Obsah (4)

§ 278§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur Haldusasi OÜ Slavil Oil kaebus vaidlustusasjas nr 91-16/172322

§ 278lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (

§ 278lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSMENETLUS

1. AS Eesti Liinirongid (edaspidi hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget "FLIRT DMU tüüpi rongide kütus" (viitenumber 172322). Hankedokumentide tehnilise kirjelduse -1- (edaspidi HDTk) punktis 1.3 on sätestatud: "Diislikütus peab vastama Eesti standardile EVS-EN 590 või sellega samaväärsetele nõuetele".
2. OÜ Slavil Oil esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija kohustamist HDTk punkti 1.3 õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlla viimiseks. OÜ Slavil Oil leidis kokkuvõttes, et tegemist on ebaproportsionaalse ning objektiivse põhjuseta sätestatud konkurentsipiiranguga, mis takistab OÜ-l Slavil Oil pakkumast kütust, mis viidatud standardile ei vasta, ent mis samas vastab vaidlusaluste rongide mootorid tootnud ettevõtja poolt nõutud näitajatele. AS Eesti Liinirongid vaidles vaidlustusele vastu, olles kokkuvõttes seisukohal, et hankijal on vabadus piiritleda hanke ese ning kuivõrd OÜ Slavil Oil poolt pakutava kütuse täpsed mõjud ei ole hankijale teada ning arvestades ka seda, et hankija ja rongide tootja vahel sõlmitud lepingutes on teatud parameetrid kokku lepitud arvestusega, et kasutatakse EN 590 standardile vastavat kütust, siis võis hankija hanke esemeks oleva kütuse piiritleda viitega vastavale standardile.
4. mail 2016 vaidlustusasjas nr 97-16/172322 tehtud otsusega jättis VAKO OÜ Slavil Oil vaidlustuse rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: Eestis on kümneid kütusemüüjaid, kes pakuvad standardile EVS-EN 590 vastavat kütust, mistõttu ei ole põhjuslikku seost HDTk ja konkurentsi piiramise vahel; HDTk p 1.3 ei keela OÜ-l Slavil Oil standardile vastava kütuse pakkumist; kõik turul pakutavad sama otstarbega asjad ei pea vastama hankija esitatud tingimustele ning kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama pakkumust esitada; rongid, mille jaoks hankija kütust hangib, on soetatud hankemenetluse tulemusena Stadler Bussnang AG-lt, kes arvestas oma pakkumuses standardile EN 590 vastava kütuse kasutamisega; asjaolu, et diiselrongide mootoritootja Cummins lubaks mootorites kasutada ka muud kütust, pole tähtsust, kuna nimetatud mootoritootjal puudub igasugune puutumus rongide soetamiseks sõlmitud hankelepingu nõuetekohase täitmisega; hankija kohustus tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ei tähenda, et hankija peaks ostma midagi, mida ta osta ei taha, kui see maksab vähem, kui see asi, mida ta vajab ja osta soovib; KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. OÜ Slavil Oil esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb VAKO
6. mai 2016 otsuse tühistamist ning AS-i Eesti Liinirongid kohustamist HDTk punkti 1.3 õigusaktide nõuetega kooskõlla viimiseks. Viidates RHS § 3 punktidele 1 ja 4, § 33 lõikele 8 ning Tallinna Halduskohtu otsustele kohtuasjades nr 3-11-2614, 3-15-1817 ja 3-14-51805 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas nr 3-13-1380, on kaebaja seisukohal, et hankija poolt hanke esemele piirangute seadmiseks peab olema objektiivne põhjus, mida antud juhul ei ole.
