← Eesti

3-16-370/9

Obsah (5)§ 126§ 56§ 47§ 39§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kadriann Ikkonen 31. märts 2016, Tallinn 3-16-370 Maanteeameti kaebus Riigi

) § 47 lg 2 alusel AS-i CGI Eesti pakkumus tagasi ja tunnistas edukateks AS-i Datel ja OÜ Knowit Estonia pakkumused.

  1. AS CGI Eesti esitas 21.01.2016 VAKO-le vaidlustuse Maanteeameti 11.01.2016 otsuste, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi vaidlustaja pakkumus ning tunnistati edukateks AS-i Datel ja Knowit Estonia OÜ pakkumused, kehtetuks tunnistamise nõudes.
  2. VAKO 9.02.2016 otsusega vaidlustuses nr 12-16/161603 rahuldati

§ 126

lg 1 p-i 5 alusel vaidlustus ja tunnistati kehtetuks Maanteeameti 11.01.2016 käskkiri nr 0004 AS-i CGI Eesti pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise, AS-i Datel ja Knowit Estonia OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise osas (käskkirja p-d 1.2., 2.

  1. ja 2.2.).
  2. Tallinna Halduskohtule saabus 19.02.2016 Maanteeameti kaebus VAKO 9.02.2016 otsuse vaidlustuses nr 12-16/161603 tühistamiseks. MAANTEEAMETI SEISUKOHAD
  3. Hankija leiab, et VAKO on ebaõigesti tunnistanud kehtetuks hankija otsused, millega lükati tagasi AS-i CGI Eesti pakkumus ning tunnistati edukaks AS-i Datel ja Knowit Estonia OÜ pakkumused. Hankija ei nõustu VAKO seisukohtadega, kus leitakse, et vaidlustaja poolt esitamata jäetud tellijate kinnitusi koos nõutud andmetega tuleb käsitleda mittesisulise puudusena (ehk vormiliste puudustena) hankedokumentides sätestatud tingimustest.
  4. VAKO on AS-i CGI Eesti hoolsuskohustuse rikkumise osas jõudnud 9.02.2016 otsuses nr 1216/161603 VAKO 27.08.2015 jõustunud otsuses vaidlustuses nr 176-15/161603 toodud seisukohtadega võrreldes vastupidisele seisukohale. VAKO tuvastas 27.08.2015 otsuses, et tellijate kinnitused olid hankedokumentide kohaselt üliolulised dokumendid pakkumuse hindamiseks ja ilma nende esitamiseta ei saa hankija pakkumusi hinnata. Seetõttu on ebaõige väide, et hoolsusukohustuse rikkumine on ebaoluline.
  5. Ilma tellijate kinnitusteta ainult testijate CV-dele tuginedes polnud hankijal võimalik läbi viia pakkumuse hindamist kriteeriumi „Testijate tehnoloogiapõhine kompetents“ (osakaal 45) alusel. HD p-i 13.4.
  6. kohaselt antakse pakkumuste hindamiskriteeriumi „Testijate tehnoloogiapõhine kompetents“ punkte pakkuja poolt esitatud testijate CV vormide (mitte tellijate kinnituste) kohaselt – 1 punkt iga tehnoloogia eest, mida on nõuetele vastavas projektis kasutatud. Tellija kinnituses ei saanud nimetada lisaks ühtegi tehnoloogiat, mida polnud testija CV-s toodud. Seega on õige AS-i CGI Eesti väide, et kõik andmed pakkumuse hindamiseks selle kriteeriumi kohaselt on olemas pakkumuses esitatud testijate CV-des. Nende andmete õigsust pidi iga projekti tellija kinnitama.
  7. AS-i CGI Eesti poolt esitatud HD lisa I vormis 7 testijate CV-des puudusid andmed, et nimetatud tarkvara arendusprojektid, mida AS CGI Eesti testijate CV-des esitas, on täidetud nõuetekohaselt. Samuti ei leidnud hankija ühestki muust AS-i CGI Eesti poolt esitatud dokumendist, et R.Z. CV tabelis järjekorra nr all 1, 2, 3, 4, 5, 6 nimetatud projektid ja M.V. CV tabelis järjekorra nr all 2, 4, 5 nimetatud projektid oleks täidetud nõuetekohaselt. Seega on ekslik VAKO põhjendus, et probleem on vaid selles, et CV-des esitatud andmete õigsust pidi iga projekti tellija kinnitama. CV-des puudusid andmed lepingute nõuetekohase täitmise kohta. Juba seetõttu puudus hankijal õigus AS-lt CGI Eesti nõuda dokumente, kuna see muudaks pakkumust ja rikuks ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning 2

(9)3-15-3213 tegemist oleks pakkujaga läbirääkimiste pidamisega. Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega hankedokumentides sätestatud tingimustest. 14. Hankija ei nõustu VAKO seisukohaga, et pakkumuses nõutud puuduolevate dokumentide väljanõudmine on

kohaselt lubatav. Hankija leiab, et riigihangete seaduse (

) § 56 lg 3 alusel saab pakkuja poolt juba pakkumuses esitatud andmete kohta selgitusi küsida, mitte küsida dokumente, milles pidid sisalduma pakkumused vastavalt hankedokumentidele.

