← Eesti

3-15-906/45

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 118§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-906 Hal

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-15-906 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri ettekande kohaselt teatas kinnipeetav HM 04.04.2015 kella 11:15 paiku, et ta libastus kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni pesuruumis ning vigastas kukkumisel oma paremat kätt; kinnipeetav viidi meediku juurde kontrolli (tl 32). Tallinna Vangla arsti 04.04.2015 tõendist nähtuvalt tuvastati visuaalsel vaatlusel HM parema labakäe välimisel pinnal ja IV-V sõrme piirkonnas kerge hematoom ja turse; liigeste liikuvus ei olnud piiratud (tl 33).
  2. HM esitas 08.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse või tegevusetuse, mis seisneb kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni pesuruumis ohutute tingimuste ja ohutu liikumise tagamata jätmises, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja libastus ja kukkus pesuruumi uksest sisenemisel libeda põranda ja sellele paigaldatud kinnitamata matile astumise tõttu ning lõi kukkudes oma parema käe vastu veeboileri polti. Ukse juures on varasemast kõrgem aste. Kuna matt oli liikunud üle serva astme ja ukse vahele ning mati äär oli veidi rullis, jäi kaebaja jalg sinna kinni ja ta kaotas tasakaalu. Meditsiinipunktis tuvastati kaebajal käevigastus. Kaebaja on teavitanud vanglat olukorrast nii suuliselt kui kirjalikult, kuid midagi ei ole ette võetud. Aprillis-mais 2015 toimus sarnane õnnetus ka teise kinnipeetavaga. Õnnetuse täpsemaid asjaolusid kaebaja ei tea, kuid kinnipeetaval oli sõrm kipsis. Pesuruumis on vastu boileri tulikuuma polti korduvalt ka käsi ära kõrvetatud. Kaebaja vigastas end viimati 26.08.
  3. Kaebaja toodi
  4. a märtsis kinnisest sektsioonist üle avatud sektsiooni ning sellest ajast kasutas ta kõnealust pesuruumi umbes 5 korda päevas. Matid ja boiler on seal alates 19.09.
  5. Enne remonti oli põrand kaetud plaatidega, mis ei olnud nii libedad. Pesuruumi sisenemisel ei pannud kaebaja tähele, et matt oli nii palju üle serva, et see paigale kohendada. Pärast õnnetust jälgib ta rohkem ja paigutab vajadusel mati paika. Pesuruumi korrasoleku ja põranda kuivatamise eest peaks hoolt kandma nii koristaja kui ka arvatavasti kinnipeetavad ise. Boileri poldile lubati panna mingi kaitse, kuid seda ei tehtud põhjendusega, et kinnipeetavad võivad selle ära lõhkuda. Kinnipeetavaid käib pesuruumis palju. Kui käib sagimine, on suur oht mati taha kinni jääda või poldi otsa koperdada. Kaebajaga õnnetuse juhtumise hetkel pesuruumis sagimist ei olnud.