7. Kaebaja hinnangul on HDTk punktis 1.3 kasutatud määratlus "või sellega samaväärsetele nõuetele [vastav]" muutunud sisutühjaks, kuivõrd
8. aprilli 2016 selgituses on hankija asunud seisukohale, et tingimustele vastab üksnes standardile vastav kütus, ent kütus, mille on vastavas mootoris kasutamiseks heaks kiitnud mootori tootja, nõuetele ei vasta. Kaebaja hinnangul tuleks standardile mitte vastavaid, ent mootori tootja poolt lubatud kütuseid käsitada standardile vastavatega samaväärsetena. Kaebaja hinnangul ei saa hankijal olla objektiivset põhjendust keelata rongides kasutamast kütust, mida mootoritootja seal -2- sõnaselgelt kasutada lubaks ning kuna standard EVS-EN 590 on mootorsõidukite diislikütuse standard, mis pole rongide puhul üldse asjakohane, et saa vastav piirangu õigustus tuleneda üksnes sellest, et tegemist on standardiga. Viidates talle kättesaadavatele riigihanke 113329 dokumentidele, leiab kaebaja, et hankija kohustus kasutada just EVS-EN 590 standardile vastavat kütust, ei saa tuleneda ka rongide soetamiseks Stadleriga sõlmitud lepingust ega ka Stadleri pakkumusest. Kaebaja toob ka välja, et tema poolt pakutava rongikütuse rasvhapete metüülestrite sisaldus ei ületa 7 % ehk see vastab Stadleri pakkumuses kajastatud eeldatavale kütusele. Veel selgitab kaebaja, et rongi hooldamise seisukohalt on tema pakutav kütus isegi mootorit säästvam, sest selle määrimisvõime parem, kütusekulu ja jõudlus on sama või isegi parem kui standardile EVS-EN 590 vastava kütuse puhul, mis tähendab, et Stadleri pakkumuses toodud kaks näitajat (hooldusvälbad ja korrashoiukulu) paraneksid kaebaja rongikütuse kasutamisega ja kütusekulu ei muutuks.
9. Järgnevalt toob kaebaja välja, et standardijärgsed nõuded ei vasta täielikult mootoritootja Cummins'i esitatud nõuetele – näiteks viskoossuse suurus 40 kraadi juures võib Cumminsi esitatud nõuete järgi olla maksimaalselt 4,1; standardi järgi aga kuni 4,5 mm2/s. Kaebaja on esitanud ka eriteadmistega isiku Raul Ernese arvamuse, mille kohaselt ei saa põhjendatuks pidada väidet, et vaid EVS-EN 590 nõudeid järgiv diislikütus on sobilik kasutamiseks Elroni Stardler Flirt DMU rongidel olevates diiselmootorites Cummins.
10. Kaebaja peab asjakohatuks hankija viiteid keskkonnariskidele ning rõhutab, et hankija pole välja toonud ühtegi keskkonnaga seotud nõuet, millele kaebaja pakutav rongikütus ei vastaks. Kaebaja selgitab, et tema poolt silmas peetava rongikütuse CO2 jalajälg on kuni 50% väiksem võrreldes standardile EVS-EN 590 vastava kütusega, sest kaebaja pakutav kütus koosneb näiteks vähemalt 30% ulatuses taaskasutatud toorainetest toodetud kütusest.
11. Viimaks toob kaebaja välja, et tema poolt pakutav kütus erineb standardi kohasest vaid mõningal määral erikaalu ja 95 % destilleerumise osas, samas kui viskoossuse, tsetaanindeksi, leekpunkti, 10 % destilleerumise, koksiarvu, CFPP, määrimisvõime, veesisalduse, tuhasisalduse ja korrosiivsuse nõuete poolest vastaks see nii standardi EVS-EN 590 kui ka Cummins'i esitatud nõuetele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
12. AS Eesti Liinirongid vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist, leides, et hankijal on õigus määratleda, mida ta osta soovib ning RHS normid ei kohusta hankijat ostma talle tundmatut või standardiga võrreldes vähemkvaliteetset kütust. Vastustaja rõhutab, et mootoritootja Cummins nõuded pole asjakohased, kuna vastustajal mootori tootjaga mingeid suhteid pole, küll on aga suhe rongi tootjaga Stadler ning rongide hankelepingu kohaselt peab mootori emissioon olema kohane nõuetele Euro III/IV, millise tulemuse saavutamine või mittesaavutamine ebastandardse kütuse kasutamise korral ei ole ennustatav.
13. Vastustaja rõhutab, et RHS eesmärk ei ole see, et kõigil isikutel oleks võimalik pakkuda kõiksuguseid põhimõtteliselt hankija seatud otstarbe kohaselt kasutamiseks kõlbavaid kaupu, vaid keelatud on hanke eseme piiritlemine selliselt, et hankijal oleks võimalik õigusvastasel viisil eelistada ühte konkreetset pakkujat, millega antud juhul kindlasti tegemist ei ole, kuivõrd standardile vastava kütuse turul on konkurents Eestis piisav. -3-
14. Vastustaja selgitab, et vajab kütust Stadleri toodetud rongide käitamiseks ning Stadler on neid ronge riigihankemenetluses pakkudes märkinud, et rongidele tangitakse EN 590 vastavat diislikütust, mis on vajalik nii mootorite toimimiseks, kui keskkonnakaitse nõuete täitmiseks, mille rongide hankija oli seadnud rongide ostu hankes üheks kriteeriumiks. Vastustaja leiab, et kui ta hakkaks tankima rongidele midagi muud, siis ei täidaks rongid enam hankija poolt seatud keskkonnanõudeid. Vastustaja rõhutab ka, et kuni rongide eest täieliku tasumiseni on need liisinguandja omandis ning hankijal on kohustus ronge kasutada vastavalt hankelepingule ning vastustaja ei soovi võtta liigseid riske ja juhindub pakkumuses toodud soovitusest kasutada standardset kütust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Hinnanud poolte selgitusi ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et OÜ Slavil Oil kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Hankija poolt HDTk punktis 1.3 sätestatud nõue, et pakutav kütus peab vastama standardile, ei ole meelevaldne ega tekita põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile ning on seetõttu seadusega kooskõlas.