§ 56

lg 3 mõttest ja sõnastusest ei ole välja loetav, et hankijal oleks õigus lasta pakkujal kõrvaldada pakkumuses esinevat puudust. 15. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist nr C 42/13 leiab hankija, et pakkumusega seotud dokumentide esitamata jätmisel puudus hankijal õigus küsida vaidlustajalt esitamata jäänud dokumente. Hankija andis võimaluse 16.06.2015 vaidlustajale pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamiseks, piiritlemiseks või täpsustamiseks järgides

§ 56lg 3 toodud nõudeid.

19.06.2015 vastas vaidlustaja, et ta ei pea täiendavaid dokumente esitama ning ei kavatse seda ka teha.

  1. Hankija ei nõustu VAKO põhjendustega, et hankijale on täitmiseks kohustuslikud ka vaidlustuse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni põhjendused. VAKO on vastuoluliselt põhjendanud, millised VAKO 27.08.2015 jõustunud otsuses toodud põhjendused on hankijale täitmiseks kohustuslikud. Hankija leiab, et VAKO põhjendused olid hankijale täitmiseks kohustuslikud ning VAKO 27.08.2015 otsuse põhjendustes on selgesõnaliselt väljendatud, et vaidlustaja pakkumus ei vasta hankedokumentides sätestatud tingimustele.
  2. Hankija leiab, et on käitunud õiguspäraselt, kui lükkas tagasi vaidlustaja pakkumuse, sest vaidlustaja poolt hanke vastavustingimuste nõutud dokumentide esitamata jätmine on sisuline, mitte vormiline puudus. AS-i CGI EESTI SEISUKOHAD
  3. AS CGI Eesti palub jätta Maanteeameti kaebuse rahuldamata ja mõista Maanteeametilt välja ASi CGI Eesti menetluskulud.
  4. Vaidlustaja on pakkumuses esitanud kõik HD p 6.1.5 alapunktides 11, 12 ja 14 ning p-des 13.4.2 nõutud dokumendid ja andmed. HD p 6.1.5 alapunktides 11, 12 ja 14 on hankija esitanud pakkujale nõude, et pakkuja peab esitama hindamiseks esitatud isikute CV koos HT-s nõutud tellijate kinnituste ja andmetega. HT-s nõutud tellijate kinnitused on vastavalt HT osa III p-s 2.3 toodule referentsprojektide ja projektijuhi CV-s esitatud projektide kohta käivad kinnitused. Seega on hankija nõudnud HT-s nõutud tellijate kinnitusi ainult referentsprojektide ja projektijuhi CV-s toodud projektide kohta. Puudub vaidlus, et vaidlustaja esitas need dokumendid (Eesti Energia Aktsiaseltsi, AS-i EMT, aktsiaseltsi Eesti Gaas ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poolsed kinnitused) oma pakkumuse koosseisus. Lisaks on täiendavad andmed kajastatud võtmeisikute CVdes. HD p-s 13.4.2, kus on toodud tehnoloogiapõhise kompetentsi hindamise kriteeriumid ning punktide andmise kord, puudub igasugune viide sellele, et nõutud on tellijate kinnitused ja nende esitamata jätmisel ei hinnata esitatud kompetentse.
  5. HD-d tuleb käsitleda lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 75 lg-s 1 sätestatud kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Hankija väidab esmakordselt alles apellatsiooniastmes haldusasjas nr 3-15-2234, et tema tahe ei olnud aktsepteerida pakkumust, millele pakkuja ei olnud lisanud kõikide tellijate kinnitusi - st HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b oleks pidanud lisama tellija kinnitused. Hankija ei ole varasemates vaidlustusmenetlustes ega ka haldusasjas nr 3-15-2234 esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saab väita, et vaidlustaja tegelikult hankija sellist tahet teadis.
  6. HD, HT ega hankija poolt hankemenetluse käigus esitatud selgituste ja päringute põhjal ei pidanud vaidlustajal tekkima tõsist kahtlust, kas hankija soovile ikka vastab pakkumus, millele pakkuja ei olnud lisanud kõikide tellijate kinnitusi. Ainult ühes riigihanke alusdokumendis (vastavustingimused) on 3

(9)3-15-3213 hankija toonud välja hindamiseks vajalike tellija kinnituste olemasolu, samas kahes dokumendis (HD ja CV vormid), kus hankijal oli endal võimalik määrata nii vorm kui ka sisu, on hankija toonud välja ainult HT-s nõutud tellijate kinnituste nõude. Seega isegi kui pakkujatel (sh vaidlustajal) tekkis HD ja vastavustingimustega tutvumisel küsimus, millised kinnitused on nõutavad, siis tutvudes CV vormiga ei jäänud ega saanud jääda enam kahtlustki, et nõutakse ainult HT-s märgitud tellijate kinnitusi. Sellises olukorras puudus vajadus kasutada enne sellise pakkumuse tegemist, nagu tegi vaidlustaja,

§ 56lg-s 1 ja HD p-s 7.1 sätestatud võimalust küsida HD kohta selgitusi.

