Obsah (6)

§ 199§ 64§ 65§ 114§ 113§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-7548 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlus

§ 199

lg 2 p-de 4, 8; § 121 ja § 114 p 6 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 26.

aprilli 2007 otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti E. Gansenile lõplikuks karistuseks 10 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati osaliselt Pärnu Maakohtu 16. juuni 2008 otsus ning tunnistati E. Gansen

§ 114

p 6 asemel süüdi

§ 113

järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti süüdlasele karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti E.

Gansenile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 9 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. juunil
3. Tartu Vangla esitas
4. mail 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Ganseni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
5. Tartu Maakohtu
6. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. E. Gansenit on korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud, sh vangistusega, kuid tema kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka kinnipidamisasutuses. Ülaltoodust järeldub, et E. Gansenil on välja kujunenud antisotsiaalsed hoiakud ja väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et enne vangistust kaldus E. Gansen tihti alkoholi tarvitama. Lisaks puudub süüdlasel kindel elukoht ja perekond, st lähedased isikud, kes saaksid teda toetada. Ka ei ole E. Gansenil töökohta, et tagada regulaarne sissetulek. Arvestades süüdlase puuduvat erialast haridust ning kriminaalkaristusi, ei ole usutav, et ta suudaks tööturul konkureerida. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Gansen, kes on nõus Tartu Maakohtu määruse resolutsiooniga, kui taotleb lahendis esitatud ebaõigete seisukohtade tühistamist.
8. Kuigi Riigikohtu seisukoha järgi ei või varasemaid kustunud karistusi arvestada, on maakohus siiski märkinud, et E. Gansenit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isikul on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus.
9. Kinnipeetav ei nõustu kohtuga, et tal on väljakujunenud antisotsiaalsed hoiakud ning väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid talle ei kehti. Näiteks on E. Gansen vangistuse jooksul täitnud mitmeid erinevaid kohtutäiturite nõudeid ning tal on praeguseks 30-st nõudest alles vaid kaks. Ka need saavad varsti rahuldatud.
10. Maakohtu määruse järgi on isik kogu elu alkoholi tarvitanud. E. Gansen toob aga välja, et ta on üle poole elu viibinud kinnipidamiskohtades, sh viimased 9 aastat.
11. Kinnipeetaval on vabaduses ka sotsiaalne tugi õe näol. Samuti on E. Gansen registreeritud sotsiaalse rehabiliteerimise programmi, mistõttu saab kinnipeetav endale tugiisiku.
12. E. Gansenile on määratud 80% töövõime kaotus ning talle makstakse pensioni. Lisaks maksis Eesti riik süüdlasele 5000 eurot kahjutasu. Seega on tagatud E. Ganseni materiaalne toimetulek. Ringkonnakohtu järeldused
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda Tartu Maakohtu
14. mai 2016 määrus ebaõigeid seisukohti ning see jääb muutmata. Määruskaebuses toodud väited on otsitud ning põhjendamatud. 11.

§ 76lg 4 kohaselt arvestatakse ka süüdlase varasemat elukäiku.

Isiku varasema elukäigu puhul ei saa kuidagi vaadata mööda varasematest karistusest, isegi kui need on kustunud. Riigikohtu määruses nr 3-1-1-15-16 käsitletakse kustunud karistuste mittearvestamist kahtlustatava uute kuritegude toimepanemise ohu hindamisel. Riigikohtu toodud seisukoht ei ole kuidagi asjakohane tingimisi enne tähtaegse vabastamise arutamisel. Tuleb arvestada, et E. Gansen on vangistuses viibinud juba pikka aega ning tema varasem elukäik vabaduses jääb seega mitme aasta taha. Asjaolu, et süüdlane kannab pikka vanglakaristust, ei tähenda, et tema varasemat elukäiku ei tuleks arvestada. Seega on maakohus õigesti võtnud arvesse, et lisaks kehtivale kriminaalkaristusele on E. Gansenit ka varasemalt kriminaalkorras karistatud.

1. Arvestades seega E. Ganseni 14 kriminaalkaristust, 5 reaalset vanglakaristust ning kuritegude toimepanemise asjaolusid on igati põhjust järeldada, et E. Gansenil on kujunenud välja antisotsiaalsed hoiakud. Isegi kui süüdlane on asunud nüüd tasuma erinevaid nõudeid, ei tähenda see, et maakohtu järeldus ühiskonnaelu reeglite rikkumise kohta oleks kuidagi vale.
2. Maakohtu määruse järgi tarvitas E. Gansen enne vangistuse kandmist pidevalt alkoholi. Vastav järeldus on kooskõlas kinnipeetava iseloomustusega. Kuigi E. Gansen on pikalt kandnud erinevaid vanglakaristusi, on ta vabaduses viibides siiski tihti alkoholi tarvitanud.
3. Vaidlustatavas määruse leitakse, et E. Gansenil ei ole vabaduses perekonda ega isikut, kes saaks teda toetada. Selline seisukoht on vangla iseloomustusega taaskord kooskõlas. Kuigi E. Gansenil on säilinud suhted õega, ei ole vanglal ega kriminaalhooldajal andmeid, et õde oleks nõus süüdlast vabaduses toetama. E. Gansen on ka ise tunnistanud vajadust tugiisiku järele. See näitab, et kinnipeetaval puudub hetkel tugivõrgustik.
4. E. Gansenile ei ole vabaduses töökohta tagatud ning arvestades süüdlase isikut on maakohus õigesti leidnud, et ilmselt on töökoha leidmine ka raske. E. Ganseni sisstulekuks vabaduses oleks vaid 150 euro suurune pension, millest ilmselt ei jätku igapäevaste kulutuste katmiseks. Euroopa Inimõiguste Kohtus välja mõistetud 5000 euro arvelt tasub E. Gansen täitenõudeid. Seega ei ole maakohus ka selles küsimuses millegagi eksinud.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
6. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas