Obsah (6)

§ 184§ 68§ 76§ 75§ 200§ 113

Kriminaalasi nr 1-14-9982 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-9982 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistatud 3 aasta 10-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.06.

1. a ja lõppeb 20.04.
2. a. Vangla ei toeta Vladimir Utšajevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs kuulub xxxxxxxxxxxxxe. Üürileping on sõlmitud 02.09.
3. a üheks aastaks. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Käesolevalt elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn kinnipeetava abikaasa xxxxxxxxxxxxxa. xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Vladimir Utšajevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Vladimir Utšajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Vladimir Utšajev selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Vladimir Utšajevi, leiab, et Vladimir Utšajevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
5. Vladimir Utšajev kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Vladimir Utšajev temale mõistetud karistusajast (3 aastat 10 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Vladimir Utšajev andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.

1. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. 2 Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Vladimir Utšajevi vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub xxxxxxxxxxxxle. Käesolevalt elab korteris kinnipeetava abikaasa xxxxxxxxxxxxxxx kellel on xxxxxxxxxxxxxx 02.09.
2. a üürileping üheks aastaks. xxxxxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxxxxxxon andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Vladimir Utšajevi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Vladimir Utšajev on varasemalt kriminaalkorras korduvat karistatud. Vladimir Utšajev on toime pannud varavastaseid süütegusid (sh röövimise) ning eluvastase süüteo, s.o tapmise. Käesoleval ajal kannab Vladimir Utšajev karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis (Harju Maakohtu 03.12.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-9982). Kuritegusid on Vladimir Utšajev toime pannud muuhulgas tingituna narkosõltuvusest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vladimir Utšajev on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Sellele vaatamata on Vladimir Utšajev jätkanud kuritegelikku käitumisviisi, mis on püsinud muutumatuna. Vladimir Utšajevit on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral ja vangistuses viibib Vladimir Utšajev samuti kolmandat korda. Samas on Vladimir Utšajev viibinud vangistuses kokku pikka aega – ligikaudu 13 aastat. Vladimir Utšajevi varasemast elukäigust järeldub, et talle ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna ta on vabaduses jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole Vladimir Utšajevi käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, mistõttu on alust arvata, et Vladimir Utšajevi jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Vladimir Utšajev vabanes viimati karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 13.03.
2. a otsusega

§ 200lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust) mais 2013.

a ja uue kuriteo pani ta toime enne 20.06.

1. a. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Vladimir Utšajev vabanes pärast talle Tallinna Linnakohtu 20.12.
2. a otsusega mõistetud karistuse (

§ 113ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7 alusel mõistetud 6 aastat vangistust) ärakandmist 2010.

a ning uue kuriteo, s.o röövimise, pani Vladimir Utšajev toime juba mais

1. a. Seega on Vladimir Utšajev jätkanud kuritegude toimepanemist õige pea pärast karistuse kandmiselt vabanemist. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et sellel korral on Vladimir Utšajevile senini ärakantud karistus avaldanud vajalikku mõju ja vabanedes suudab Vladimir Utšajev käituda õiguskorrale vastavalt. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Vladimir Utšajev on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: läbis riigikeele kursuse B2 tasemel, läbis 12 Sammu metoodika grupitöö ning osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vladimir Utšajev on osalenud vangla majandustöödel. Käesoleval ajal on Vladimir Utšajevil 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemetest mitteteatamise eest. Vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile, ei taga kohtu arvates ainuüksi läbitud tegevused, et Vladimir Utšajev oleks vabaduses suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma (mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks). Kuigi Vladimir Utšajev on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Vladimir Utšajev reaalselt on suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Kohtu sellesisuline arvamus tugineb Vladimir Utšajevi selgitustel, millest nähtuvalt teab ta täpselt, et enam ei tarvita, kuid ta ei olnud suuteline kohtule selgelt ja realistlikult selgitama võimalikke 3 tagasilanguse ohte ja olukordi. Vladimir Utšajev küll arvab, et tema puhul tagasilangusi enam ei tule, kuid kohtul puudub veendumus, et Vladimir Utšajev on teadvustanud endale võimalikke ohte ja riske, mis vabaduses tagasilanguseni võivad viia. Seega ei ole kohtul alust olla veendunud, et Vladimir Utšajev omab piisavat suurt motivatsiooni ja tahet, et sõltuvusprobleemiga tegeleda ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Kohus peab oluliseks sedagi, et Vladimir Utšajev on olnud pikaajaline (esimest korda proovis narkootikume alaealisena) narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Seega nõuab elu muutmine Vladimir Utšajevilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. 3.3 Kohus on seisukohal, et Vladimir Utšajevi vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Vladimir Utšajevil on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht abikaasa juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn). Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks Vladimir Utšajevil tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna Vladimir Utšajev on senini kuritegusid toimepannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest. Lisaks on Vladimir Utšajevil tasumata rahalisi nõudeid (ligikaudu 1242 eurot). Seega on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht OÜ-s Asterlin.
2. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Vladimir Utšajevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda Vladimir Utšajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning Vladimir Utšajevi isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4