Elen Maripuu esitas Kärdla politseijaoskonna juhile A.Allik`ule kaebuse, milles vaidlustas otsuse menetlust mitte alustada. 17.06.2016 vastuses kaebusele hindas Kärdla politseijaoskonna juht A.Allik olukorda ja leidis, et väärteomenetleja on rakendanud õigesti
Kirja lõpus on viide, et vastusega mittenõustumisel on õigus pöörduda Lääne Prefektuuri juhi pole. 1 4-16-5231 1.juulil 2016 on Elen Maripuu saatnud Lääne prefektuuri juhile Kaido Kõplasele kaebuse A.Kail ja A.Allik otsuste vaidlustamiseks. 05.07.2016 on A.Allik, Kärdla politseijaoskonna juht edastanud vastavalt
Kaebus E.Maripuu vaidlustab otsuse I K suhtes väärteomenetluse mitte alustamise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et I.K rikkus sõiduki parkimisega liikluseeskirja, takistas kodanike liikumist, tekitas liiklusohtliku situatsiooni, varjates sõiduki parkimisega ülekäigurajale liikujaid ja piiras nähtavust. Kaebuse esitaja vaidlustab menetleja A.Kail seisukoha, et antud teelõigul puudub märgistus ja seetõttu võib seal autoga sõita. Sellisel juhul ei tohiks teeristi (väravasse sõitu ja paralleelteed) kinni parkida ja takistada teiste liikumist. Vaidlustab A.,Alliku seisukoha, et jalakäijate liikumine Kalda 11 ees ei olnud vaidlusaluses juhtumis oluliselt takistatud. Antud situatsiooni tõttu ei olnud võimalik jalgrattaga, jalgsi, kärudega liikuda ilma haljasalale minemata. Leiab, et liiklus lasteasutuse ümber peab olema korraldatud turvaliselt, antud situatsiooni tõlgendamine seab ohtu liiklejate, eriti laste turvalisuse. Kohtu seisukoht Vastavalt
lg 1 on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et sõiduki parkimisega oli takistatud tema liiklemine ja kohtuvälise menetleja seisukoht (väärteomenetluse mittealustamine) seab ohtu liiklejate turvalisuse. Seetõttu on kaebuse esitaja vaidlustanud tema poolt esitatud avalduse alusel väärteo mittealustamise. 20.mail 2016 on E.Maripuu saatnud politseile avalduse väärteomenetluse alustamiseks I.K suhtes. 01.06.2016 saatis A.Kail E.Maripuu`le teate väärteomenetluse alustamata jätmise kohta vastavalt
lg 2, 3.
lg 2 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetlust või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Lõike 3 kohaselt teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta võib jätta põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata
nimetatud alusel ning väärteoteates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule. Vanemkomissar A.Kail on eelnimetatud sätetele viidanud ja väärteomenetluse alustamata jätmist ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et juhul, kui kohtuväline menetleja leiab, et esineb
sätestatud alus väärteomenetluse mittealustamiseks, siis alustamata jätmise kohta põhistust esitada ei ole vaja. Kuid kohus leiab, et kuna seadus lubab väärteomenetluse alustamata jätmise otsuse jätta põhistamata vaid siis kui esineb
sätestatud alus, siis peab otsuses olema konkreetne viide vähemalt ühele
A.Kail otsusest ei selgu, milline konkreetne
sätestatud alustest esines, et oli võimalik juhinduda
A.Kail on vastuse lõpus viidanud, et väärteomenetluse alustamata jätmise peale võib kaevata
E.Maripuu ongi esitanud kaebuse Kärdla politseijaoskonna juhile A.Allik`ule. Kaebuses A.Kail 01.06 teatele väärteomenetluse mittealustamise kohta viitab kaebaja A.Kail seisukohtadele, kuid kohtule jääb arusaamatuks, kust need seisukohad tulevad, kuna need ei tulene A.Kail 01.06. teatest ja selliseid seisukohti ei sisalda ükski esitatud dokument. Kaebaja leiab endiselt, et politsei eesmärk peaks olema inimeste turvalisuse tagamine s.h ka laste liiklusturvalisuse tagamine lasteaia ümbruses. 2 4-16-5231 Kärdla politseijaoskonna juht A.Allik on E.Maripuu`le vastanud 17.06.2016 kirjaga, kuigi
Kohus leiab, et kuigi A.Allik ei ole kaebuse lahendamisel koostanud määrust, ei ole sellega kaebaja õigusi rikutud, kuna kirjas on täidetud
lg 2, 3 sätestatud asjaolud – kohtuvälise menetleja juht on teinud otsustuse - jätnud kaebuse rahuldamata ja põhjendanud oma seisukohta. Teisest küljest leiab kohus, et A.Allik kirjas toodud seisukohtadest ei ole üheselt aru saada, mis alusel siiski väärteomenetlus alustamata jäeti. Kirjas viidatakse, et väärteomenetleja on õigesti rakendanud
lg 2, 3 sätteid ja jätnud põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata
Kirjast ei selgu, milline
Kirja lõpus on selgitus – politsei eesmärk ei ole kindlasti väärteomenetluse alustamine neis juhtumeis, milles puudub avalik huvi ja isikute süü ei ole suur. Kohus leiab, et sellega on sisse toodud hoopis uus väärteomenetluse mittealustamise alus, mis on sätestatud
lg 2 - vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Sellist viidet A.Kail 01.06.2016 otsuses ei leidu ja sel alusel väärteomenetluse mittealustamise korral tuleb väärteomenetluse mitte alustamist põhistada. Lühidalt saab tõdeda järgmist. A.Kail 01.06.2016 otsuses ei ole kirjas, milline
Seega ei ole võimalik kontrollida, kas esines alus rakendada
Eelnimetatud asjaolu ei selgu ka A.Allik kirjast. A.Allik kirjas esitatud seisukohtadest jääb arusaamatuks, millisel seaduses sätestatud alusel tuli väärteomenetlus alustamata jätta - kas esinesid väärteomenetlust välistavad asjaolud (
) või esinesid avalduses siiski väärteo tunnused, kuid politsei leidis, et tegemist oli vähetähtsa väärteoga. Seetõttu leiab kohus, et politsei otsus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta ei ole tehtud menetlusseadust järgides ja tuleb tühistada. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et A.Allik kirja lõpus olev viide, et vastusega mittenõustumisel on kaebajal lõigus pöörduda Lääne prefektuuri juhi poole, on ekslik.
lg 4, § 76, § 77 lg 4, § 78 lg 1 koostoimes sätestavad selgelt, et kaebuse esitajal on juhul, kui ta ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega, õigus esitada kaebus maakohtule. Kuigi kaebuse esitamise viide on ebaõige, on Lääne Prefektuur vastavalt
Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest rahuldab kohus Elen Maripuu kaebuse ja tühistab PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna vanemkomissar Avo Kail 01.06.2016 otsuse väärteomenetluse alustamata jätmise kohta ning saadab E.Maripuu 19.05.2016 (saadetud politseile 20.05.2016) väärteoteate uueks lahendamiseks Kärdla politseijaoskonnale.
p 12 kohaselt määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel
Vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.