16. Esmalt pean käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatuteks poolte väiteid, mis puudutavad mingisuguse kaebaja poolt silmas peetud konkreetse kütuse sobivust või mittesobivust vastustaja rongidele. HDTk punktis 1.3 sätestatud nõude lubatavuse hindamiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas see kütus, mida kaebaja pakkuda sooviks, hankija rongide mootorites kasutamiseks sobib või millised on selle konkreetse kütuse võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud standardile EVS-EN 590 vastava kütusega võrreldes. Samuti pole vaja kontrollida ka seda, kas kaebaja silmas peetud kütus vastab neile parameetritele, mille on mootorites lubatavale kütusele seadnud mootori tootja Cummins. Need küsimused võiksid vastust vajada kaebaja pakkumuse vastavuse hindamisel lähtuvalt kehtivatest hanketingingimustest, ent antud juhul käib vaidlus alles hanketingimuste õiguspärasuse üle ning mingisugust pakkumust, mille vastavust ükskõik millistele tingimustele hinnata, ei ole kaebaja esitanud.
17. Käesoleva asja sisuks olev vaidlus on palju üldisem – nimelt on küsimus selles, kas hankija peaks RHS §-s 1 sätestatud riigihanke eesmärki ning RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid silmas pidades ning eeskätt konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks lubama lisaks standardile EVS-EN 590 vastavatele kütustele pakkuda ka muid kütuseid, mis tema kasutuses olevate rongide mootorites kasutamiseks (näiteks nende mootorite tootja hinnangul või ka mistahes muude asjatundjate hinnangul) sobivad. Ilmselgelt on võimalik koostada väga erinevaid kütusesegusid, mis ühe või teise parameetri poolest standardile ei vasta, ent mille sobivust teatud konkreetseks eesmärgiks (näiteks kasutamiseks vastustaja rongimootorites) on võimalik kontrollitavate meetoditega tõestada. Nii saabki käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et on olemas selline kütus, mis ei vasta standardi EVS-EN 590 parameetritele, ent mis vastab rongide mootoritootja (edaspidi Cummins) poolt neis mootorites kasutamiseks kõlbulikule kütusele esitatud parameetritele. Küsimus ongi selles, kas rongide tarbeks kütust hankides peab hankija hanketingimused seadma selliselt, et pakkuda saaks kõiki kütuseid, mille eesmärgipärane kasutatavus (sh. vastavus hankija poolt seatud eesmärkidele seoses kütusekuluga, kütuse mõjuga masinale, kütuse kasutamise mõjuga keskkonnale jne) on tõestatav või võib hanke eseme piirata teatud -4- parameetritega (nt. standardiga), millele vastava kütuse eesmärgipärase kasutatavus suhtes on tal kindel usaldus.
18. Nõustun vastustajaga selles, et eeskätt hankijal on õigus otsustada, millist kaupa või teenust ta hankida soovib. Hankija ei pea tingimata hanketingimusi sätestama selliselt, et pakkuda võiks kõiki hankija eesmärgi täitmiseks objektiivselt sobivaid kaupu. Samuti ei pea hankija end koormama kohustusega selgitada välja kõiksugu miinimumparameetreid, millele vastav kaup eesmärgi saavutamiseks objektiivselt sobiv on, vaid võib hanke eseme piiritleda parameetritega, mille osas on hankijal kindel usaldus, et nendele vastav kaup talle sobib. Hankija vabadust hanke eseme tehnilisel kirjeldamisel piirab eeskätt RHS § 33 lõikest 8 tulenev kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ning keeld tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Selle sätte esimene pool – kohustus kohelda kõiki võrdselt, ei tähenda seda, et kõik peaksid saama pakkuda kaupa, mis nende enda hinnangul või nende enda läbi viidud uuringute tulemuste põhjal hankija eesmärgi valguses sobiv on. Samuti ei tähenda eelnimetatud keeld seda, et hankija peaks hanke eseme piiritlema üksnes teatud objektiivsest funktsionaalsusest lähtudes. RHS § 33 lõike 8 kohaldamisel tuleb esmalt kontrollida, kas või millise konkurentsipiirangu vaidlusalune tehnilise kirjelduse säte põhjustab ning alles seejärel hinnata seda, kas tegemist on objektiivselt põhjendatud piiranguga või mitte.