  6. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Kinnipeetavate pesuruumile ega selle sisustusele ei ole õigusaktidega kehtestatud erinõudeid, mistõttu tuleb pesuruumi sisustamisel ja selle ohutu kasutamise võimaldamisel lähtuda mõistlikkuse kriteeriumist. Kriitiliste tööde loendis olnud pesuruumid ja WC-d renoveeriti
  7. a suve lõpuks. Remondi ja renoveerimise käigus paigaldati pesuruumi 500 liitrine boiler. Sellega muudeti kinnipidamistingimusi tunduvalt paremaks, sest varem oli pesuruumis vaid külm vesi. Enne pesuruumi sisenemist on põrandal aste. Põrand on kaetud vedelplastkattega ning põrandas on äravoolutrapid. Kukkumis- ja libisemisvõimaluse vähendamiseks on pesuruumi põrandale paigutatud ca 2 cm paksused kummimatid. Pesuruumi niiskust arvestades on mõningane libedus tavaline. 2

(6)3-15-906 Puudub alus hinnata pesuruumi tingimusi ja vastustaja tegevust pesuruumi sisustamisel õigusvastaseks. Boiler paigaldati pesuruumis ainuvõimalikku kohta, kuhu see mahtus. Boileri suuruse valikul lähtuti kinnipeetavate arvust. Boileri küljes olev metallist polt on konstruktsioonielement, mida ei saa eemaldada. Veetorude asukoha tõttu ei olnud võimalik paigaldada boilerit ka selliselt, et polt jääks teise suunda. Boiler on mõeldud vee soojendamiseks siseruumides ning peab olema külmumiskindlas ruumis. Boilerile peab olema tagatud vaba juurdepääs hooldus- ja garantiitöödeks. Kaebaja paigutati kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni 13.03.2014, s.o enam kui 17 kuud tagasi. Kogu selle aja on ta kasutanud samas kohas asuvat pesuruumi ning ka varem võis põrand saada märjaks ja olla seetõttu libe, sest kahhelplaadid lähevad samuti märjaga libedaks. Enne pesuruumi remonti oli seal samuti aste, ehkki madalam. Pesuruum vajab hüdroisolatsiooni, et põrand kannataks niiskust ja vesi ei satuks alumistele korrustele. Kummimatid on piisavaks vahendiks ohutuse tagamisel. Kaebaja väide, et ka teistega on juhtunud õnnetusi, on paljasõnaline. Boileri vastas liikumiseks puudub vajadus. Kinnipeetavad ei käi korraga WC-s ja sagimist saab vältida. 4. Tallinna Halduskohus jättis 12.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Vangistusseadus (VangS) ei sätesta eraldi tingimusi pesuruumile. VangS § 50 lg-test 1 ja 2 tuleneb vangla kohustus tagada kinnipeetavale võimalus hoolitseda oma hügieeni eest kambris või väljaspool kambrit, näiteks eraldi pesuruumis. VangS § 41 lg-st 1 tuleneb riigi üldine kohustus tagada vanglas viibimise ajal kinnipeetava elu ja tervise säilimine ning vältida tervise halvenemist. VangS § 45 lg 1 sätestab nõuded kinnipeetava kambrile. Seda sätet tuleb tõlgendada laiendavalt ka teiste kinnipeetava igapäevaelu toimingute tegemisel kasutatavate ruumide korral (söögisaalid, pesuruumid, puhkeruumid). Sisuliselt tuleneb normist, et kinnipeetava kasutuses olevad ruumid peavad vastama just eluruumide, mitte näiteks ühiskondlike ruumide (ujulad, spordikeskused, kaubanduskeskused) nõuetele. Tegemist on kinnipeetava elukohaga pikema või lühema aja jooksul, mitte ühekordselt ja lühiajaliselt kasutatava ruumiga (ujulakülastus, poeskäik vms). Vangla sisekorraeeskiri (VSKE) ei täpsusta pesuruumis olevaid esemeid, mistõttu ei ole VSKE praeguse asja lahendamisel asjakohane õigusakt. Eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38, mis sätestab, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine (p 1) ning eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise (p 2). Järgnevalt on määruses sätestatud tingimused ruumide suuruse, ventilatsiooni, temperatuuri jne kohta. Konkreetseid tingimusi pesuruumi või põrandakatete osas, mis võiks olla praeguses asjas asjakohane, ei ole sätestatud. Siiski saab lähtuda üldisest põhimõttest, et ruumid peavad olema isikule ohutud ja tagama tervisliku keskkonna. Eelnenule tuginedes tuleb lähtuda üldteada olevatest pesuruumi ohuteguritest ja nende vältimise võimalustest kodustes tingimustes nii, nagu seda teeb keskmine mõistlik inimene. 