõutud, kuid pakkuja poolt esitamata jäetud puuduolevate dokumentide hilisem väljanõudmine ei ole
lg 3 kohaselt lubatav, sest nimetatud sätte alusel saab küsida üksnes selgitusi pakkumuses juba esitatud andmete kohta, kuid mitte täiendavate dokumentide esitamist, mis pidid HD kohaselt sisalduma juba pakkumuses. Ka analoogses küsimuses tehtud Euroopa Kohtu lahendist nr C42/13 tulenevalt on sisulise puuduse parandamine pärast pakkumuste esitamise tähtaega lubamatu. Halduskohus on kvalifitseerimisdokumentide küsimise ekslikult samastanud pakkumuse vastavuse selgitamisega
lg 4 tähenduses, kuigi tegemist on erinevate menetlusetappidega ning sätete sõnastused ei lange kokku. Halduskohus on jätnud käsitlemata asjaolu, et hankija küsis pakkujalt selgitusi
lg 3 teise lause alusel ning pakkuja vastas, et ta ei peagi tellijate kinnitusi esitama ega esita neid. Juba ainuüksi sellel põhjusel lükkas hankija AS CGI Eesti pakkumuse õigesti tagasi. Halduskohus asus ebaõigesti seisukohale, et hankija 11.01.2016 käskkirjas nr 0004 viidatud põhjendustest ei nähtu, et hankija oleks tegelikult teostanud kaalutlusõigust, hinnates AS CGI Eesti pakkumuses esinenud puuduse sisuliseks. Kohus jättis vaidlusaluses käskkirjas viidatud hankekomisjoni protokollis sisaldunud osad seisukohad põhjendamatult tähelepanuta. Tellijate kinnituste esitamata jätmine oli sisuline kõrvalekalle, mida hankija on põhjendanud viidetega HD p-le 11.2, „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ p-le 3 ja
lgle 2.
lg 1 ja lg 2 ls 1 koosmõjust tulenevalt piisab pakkumuse tagasilükkamise põhjendamiseks sellest, kui hankija toob välja faktilised asjaolud, millistele HD-s sätestatud tingimustele tagasi lükatud pakkumus ei vasta. Kui hankija oleks leidnud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldega, pidanuks ta esitama kaalutlused, miks on tegemist mittesisulise puudusega. 6
lg-le 2 ja sellest tuleneva põhjendamiskohustuse piiratud ulatusele on meelevaldne. Hankija pidi praegusel juhul kaaluma vähemalt seda, kas ja mil määral tulenes puudus pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisest ning kas puuduolevate tellijate kinnituste küsimisel pakkumus muutuks või kaasneksid sellega läbirääkimised. Tellijate kinnituste esitamata jätmine oli mittesisuline ja seega
lg 3 alusel erandjuhul kõrvaldatav puudus (nt lahend nr 3-31-24-13, p 20), sest need täitsid üksnes formaalset tõenduslikku funktsiooni ega mõjutanud pakkumuse sisu või selle hindamise võimalikkust. Halduskohus ja VAKO on õigesti leidnud, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega selliste andmete nõudmine hankija poolt, mis üksnes tõendavad pakkumuses juba toodud andmete õigsust, ei muuda pakkumust ega riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning sellega ei kaasne läbirääkimisi.