19. Mingil moel piiravad konkurentsi mistahes hanketingimused ja neis hanke esemele seatud piirangud. Leian, et hankija õigus suva alusel hanke esemele tehnilisi piiranguid seada on seda suurem, mida suurem oleks eeldatav konkurents ka piiratud hankeeseme korral. Käesolevas asjas on ilmne, et piisav konkurents on tagatud ka juhul, kui hanke esemeks on standardis EVSEN 590 sätestatud parameetritele vastav kütus. Tegemist on nii Eestis kui Euroopa Liidus kahtluseta vähemalt ühe enim levinud diislikütusega, mille pakkujaid on kahtlemata palju. Sellest tulenevalt on HDTk punktist 1.3 tulenev konkurentsipiirangu mõju väike. Sellest tulenevalt ei saa hankijalt nõuda iseäranis üksikasjalikku põhjendust selle kohta, miks ta just sellele standardile vastavat kütust soetada soovib.
20. RHS §-s 33 sätestatud nõuete eesmärk on vältida seda, et hankija suunab ebamõistlikke piiranguid seades hanke kas ühele konkreetsele või väga üksikutele pakkujatele. Just selliseid olukordi käsitleti ka kaebuses viidatud kohtuasjades nr 3-11-2614 ja 3-14-51805 tehtud otsustes. Neis asjades võetud seisukohad pole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuvad, kuivõrd mõlemas neis asjadest olid vaidluse all hanketingimused, kus oli kas nimetatud konkreetse tootja täpne toode, mida hankida sooviti või oli tehniline kirjeldus üheseltmõistetavalt koostatud ühe konkreetse toote spetsifikatsioonist lähtudes. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. HDTk punktis 1.3 nimetatud standardile vastav kütus ei ole konkreetse tootja konkreetne toode. Olukorras, kus hanke esemeks on diislikütus ning hankija piiritleb hanke eseme diislikütusele kehtestatud standardi nõuetele vastava kütusega, ei saa rääkida hanke sellisest suunamisest, sest piisav vaba konkurents on igal juhul tagatud. Samuti ei saa järeldust, et hankija peab hanke eseme standardile vastavust nõudes suutma põhjendada sellise vastavuse sisulist vajalikkust oma eesmärgi valguses, teha ka kaebaja poolt viidatud kohtuotsusest kohtuasjas nr 3-13-1380, kuivõrd nimetatud kohtuasjas ei olnud vaidluse all mitte see, kas hanke eseme piiritlemine standardiga on lubatav, vaid see, kas või milliste dokumentidega oleks pidanud pakkuja tohtima pakutava kauba nõuetelevastavust tõendada. -5-
21. Juhul kui ka piiratud hanke eseme korral on mõistlik konkurents tagatud, võib piirangu õigustuseks olla muuhulgas hankija usaldus teatud tunnustele vastava kauba sobilikkuse suhtes ning asjaolu, et neile tunnustele mitte vastava toote suhtes tal samaväärset usaldust ei ole. Käesolevas asjas on sellise usalduse alusena piisav see, et hankijale rongid müünud ettevõtja Stadler on rongide soetamise hanke pakkumuses selgelt märkinud, et tema arvestused rongi kütusekulu ja hooldusvälpade suhtes on tehtud arvetsusega, et mootoris kasutatakse DIN 590 (mis vastab EST-EN 590) standardile vastavat kütust. See nähtub üheselt ka vastustaja ja Stadleri vahel sõlmitud lepingust (tl. 47). Kaebajal on iseenesest õigus selles, et ei Stadleri pakkumusest ega lepingust ei tulene vastustajale vääramatut kohustst kasutada nende rongide käitamiseks üksnes DIN 590 standardile vastavat kütust. Küll aga õigustab see vastustaja usaldust selle vastu, et sellele standardile vastava kütuse kasutamisel on tagatud rongi soetamisel eesmärgiks seatud tulemuste saavutamine. Mistahes muude parameetritega kütuse puhul vastustajal ilmselgelt sellist usaldust olla ei saa, mis tähendab seda, et sarnase usalduse tekkimiseks peaks vastustaja astuma täiendavaid samme, et välja selgitada sellele standardile mitte vastava kütuse tegelikud omadused ning võimalikud mõjud masina tööle. Leian, et hankija ei pea seda tegema, kui ka standardile vastava kütuse turul valitseb piisav konkurents.