2) Pesuruum on oma kasutusfunktsioonist lähtuvalt niiske ruum, mille erinevad pinnad võivad saada märjaks. Märgadele pindadele on iseloomulik libedus. Kukkumisohu vähendamiseks on erinevaid meetodeid, näiteks kasutatakse põrandal vähelibisevaid pinnakattematerjale või kaetakse põrandapind vähelibisevate mattide, katete või vaipadega. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et üheks libisemist vähendavaks materjaliks on kumm. Vaidlust pole selles, et nii kaebajaga juhtunud õnnetuse ajal kui ka hiljem olid pesuruumis maas kummimatid. Kummimattide olemasoluga on vangla taganud kinnipeetavatele piisavalt ohutu ja tervisliku elukeskkonna. Pesuruumi omadusi (pidev niiskus, veest tulenev libedus, järjepidev kasutamine erinevate isikute poolt) arvestades tuleb eeldada pesuruumi kasutajatelt tavapärast hoolsust – teadmist, et ruum võib olla libe, ettevaatlikku astumist, vajadusel põranda kuivatamist ja rohke vee tõttu 3
(6)3-15-906 põrandal liikunud mattide uuesti oma kohale liigutamist. Eluruumide osas ei ole õigusaktidega sätestatud nõuet, et kogu põrand peab olema tingimata kaetud mittelibiseva materjaliga või see materjal peab olema põranda külge kinnitatud. Vanglal võiks olla täiendav hoolsuskohustus ohutuse tagamisel juhul, kui tegemist oleks isikutega, kellel on endal vanuse või puude (liikumispuue vms) tõttu raskendatud ohutuse tagamine või kes ei suuda seetõttu adekvaatselt ohtu tajuda (laste või vanurite vähenenud ohutunne või halvenenud taju). Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid enda kohta väitnud. Nii kahju hüvitamise kui ka preventiivset eesmärki silmas pidades tuleb täiendavalt arvestada, et kaebaja on korduvalt möönnud, et põrandamatt oli liikunud uksel astmest üle, mistõttu kaebaja jalg jäi mati taha kinni. Seega oli õnnetuse juhtumine ajendatud kaebaja enda hooletusest oma ohutuse tagamisel. Enda tervisest hooliv isik liigutab mati tagasi või on astudes erakordselt ettevaatlik. Kaebaja märkis, et on asunud hiljem ettevaatlikumalt käituma. Seetõttu on kaebaja kui kannatanu osalus kahju tekkimisel sedavõrd suur, et võimalik kahjunõue oleks perspektiivitu. Kaebaja ettevaatlikuma käitumisega taandub võimalik preventiivne huvi nullini. Samuti möönis kaebaja, et kinnipeetavatel on võimalus pesuruumi kuivatada. VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Nimetatud normist tuleneb minimaalne hoolsuskohustus ka teiste ruumide korrashoiuks vähemalt osas, et endast ei jäetaks maha segadust või teisi isikuid ohustavaid esemeid või seisundeid (märg põrand vms). Asjaolusid arvestades ei saa pidada õigusvastaseks ka pesuruumi ukse juures asuvat astet. Astme olemasolu ei saa olla iseenesest õigusvastane. Kaebaja möönis, et pesuruumi viiva ukse juures oli ka varem aste, kuid pärast remonti on seda kõrgendatud. Vastustaja vastuse kohaselt oli astme kõrgemaks muutmine ehitustehniliselt vajalik, et tagada kohane põrandakattematerjal. Kaebaja on olnud astmest teadlik pikema aja jooksul. Astme olemasolu võis tingida kaebajaga juhtunud õnnetuse seetõttu, et astme tõttu sai kaebaja jalg haakuda üle astme libisenud mati taha. Tegemist on aga kaebaja enda hooletusega. Piltidelt nähtub, et aste on hästi nähtav (tl 29) ja kaebaja kinnitas, et kasutab pesuruumi igapäevaselt mitu korda. 3) Kaebaja peab õigusvastaseks boileril väljaulatuva poldi asumist, mille otsa ta oma käe katki kukkus. 