lg 3 mõttega oleks vastuolus see, kui täpsustavad andmed muudavad pakkumust sisuliselt, mitte aga see, et täpsustamine toimub täiendava dokumendi esitamisega (vt ka Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus nr C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p 40). Hankija ei andnud 16.06.2015 päringuga AS-le CGI Eesti võimalust esitada puuduolevad tellijate kinnitused ega selgitanud pakkujale, et viimane on mõistnud hankedokumente ekslikult. Euroopa Kohtu 06.11.2014 otsus nr C42/13 ei ole asjassepuutuv, sest selles ei käsitletud vaidlusalusega analoogset olukorda. Praegusel juhul ei ole hankija HD-s selgesõnaliselt märkinud, et tellija kinnituste esitamise nõude järgimata jätmise korral pakkuja kõrvaldatakse või lükatakse tema pakkumus tagasi. 11. AS Datel leiab kirjalikus seisukohas, et hankija apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, sest halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
Kolmas isik nõustub halduskohtuga, et AS CGI Eesti esitas testijate CV-d ilma kõikide tellijate kinnitusteta ning jõustunud VAKO 27.08.2015 otsus on praeguses vaidluses siduv, mistõttu ei saa enam vaielda tellijate kinnituse nõude olemasolu või puudumise üle. Halduskohus leidis õigesti, et hankijal oli pärast VAKO 27.08.2015 otsust õigus ja kohustus otsustada, kas AS CGI Eesti pakkumuses esinenud puudus oli sisuline või üksnes vormiline, ning lükata sisulise puuduse tuvastamisel pakkumus tagasi. Eeltoodule vaatamata on halduskohtu otsuse lõppjäreldused meelevaldsed ega vasta kehtivale õigusele. Kuna AS CGI Eesti pakkumuses puudusid nõutud 7
lg-st 2 tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt ja halduskohus omistas hankekomisjoni protokollis VAKO 27.08.2015 otsusele tehtud viidetele põhjendamatult kaugeleulatuva tähenduse, sest protokoll sisaldab ka selgeid põhjendusi, miks hinnati kõrvalekalle sisuliseks.
lg 2 ls 1 kohaselt ei peagi mittevastava pakkumuse tagasilükkamist põhjendama millegi muuga kui viitega puuduse olemasolule. Põhjalikumat motiveerimist eeldab hoopis (mittesisulise) puudusega pakkumuse tagasi lükkamata jätmine, kui praegusel juhul oli puudus sisuline, sest pakkumus ei sisaldanud kogu hindamiseks vajaminevat informatsiooni (vt ka VAKO 09.02.2016 otsus, p 18). Seega ei saanud hankija
lg 3 alusel küsida pakkujalt ka täiendavaid dokumente (st säte võimaldab üksnes täpsustada juba esitatud teavet). Praegusel juhul andis hankija sellele vaatamata pakkujale 16.06.2015 kirjaga võimaluse esitada muu hulgas tellijate kinnitused, millest pakkuja aga 18.06.2015 vastusega selgelt keeldus, olles ebaõigel seisukohal, et HD-st selliste kinnituste esitamise kohustust ei tulenenud. Halduskohus ei ole sellele üldse tähelepanu pööranud. Ebamõistlik oleks panna hankijale kohustus koguda ise vajalikke andmeid hoolsuskohustust oluliselt rikkunud (sh ignoreerides hankija 28.04.2015 selgitust) ja puuduse kõrvaldamise võimaluse kasutamata jätnud pakkuja pakkumuse vastavuse kontrollimiseks, sest see suurendaks põhjendamatult hankijate halduskoormust (vt ka Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22). Hankijal on kohustus nõuda selgitusi vaid siis, kui vastupidine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne (vt D. Minumets. Ettevõtja seisundit kirjeldavate dokumentide kohta selgituste nõudmine riigihankemenetluses. – Juridica 1/2016, lk 29). 12. Knowit Estonia OÜ ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta avaldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus nõustub vaidlustajaga, et VAKO 27.08.2015 otsusest nr 17615/161603 (tl 101-105p) ei saanud hankijale tuleneda kohustust lükata AS CGI Eesti pakkumus tagasi juba ainuüksi põhjusel, et nimetatud otsus oli tehtud AS CGI Eesti enda vaidlustuse alusel ning selle esemeks oli üksnes AS Datel ja Knowit Estonia OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise õiguspärasus. Nimetatud asjas vaidluse all olnud Maanteeameti 17.07.2015 käskkirjaga nr 0131 oli teiste hulgas tunnistatud vastavaks ka AS CGI Eesti pakkumus, mida pakkuja ise mõistagi ei vaidlustanud.
lg-st 5 tulenevalt on VAKO jõustunud otsus, millega vaidlustus rahuldati, hankijale täitmiseks kohustuslik. Seejuures tuleb hankijal edasises menetluses järgida ka VAKO põhjendusi, kuid seda siiski üksnes vaidluse eseme ulatuses (vt Riigikohtu 28.02.2014 otsus nr 3-3-1-3-14, p 19). 14.