22. See, et Cummins peab kõnealustes mootorites võimalikuks kasutada ka muudele parameetritele vastavat kütust, ei ole tegelikult oluline, sest selle, kas Cummins'i sätestatud parameetritele vastava kütuse kasutamine konkreetses olukorras (st. olukorras, kus vastavat mootorit kasutatakse Stadleri rongis, mida kasutatakse Eesti tingimustes) tagab Stadleriga sõlmitud lepingus nimetatud tulemuse näiteks kütusekulu ja hooldusvälpade osas, tuleks hankijal sel juhul ikka täiendavalt välja selgitada. Siinkohal pole oluline, kust on kaebaja saanud Cummins'i andmed, ent igal juhul on ilmne, et need andmed ei arvesta konkreetset situatsiooni, kus mootorit kasutatakse. Kokkuvõttes on täiesti usutav, et EVS-EN 590 standardile vastav kütus pole kaugelt ainus, mida kõnealuste rongide liigitamiseks kasutada saaks ning tõenäoline on ka see, et olulistes aspektides (sh. kütusekulu, mootori ja selle osade ja lisaseadmete kulumine, keskkonnamõjud) oleks samasugune tulemus nagu standardile vastava kütuse puhul, võimalik saavutada ka paljude muude sellele standardile mitte vastava kütusesegu kasutamise puhul, ent olukorras, kus ka standardile vastava kütuse pakkujate vaheline konkurents on tagatud, ei pea hankija hakkama võimalike alternatiivsete kaupade sobilikkust välja selgitamata, vaid võib nõuda sellist kaupa, mille sobilikkuses ja headuses ta veendunud on.
23. Kaebaja leiab ekslikult, nagu tuleneks RHS § 33 lõikest 2 hankijale kohustus tehnilises kirjelduses standardile viitamise korral võimaldada pakkuda ka standardile mitte vastavaid tooteid, mis võimaldavad sama eesmärgi saavutamist. Kui see nii oleks, muutuks standardile viitamine mõttetuks. Standardi sisuks on teatud liiki kauba kindlate parameetrite (või nende lubatud vahemike) sätestamine. Standardile vastava kaubaga samaväärne ei saa olla kaup, mis konkreetsetele standardis sätestatud mõõdetavatele tunnustele ei vasta. Standardile viitamise mõte on selles, et hanketingimustes ei sätestata üksikasjalikult kõiki parameetreid, vaid viidatakse standardile. Sisuliselt tähendab standardile viitamine seda, et kauba vastavus standardis sätestatud mõõdetavad parameetritele on hanketingimuseks. Seega, kui näiteks tehnilises kirjelduses viidatud standardis on määratud diislikütuse erikaalu jaoks teatud arvväärtusvahemik, siis peab pakutav kütus erikaalu osas sellesse vahemikku mahtuma ning ta ei muutu samaväärseks tulenevalt sellest, et hankija eesmärgi valguses kõlbaks ka standardis sätestatud vahemikust suurema või väiksema erikaaluga kütus. RHS § 33 lõikes 2 -6- sätestatud kohustus märkida tehnilises kirjelduses standardile viitamise korral märge "või sellega samaväärne" ei tähenda õigust pakkuda standardis sätestatud mõõdetavatele parameetritele mitte vastavat kaupa. Selles osas pole mingit vahet, kas hankija sätestab hankedokumentides sõnaselge nõude, et hangitav asi peab olema näiteks 1 kuni 2 meetrit pikk või viitab mingisugusele standardile, milles sätestatkse kauba pikkusvahemikuks 1 kuni 2 meetrit. Kummalgi juhul ei saa pakkuda 2,05 meetri pikkuseid tooteid ja tugineda sellele, et standardile viidates on kasutatud märget "või sellega samaväärne" ning et hankija eesmärgi valguses kõlbaks pakkuja hinnangul ka 2,05 meetri pikkune ese sama hästi. 21.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja on taotlenud enda kasuks 975,70 suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Õigusabikulu suurus ei ole vaidlusaluse kohtuasja mahukust ja keerukust silmas pidades ülemäärane, ka kaebaja enda õigusabikulu oli samas suurusjärgus. AS-i Eesti Liinirongid näol ei ole tegemist avaliku võimu kandjaga ning üksnes asjaolu, et tegu on riigi äriühinguga, kellel on riigihanke läbi viimise kohustus, ei õigusta lähtumist kohtupraktikas välja kujunenud põhimõttest, et vastustaja õigusabikulusid kaebajalt ka kaebuse rahuldamata jätmise korral välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 975,70 euro suurune õigusabikulu. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik -7-