08.09.2015 täiendas kaebaja kaebust ka asjaoluga, et polt oli tuline. Kuna kaebuse üheks eesmärgiks on 04.04.2015 juhtunud õnnetuse osas kahju hüvitamine, ei saa hiljem juhtunud teistsuguse mehhanismiga vigastus põhjendada boileri õigusvastasust kaebajale 04.04.2015 tekkinud vigastuse osas, kuid mõningane seos võib olla seonduvalt preventiivse huviga. Vastustaja selgituse kohaselt on boileri eesmärk tagada kinnipeetavatele paremad tingimused, sh võimalus pesta end sooja veega. Kinnipidamistingimuste parandamine ei ole vastustajale etteheidetav. Vastustaja esitatud dokumentatsioonist nähtub, et boilerit ei ole keelatud seada üles vahetult pesuruumidesse. Samuti ei ole dokumentatsioonis ohutuse tagamiseks ette nähtud, et boileri erinevad osad, sh väljaulatuv polt, peaks olema kaetud kaitsekattega. Vastustaja on ka boileri nõuetest (tl 51 jj) lähtudes põhjendanud, miks on boiler nimelt pesuruumis ning nimelt sellises kohas ja asendis. Olemasolevate ehitiste parendamisel tuleb paratamatult arvestada juba olemasolevate tingimustega. Piltidelt nähtub, et boiler ei asu vahetult kinnipeetavate liikumisteel, vaid selle kõrval. Boileri ümber jookseb mööda põrandat toru, mis peaks takistama keskmisel mõistlikul inimesel vahetult boileri vastas liikumist ja näitama ära, mis on soovitatav distants boilerist (tl 28-29). Kohus leidis juba, et kaebajaga juhtunud õnnetus oli ajendatud eelkõige tema enda hooletusest pesuruumi sisenemisel, mitte pesuruumi ehituslikest eripäradest. Ka väljaspool vanglat elavatel inimestel võivad boilerid asuda eluruumis ning sellisel juhul tuleb arvestada ehituslike eri- 4
(6)3-15-906 pärade ja võimalike ohtudega. Piltidelt nähtub, et väljaulatuv polt on selgelt nähtav (tl 28). Seega ei saanud poldi asetsemine ja sellega kaasnev oht olla kaebajale ettenägematu. On üldtuntud asjaolu, et sooja vee saamiseks tuleb vett kuumutada ja vee kuumutamisel võivad muutuda tuliseks ka vastava eesmärgiga seadmed. Keskmine mõistlik inimene hoidub võimalusel kuumadest esemetest eemale. Selliseks kuumaks esemeks võib vanglas olla veel veekeetja vms. Kuna boileri ümber seatud mõistlikku perimeetrit arvestades ei peaks kaebaja tervis olema ohustatud, ei ole vangla tegevus või tegevusetus ka selles osas õigusvastane. Vangla tegevust ei muuda õigusvastaseks ka see, et kaebaja väidete kohaselt on vangla kaalunud boileri täiendavat katmist. Vangla võib igal ajal otsustada, et soovib kinnipeetavate ohutust tagada suuremal määral, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav. See ei tähenda, et varasem olukord oleks õigusvastane. Kokkuvõttes ei olnud vangla tegevus kaebaja ohutuse tagamisel õigusvastane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. HM palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. VangS ei sätesta küll eraldi tingimusi pesuruumile, kuid ühiskasutuses olevates ruumides peab olema tagatud kasutajate ohutus. Tallinna Vangla pesuruumis see nii ei ole. Kohus märkis ekslikult, nagu oleks kaebaja möönnud, et pesuruumi viiva ukse juures oli ka varem aste, kuid pärast remonti on seda kõrgendatud. Kaebaja ei ole seda öelnud. Enne remonti ei olnud seal astet, kuigi vangla väidab vastupidist. Ukse avamisel on näha, kui palju on põrandat kõrgendatud ning et varem aste puudus. Vaadeldavat olukorda ei saa võrrelda koduste tingimustega, sest kodus ei kasutata 500 liitrist boilerit ja mõistlik inimene ei paiguta ohtlikku boilerit kodus nii kitsasse kohta, veel vähem selliselt, et keegi saaks ennast vigastada. Pole mingit tähtsust, kas boilerist välja ulatuv polt on nähtav, sest tegemist on kitsa ja libeda kohaga. Boileri ees maas olevad torud on veelgi ohtlikumad (sealt tuleb välja tulikuuma vett), kuid see ei oma praeguses asjas tähtsust, kuna on eraldiseisev asi. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kaebaja vigastus tekkis tema enda raskest hooletusest. Kui kaebaja oleks tõesti väga hooletu, juhtuks temaga pidevalt erinevaid õnnetusi, kuid nii see ei ole. Kinnipeetavad peavad hoidma korras oma kambri, kuid neil ei ole kohustust ega õigust koristada üldkasutatavaid ruume, selleks on vanglas koristajad. Enda ümbruse korras hoidmine tähendab seda, et prahti ei loobita maha jms, mitte aga üldkasutatavate ruumide koristamist. Kohus märkis õigesti, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimeste ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Sellised ehituslahendused pesuruumis ei ole kindlasti ohutud. Tingimused koostoimes (libe põrand, libedad kummimatid, kitsas kohas suur boiler, millest turritab välja tulikuum polt, aste) muudavad ruumi ohtlikuks. Boilerist ei ole võimalik end eemale hoida, kuna see on ainukese sissepääsu juures ja kuum polt jääb täpselt teele. Jääb arusaamatuks, miks on polt nüüd kaetud, kui see ei olnud ohtlik. Tööstuslikke boilereid hoitakse üldjuhul tehnilistes ruumides või siis selleks ettenähtud kohas, mitte aga seal, kus see ohustab inimeste tervist.
  2. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. 5
(6)3-15-906 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole kohaldanud ebaõigesti õigusnorme ega tuvastanud ebaõigesti või ebapiisavalt asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ja põhjendustega, et vangla tegevus kinnipeetavatele pesuruumis ohutute tingimuste tagamisel ei olnud õigusvastane, samuti seisukoha ja põhjendustega, et kaebaja hilisem kahjunõue oleks perspektiivitu.

§ 201lg-le 4 tuginedes ei korda ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus osutab, et kaebaja preventiivne huvi pesuruumi tingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks on ära langenud, sest sektsiooni, kus vaidlusalune pesuruum asub, on paigutatud naiskinnipeetavad.

  1. Kaebaja heidab kohtule ette eksimist selles, justkui kaebaja oleks möönnud, et pesuruumi viiva ukse juures oli ka varem aste, mida pärast remonti kõrgendati. Toimiku materjalidest sellist mööndust kaebaja poolt tõepoolest ei nähtu. 15.06.2015 menetlusdokumendis (tl 45 pöördel) ja 21.09.2015 kohtuistungil (tl 111 pöördel) on kaebaja väitnud, et varem (enne remonti) astet ei olnud. 18.05.2015 tehtud foto (tl 29) põhjal ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, milline oli olukord enne
  2. a septembris lõppenud remonti (s.t kas koridori ja pesuruumi põrand olid täpselt samal tasapinnal või tuli pesuruumi sisenemiseks ka varem jalgu tõsta), kuid see ei ole asja lahendamise seisukohast oluline. Oluline on, et kaebaja oli enne komistamist astme olemasolust pikemat aega teadlik ning aste (pesuruumi hüdroisolatsiooni tagamiseks vältimatu põranda kõrgendus) iseenesest ega ka koomõjus pesuruumi muude tingimustega ei ole ohtlik. Sellist järeldust tehes ei ole halduskohus eksinud.
  3. Kaebaja väitel ei ole boilerist võimalik eemale hoida, kuna see on ainukese sissepääsu juures ja kuum polt jääb täpselt teele. Pesuruumist tehtud fotod (tl 28-30, 36) ei kinnita kaebaja väidet, et boiler ja selle polt jäävad pesuruumi sisenemisel teele ette. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et boiler ei asu vahetult kinnipeetavate liikumisteel, vaid selle kõrval.
  4. Kaebaja märgib, et üldkasutatavate ruumide koristamiseks on vanglas koristajad. Sellest ei saa järeldada, et kinnipeetavatel endil pole oma ohutuse tagamiseks võimalik midagi ette võtta. Kaebaja ei väida, et neil ei ole vajaduse korral võimalik pesuruumi kuivatada.
  5. Kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. See menetluskulu jääb

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.