Obsah (11)

§ 187§ 322§ 407§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 124§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-128258 Tsiviilasi CREDI

§ 187lg 6).

1. Kirjeldav ja põhjendav osa 1.
2. 28.12.
3. a esitas CREDITREFORM EESTI OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Anneli Neerut 118,02 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.
4. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.03.
5. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 1.
6. 14.04.
7. a esitas hageja CREDITREFORM EESTI OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Anneli Neerut'i vastu teenuste osutamise eest põhivõlgnevuse summas 67,66 eurot, sissenõudmiskulude summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 22,07 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistmise nõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 295 eurot, s.o riigilõiv summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 220 eurot. Kohtu ettepanekul täpsustas hageja 16.05.
8. a hagiavalduses esitatud nõuet. 1.
9. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte kostja vennale J. Kõrgmaa allkirja vastu üleandmisega 23.05.
10. a /tlk 70/

§ 322

lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 65/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 06.06.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna menetluskulude osas kohus ei pea hageja toodud menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks, toob kohus välja seisukoha hageja menetluskulude osas.
2. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 2.
3. Pärnu Maakohtule 14.04.
4. a hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 30 eurot ja õigusabikulud summas 220 eurot /tlk 28/. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses /tlk 29/. 2.2.

§ 162lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 3 määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2.3. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot /tlk 4, 43/ ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 30 eurot /tlk 43/, mis on vältimatud ja põhjendatud menetluskulud. 2.4.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 2.

1. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama RT Capital Estonia OÜ-d ja Triin Reinmaa'd /tlk 40/. Hageja õigusabikulud on kokku summas 220 eurot, mis hõlmab tõendite kogumist ja korrastamist, hagiavalduse koostamist, üle vaatamist ja kohtule edastamist ajakuluga 2 tundi, 1 tund == 110 eurot + käibemaks. Hageja esindaja ajakulu oli 2 tundi, seega 220 eurot /tlk 28/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 220 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka mahuka tsiviilasjaga - asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduses esitatud nõude täpsustuse. Samuti ületavad õigusabikulud tsiviilasjas esitatud hagi hinda. Kohus viitab siinkohal Riikohtu 06.05.
2. a lahendile asjas nr 3-2-1-4-15, kus Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud järgmist (p-s 14): „Riigikohus on
3. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik 4 ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“ Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on lähtuvalt

§ 124

lõikes 1 ja § 133 lõigetes 1-2 sätestatust 135,18 eurot, s.o põhinõue 67,66 + sissenõutavaks muutunud viivis 22,07 + sissenõudmiskulu 40 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summa 5,45 eurot (67,66 * 8,05%). Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja menetluskulu hagi hinnast suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 135,18 eurot. Kokku on hageja põhjendatud kuludeks seega 210,18 eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 135,18 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 märgib kohus, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras 3.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5