lg-st 41 tulenevalt ei saa praeguses asjas enam olla sisulist vaidlust selle üle, et hanke alusdokumendid olid HD lisa I vormile 7 (tl 7-8p; tl 23p-25) lisamisele kuuluvate tellijate kinnituste nõude osas ebajärjekindlad ja osalt vastuolulised. Nimetatud küsimus on lahendatud jõustunud VAKO 27.08.2015 otsusega ning vastavad hinnangud olid hankijale siduvad, sest puudutasid otseselt vaidluse all olnud hankija otsustust omistada AS CGI Eesti pakkumusele hindamiskriteeriumi „Testijate tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel 0 väärtuspunkti, sest pakkuja ei olnud esitanud HD-s nõutud tellijate kinnitusi. VAKO leidis, et HD p-s 13.4.2 toodud hindamiskriteeriumi „Testijate tehnoloogiapõhine kompetents“ kirjeldus ei sisaldanud viidet nõutavatele tellija kinnitustele ning HD p 6.1.5 ja HD lisa I vorm 7 viitasid HT-s nõutud tellija kinnitustele, mis ei ole asjakohased. Samas on nõuded HD lisa I vormile 7 lisatavatele tellijate kinnitustele üheselt mõistetavalt esitatud dokumendi „Nõuded 8
15. Maanteeameti 11.01.2016 käskkirjas nr 0004 (tl 22-22p) puuduvad sisulised põhjendused, miks ei vasta AS CGI Eesti pakkumus HD-s sätestatud tingimustele ja tuleb seetõttu tagasi lükata. Vastavad põhjendused on aga esitatud käskkirjas viidatud hankekomisjoni 07.01.2016 protokollis (tl 36-37p; tl 51-56p). Nimetatud dokumendi kohaselt puuduvad AS CGI Eesti pakkumuse koosseisus hankedokumendi „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ p-s 3 nõutud tellijate kinnitused HD lisa I vormis 7 nimetatud projektide nõuetekohase täitmise, maksumuse, täitmise aja, testijatena osalenud isikute ning kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta. Ringkonnakohus nõustub iseenesest, et protokollis toodud põhjendustest nähtuvalt on hankekomisjon ekslikult leidnud, et VAKO 27.08.2015 otsuse kohaselt pidanuks hankija nõutud kinnituste esitamata jätmise ehk sisulise puuduse tõttu lükkama AS CGI Eesti pakkumuse
Kuigi hankekomisjon on protokollis andnud ka omapoolse hinnangu, et AS CGI Eesti pakkumuses tuvastatud puuduse näol ei ole tegemist pelgalt vormilise, vaid sisulise kõrvalekaldega HD-s sätestatud tingimustest, puuduvad protokollis igasugused kontrollitavad põhjendused, kuidas komisjon sellisele järeldusele jõudis. Arvestades lisaks protokollis tehtud viidetega VAKO jõustunud otsuse siduvusele (
lg 5; lahend nr 3-3-1-3-14), on ilmne, et hankija ei ole AS CGI Eesti pakkumuses esinenud puuduse olulisust või vabandatavust sisuliselt analüüsinud. 16. Olenemata sellest, et AS CGI Eesti pakkumus oli puudusega ning pakkuja on olnud pakkumuse esitamisel hooletu, ei saanud hankija lükata tema pakkumust siiski tagasi automaatselt ja põhjendusi esitamata.
lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija HT-s või HD-s esitatud tingimustele mittevastava pakkumuse küll üldjuhul tagasi, kuid võib siiski tunnistada puudusega pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid HT-s ja HD-s esitatud tingimustest.
