lg-s 1 nimetatud lepitusmenetlus, vaid tegemist on suhtlemise korra määramise menetlusega. Ka suhtlemise korra määramise menetluses kohaldatakse vajadusel perelepitust. Kogutud andmete põhjal ei ole vanemate perelepitusse suunamine esialgu vajalik, kuna vanemate seisukohad ei erinenud teineteisest väga oluliselt ja suures osas suhtlemise korra punktides olid vanemate arvamused sarnased. Samuti on vanemad aastaid teostanud ühiselt lapse hooldusõigust, takistused tekkisid alles viimaste kuude jooksul. Määruskaebus Puudutatud isik TN palub maakohtu määruse tühistada. Lapse ema oli avaldaja pakutuga nõus vaid osaliselt, rõhutades, et suhtlemine peab toimuma eelkõige lapse nõusolekul ja tema ei takista suhtlemist. Maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga ei ole lapse ema suures osas nõus, kuna see ei vasta ei lapse huvidele ega lapse ema õigusele oma eraelule. Lisaks ei kuulanud maakohus ega lapsele määratud esindaja ära last ning jättis puudutatud isiku kohtuistungil ilma tõlketa, s.t samuti ära kuulamata. Maakohus ei ole suhtluskorra määramise avaldust menetledes välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid ega teinud kõike endast sõltuvat, et vanemad lahendaksid isa ja lapse suhtlemise küsimuse kokkuleppel, pidades silmas lapse huve. Kohtulahendiga suhtluskorra määramisel tuli kohtul, vältimaks vanemate vahel tekkida võivad erimeelsusi vastava korra täitmisel, lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg jm ning lapse üleandmise kord, kusjuures lapsega suhtlemise aegu ei tohi määrata nii, et vanem ei saa neil aegadel tegelikult lapsega koos olla. 6 Lapsega suhtlemise küsimusi ei tohi jätta sisuliselt otsustamata, pannes vanematele kohustuse mingites küsimustes leppida ise kokku. Hagita menetluses tuleb kohtul
lg 1 järgi lõpplahend teha koosmõjus
lg 1, § 478 lg 1 ja 463 lg 2 alles siis, kui asja on ammendavalt arutatud, asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis ja määratav suhtlemise kord vastab kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve arvestades lapse huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas kohtule avalduse esitamise põhjuseks oli avaldaja väidetu, et puudutatud isik rikub kokkulepitud korda, avaldaja ei ole tõendanud, et lapse ema takistab lapsega kokkusaamist. Maakohus ei kuulanud last ära. Kohus määras lapsele esindaja riigi õigusabi korras, kelleks oli advokaat Andres Lusmägi, kes ei ole samuti lapsega suhelnud ega lapse huve välja selgitanud. Ometigi oli lapse ärakuulamine esindaja või kohtu poolt vajalik, kuna lapse soovide ja nõusolekutega seostas puudutatud isik oma ettepanekud suhtluskorra määramisel. Kooskõlas
lg 1 kaasas maakohus 22.02.2016 kohtuistungile vene keele tõlgi, kuna puudutatud isik ei valda piisavalt eesti keelt. Tõlk viibis kohtuistungil, kuid ei ole midagi tõlkinud ja seega ei jõudnud lapse ema vastuväited kohtuni. Maakohtul tuli arutada vanematega aktiivselt võimalusi, kuidas suhtlemise korda määrata, mille tõttu ei ole piisav menetlusosaliste poolt ühe seisukoha avaldamine ja üks 1,5-tunnine kohtuistung. Maakohus pakkus oma kompromissi tingimusi, kuid ei ole neid lapsevanematega arutanud. Kuigi maakohus märkis, et arvestab võimalikult seotud isikute huvisid, seda määrusest ei nähtu. Kohus ei ole lahendanud konfliktiolukorda, kus avaldaja soovis küll, et laps külastaks huviringe, kuid ei olnud nõus last sinna viima ja tooma. Arvestades asjaolu, et ujumistrenn lõppeb kell 20.00, jõuab laps ühistranspordiga koju alles kell 20.30, mis ei ole 9-aastasele tüdrukule kerge ja ohutu. Samuti pole määratletud, mis kellast laps isa juurde nädala sees läheb. Kui kool lõppeb kell 16.30, peab laps eelkõige minema oma koju ja jätta sinna kooliasjad, natuke puhkama ja seejärel minema isa juurde. Sisuliselt jääb suhtlemiseks koolipäevadel ca 2,5-3 tundi, treeningute päevadel – praktiliselt mitte midagi. Tulles koju kl 20, peab väsinud laps tegema koolitükke. Määruskaebuse esitaja palub määrata DS ja JS vaheline suhtlemise kord alljärgnevalt: Laps on isa elukohas igal paarisnädalal teisipäeviti ja igal paaritul nädalal kolmapäeviti. Isa tagab, et laps on kodus hiljemalt kl 20.
Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et alust maakohtu määruse tühistamiseks ei ole. Küll aga on võimalik osaliselt, arvestades mh avaldaja nõustumist lapse ema ettepanekutega, maakohtu määrust muuta. Praeguses asjas ei ole lapse ema vaidlustanud lapse isa õigust lapsega kohtuda, vanematel on üksnes lahkarvamused, mis on seotud isa ja lapse kohtumiste aja ja kohtumise tihedusega. Samuti vaidlustas ema maakohtu määrust selles osas, et mõlemal vanemal on õigus graafikujärgsel ajal reisida lapsega Eestist välja. Kolleegium pidas vanemate suhtlemise soodustamiseks võimalikuks ja vajalikuks muuta maakohtu poolt kinnitatud lapse ja isa suhtlemise korda, arvestades määruskaebuses toodut. Kolleegium tegi menetlusosalistele vastava ettepaneku kompromissi kinnitamiseks. Ettepanekuga nõustus avaldaja. Lapse esindaja leidis, et taolise kompromissi sõlmimine on lapse huvides. Lapse ema vastas kohtule, et kompromissi ettepanek ei järgi lapse huve. Puudutatud isik ei täpsustanud, mil moel võiks lapsevanemate kokkuleppele jõudmine ohtu seada lapse arenemisvõimalusi ning lapse õigusi, samuti seda, milliseid ettepanekuid või täiendavaid seisukohti ta sooviks veel kohtule esitada. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikule oli antud nii maakohtus kui teise astme menetluses piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks. Määruskaebuses toodut võttis ringkonnakohus kompromissettepaneku tegemisel arvesse. Kolleegium leiab, et lapse ema keeldumine kokkuleppest sellisel juhul, kui on arvesse võetud tema eelnevaid ettepanekuid ning soovi maakohtu määruse muutmiseks, ei ole millegagi põhjendatud ning on ajendatud soovist menetlust mitte lõpetada. Ühtegi mõistikku muudatust puudutatud isik kohtule ei avaldanud. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku vastuväited tuleb jätta arvestamata ning määrata tuleb isa ja lapse suhtlemise kord viisil, mille kohus ettepanekus menetlusosalistele esitas. Mis puudutab lapse ema viiteid avaldaja alkoholiprobleemidele, siis on nimetatud probleemi ennetamiseks maakohus määranud, et lapse üleandmist lapse isale ei toimu, kui isa on joobes ning lapse ja isa kohtumine lõppeb, kui isa on joobes (vt määruse p 11). Lapse ema ei ole kordagi väitnud, et taolist juhtumit, mis takistaks lapse ja isa kohtumist isa joobe tõttu, oleks viimaste aastate jooksul toimunud. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt sellist olulist menetlusõiguse normide rikkumist, mis oleks toonud kaasa lapse huvide rikkumise ja asjas ebaõige lahendi tegemise. Maakohus lahendas avalduse lähtuvalt alaealise huvidest. 9 Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega, et maakohtu määruse tühistamiseks annab aluse asjaolu, et lapse arvamust ei ole kohus ega lapsele määratud esindaja ära kuulanud. Eestkosteasutuse kodukülastus ning kohtule arvamuse andmine oli praegusel juhul piisav. Kuigi ringkonnakohus ei eita, et 9-aastane laps on võimeline toimuvast aru saama ja oma soove väljendama, ei olnud seaduse järgi (
Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks väide, et maakohus ei võimaldanud lapse emale tõlgi abi, mistõttu ei saanud puudutatud isik oma arvamust kohtule väljendada. Maakohtu istungile oli kaasatud tõlk (vt t lk 186, I kd) ning puudutatud isik osales kohtuistungil koos oma lepingulise esindajaga. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et kohtuistungil osalenud tõlk oma töökohustusi ei täitnud, kuigi tavapäraselt ei pea esindaja olemasolul kohus võimaldama menetlusosalisele tõlgi juuresolekut kohtuistungil (
Praeguses asjas oli arutusel 2010.aastal kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmine. Lapse ema leidis, et asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, mis annaks aluse uue korra määramiseks. Kolleegium märgib, et eelmise suhtlemiskorra määramise ajal oli DS veel kolme-aastane väikelaps, praegusel ajal aga 9-aastane. Nimetatud vanuses lapsel on võimalik ka endal kaasa rääkida ning avaldada soovi lahus elava vanemaga kokku saamiseks, seda enam, et isa elab lapse elukohale väga lähedal. D avaldas määruskaebuse menetluse ajal temale määratud esindajale, et läbisaamine isaga on tal hea ning kohtumääruses kajastatud suhtlemiskord võimaldab tal isaga rohkem koos olla (t lk 38, II kd). Laps soovib isaga kohtuda, kui see talle parasjagu meeldib, samuti meeldib isaga välismaale reisida. Ringkonnakohus ei leia, et lapse ja isa suhtlemine piiraks mingil moel ema õigusi tema eraelule, eelkõige on suhtlemiskorra määramisel silmas peetud lapse õigusi ja huve. Põhjendamatud on määruskaebuses toodud etteheited maakohtule selle kohta, et maakohus ei ole täpsemalt määratlenud, mis kellaajal laps pärast kooli isa juurde peab minema jmt. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et see, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kohtu poolt kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ja konkreetsetest asjaoludest. Suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab talle LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. Lapsevanem peab oma õigusi teostades pidama silmas alati lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks detailse suhtlemiskorra. Lapsest lahus elaval vanemal peab olema üldjuhul võimalus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu. Tuginedes
Määruskaebuse menetlusega seotud muud kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda (
(allkirjastatud digitaalselt) 10 Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.