lg 1 kohaselt tuleb pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta teha põhjendatud kirjalik otsus. Nagu eelmises punktis märgitud, siis puudusid Maanteeameti 11.01.2016 käskkirjas ja selle lisaks olevas protokollis sisulised põhjendused AS CGI Eesti pakkumuse tagasilükkamise kohta ning olukorras, kus VAKO 27.08.2015 otsus ei sisaldanud hankija viidatud hinnangut AS CGI Eesti pakkumuses esinenud puuduse sisulisuse kohta, ei saanud hankija piirduda ka viitega nõustumisele VAKO põhjendustega. See, kas AS CGI Eesti pakkumus tuleks selles esineva puuduse olemust ja pakkuja hoolsuskohustust arvestades lükata tagasi või tunnistada vastavaks, on hankija hinnanguline otsus. Kuivõrd praeguses asjas on VAKO ja halduskohus õigesti järeldanud, et hankija 11.01.2016 otsus oli olulise kaalutlusveaga (VAKO 27.08.2015 otsuse sisu ja siduvuse ekslik määratlemine) ning AS CGI Eesti pakkumuses esinenud puudus võis põhimõtteliselt olla hinnatav nii sisulise kui ka mittesisulisena, siis oli AS CGI Eesti vaidlustuse rahuldamine põhjendatud. 17. Pidades silmas, et VAKO 09.02.2016 otsus nr 12-16/161603 (tl 68-73), mille põhjendustega halduskohus nõustus, oleks jõustumise korral
18.
lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt
lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist.
lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt tema kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Ringkonnakohus nõustub hankijaga iseenesest selles, et
lg-s 4 ja § 56 lg 3 ls 1 teises pooles viidatud selgituste küsimise ulatus ei ole üheselt samastatavad. Täiendavate dokumentide küsimise ja esitamise võimalusele on
See seondub
lg-ga 3, millest tulenevalt on hankijal õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel (sh teha menetluse käigus varasemalt juba kvalifitseeritud pakkuja kvalifitseerimise osas vajaduse korral uus otsus).
lg-st 3 ei nähtu üheselt, et täiendavate dokumentide esitamine oleks lubatud ka pakkumuse vastavuse kinnitamiseks. Samas tuleb nõustuda VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et ka „pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamine, piiritlemine või täpsustamine“ võib iseenesest toimuda täiendavate dokumentide esitamisega (vrd Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 13). Asjaolule, et selline tõlgendus ei oleks tingimata vastuolus regulatsiooni eesmärgiga ning asjakohast pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist puudutavat kohtupraktikat saab vähemasti analoogia korras võtta arvesse ka pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis, viitab seegi, et uue riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 punkti a kohaselt peab hankija kontrollima pakkumuse vastavust HT ja HD nõuetele ning samas näeb direktiivi art 56 lg 3 hankijale selgelt ette ka võimaluse nõuda pakkujalt muu hulgas puuduolevate dokumentide esitamist tingimusel, et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. 19. Pakkumuses esinevate vormiliste puuduste või ebatäpsuste kõrvaldamise sildi all peavad hankemenetluses olema välistatud mis tahes läbirääkimised hankija ja pakkuja vahel ning esitatud pakkumust ei või enam muuta pakkuja ega ka hankija algatusel. Erandina on lubatavaks peetud üksnes ilmsete tehniliste vigade või pakkumuses esitatud andmete täpsustamist või parandamist, mis ei muuda pakkumuse sisu (vt Riigikohtu 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13, p 21.4; 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p-d 20-21; Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus nr C-599/10: SAG ELV Slovensko, p-d 36-37, 40-41; 10.10.2013 otsus nr C336/12: Manova, p-d 31-32, 39; 07.04.2016 otsus nr C-324/14: PARTNER Apelski Dariusz, pd 62-65). Õiguskirjanduses on märgitud, et pakkumuse osana nõutud dokumendi tähtajaks esitamata jätmine on üldjuhul sisuline puudus, mille kõrvaldamine ei ole selgituste nõudmise kaudu võimalik, sest ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet võiks rikkuda juba ainuüksi see, kui selgitusnõude esitamisega saab mõni pakkuja lisaaja vajalike dokumentide hankimiseks. Seetõttu on lubatavaks peetud vaid formaalset tähendust omavate või ettevõtjal juba varasemalt olemas olnud või temale hõlpsasti kättesaadavate dokumentide hilisemat esitamist, mille tähtaegselt esitamata jätmine ei andnud talle teiste pakkujate ees mingit eelist (vt D. Minumets. Ettevõtja seisundit kirjeldavate dokumentide kohta selgituste nõudmine riigihankemenetluses – Juridica 1/2016, lk 20-22). Lisaks ei või hankija ühelgi juhul lubada mis tahes moel kõrvaldada selliseid puudusi, mis HD-s sõnaselgelt ettenähtu kohaselt peavad kaasa tooma pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (vt Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus nr C-496/99 P: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, p 115; 10.10.2013 otsus nr C-336/12: Manova, p 40; 06.11.2014 otsus nr C-42/13: Cartiera dell’Adda, p 46; 02.06.2016 otsus nr C27/15: Pizzo, p 50). 10
lg 2 alusel siiski tagasi, kui ta leiab, et selles esinev puudus on sisuline ja hoolikas pakkuja pidanuks suutma kõrvalekallet vältida. Olgugi, et hankijad võivad sageli piirduda üksnes pakkujate endi kinnituste esitamise nõudega, on halduskohtu sellekohane arutlus asjakohatu, sest praegusel juhul nõudis hankija testijate tehnoloogilise võimekuse kohta siiski ka tellijate kinnituste esitamist. Tegemist ei ole pelgalt formaalset tähendust omavate dokumentidega, vaid tõenduslike kinnitustega, mille olemasoluta ei saanud hankijal olla veendumust, et testijate CV-des märgitud projektides oli tõepoolest kasutatud pakkumuses viidatud tehnoloogilisi komponente ning kõik vastavad projektid on nõuetekohaselt täidetud. Samuti ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et tegemist saaks olla olukorraga, kus pakkujal oleksid vastavad kinnitused olnud juba varasemalt olemas või olnuks nende kogumine võimalik märkimisväärse ajakuluta (erinevalt nt mõnest registrist väljavõtte tegemisest). Seetõttu võiks AS CGI Eesti pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamine tuua kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. VAKO ja halduskohus on lisaks põhjendatult märkinud, et hankijal ei saa olla kohustust hakata CV-des märgitud tellijatelt ka ise küsima kinnitusi, mis pidid olema osa pakkumusest, sest seegi viiks pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele. 21. Eeltoodule vaatamata ei pea ringkonnakohus võimalikuks asuda hankija asemel otsustama, kas AS CGI Eesti pakkumus tulnuks tunnistada vastavaks või lükata tagasi. Hankijal tuleb endal hinnata, kas praegusel juhul võis esineda asjaolusid, millest tulenevalt oleks erandlikult alust võimaldada AS-l CGI Eesti esitada puuduolevad tellijate kinnitused. Esmajoones võiks sellise aluse anda asjaolu, et hanke alusdokumendid olid osaliselt ebaselged ja vastuolulised ning seega ei pruugi olla tegemist pakkuja hoolsuskohustuse sellise rikkumisega, mis tingimata välistaks puuduse kõrvaldamise
Ka AS CGI Eesti 18.06.2015 vastusest (tl 9-9p; tl 29-29p) hankija järelepärimisele nähtub, et pakkuja oli ekslikult seisukohal, et ta on kõik hanke alusdokumentides nõutud kinnitused oma pakkumuse koosseisus juba esitanud. Seejuures ei andnud Maanteeamet 16.06.2015 päringuga (tl 9-9p; tl 29-29p) pakkujale ka selgesõnalist võimalust esitada puuduolevad dokumendid, vaid palus üksnes selgitada, millistes pakkumuses esitatud dokumentides vastavad tellijate kinnitused sisalduvad. Kui hoolikas pakkuja ei pidanud mõistma tellijate kinnituste esitamise vajalikkust, siis ei tähendaks selliste kinnituste tagantjärele esitamise võimaldamine ka pakkujate ebavõrdset kohtlemist, vaid sellega hoopis tagataks nende sisuline võrdsus. 22. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb Maanteeameti apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 31.03.2016 otsuse ja VAKO 09.02.2016 otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata. 23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.