Seetõttu ei ole selgituse küsimata jätmine kvalifitseeritav pakkuja raske hooletusena VÕS-i tähenduses. 22. Pakkuja hoolsuskohustuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, kas tahteavalduse saaja on arusaamisalternatiivide vahel valides käitunud heauskselt. Hankemenetluses laieneb menetlusosalistele (sh pakkujatele) ka TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud kohustus käituda heas usus. See kohustus hõlmab ka keeldu kuritarvitada oma õigusi, sh teostada oma õigusi teise poole huve arvestamata. Arvestades hankija vastuolulist tegevust hankemenetluses ja vaidlustaja selgitusi, ei saa järeldada, et vaidlustaja käitus pahauskselt, hoidudes teadlikult hankijalt selgituse küsimisest

§ 56lg 1 alusel.

Hankija on varasemalt tunnistanud, et hankija soov ei olnud vaidlusaluste tellijate kinnitustega hinnata pakkumuste vastavust. Seda seisukohta kinnitab ka hankija tegevus uute IT-alaste riigihangete läbiviimisel, mille puhul on hankija teinud hankedokumentides täpsustusi tellijate kinnituste osas, lugedes need aluseks ainult pakkumuste hindamisele, mitte aga pakkumuste vastavusele, millest vähemalt kaudselt peaks nähtuma hankija tegelik tahe ka praeguses riigihankes. 23. Hankija on ebaõigesti tõlgendanud VAKO 27.08.2015 otsust, mis on viinud hankija õigusvastase otsuse tegemiseni. VAKO on 9.02.2016 otsuses õigesti tuvastatud, et VAKO 27.08.2015 otsus ei näinud hankijale ette, et hankija oleks pidanud vaidlustaja pakkumuse

§ 47lg 2 ja HD p 11.2.

alusel tagasi lükkama, samuti ei tõlgendanud VAKO 27.08.2015 otsuses tellijate kinnituste puudumist sisulise puudusena. Vaidlustuskomisjon ei saa kontrollida pakkumuse vastavust ja hakata hindama neis esinevate puuduste sisulisust. See on hankija õigus ja kohustus. Olukorras, kus vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust ei olnud vaidlustatud, ei saanud VAKO oma otsuses tuvastada pakkumuse mittevastavust. 24. Hankija on rikkunud kaalutlusõigust ja ebapiisavalt motiveerinud oma otsust. Hankija käskkirja nr 0004 aluseks oleva protokolli lakoonilise sõnastuse põhjal saab teha järelduse, et hankija ei ole kasutanud

§ 47lg 2 teises lauses ettenähtud võimalust hinnata pakkumuse puuduse sisulisust.

Hankija ei ole käskkirjas nr 0004 kaalunud, kas tellijate kinnituste esitamata jätmine tulenes vaidlustajapoolsest hoolsuskohustuse rikkumisest ja kas esitamata tellijate kinnituste küsimisel muutuks pakkumus või kaasneksid sellega läbirääkimised.

  1. Hankija ei andnud oma 16.06.2015 päringuga vaidlustajale võimalust esitada tellijate kinnitused. Hankija ei selgitanud 16.06.2015 päringus, et vaidlustaja on valesti aru saanud hanke alusdokumentide vastuolulistest tingimustest. Vaidlustaja vastas hankija 16.06.2015 päringule, et vaidlustaja hinnangul pole hankija neid kinnitusi HT-s nõudnud. Hoolikalt ja hea halduse tavaga kooskõlas käituv hankija oleks võinud pakkujale vastata ning juhtida tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja on riigihanke alusdokumentidest valesti aru saanud, selgitada tingimuste sisu ja vastuolude esinemist ning anda võimaluse need kinnitused siiski esitada. Erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist.
  2. HD p-s 13.4.
  3. sätestatud hindamiskriteeriumi kohaselt hinnatakse mitte tellijate kinnitusi, vaid esitatud testijad saavad ühe punkti iga tehnoloogia eest, mida nad on nõuetele vastavas projektis kasutanud. Vaidlustaja pakkumuses sisaldusid testijate CV-d ning tellijate kinnitustes ei saanud nimetada enam ühtegi uut tehnoloogiat, mida polnud testija CV-s toodud. Kõik hindamiseks vajalikud andmed olid seega pakkumuses olemas. Tellijate kinnituste puudumine on mittesisuline puudus, mida on võimalik

§ 47lg 2 lause 2 ja kohtupraktika kohaselt tagantjärele kõrvaldada. Tellijate 4

(9)3-15-3213 kinnitused täidavad praegusel juhul üksnes tõenduslikku funktsiooni ega ole pakkumuse hindamise objektiks. Seetõttu ei ole kinnituste tagantjärele esitamine käsitletav pakkumuse muutumisena või läbirääkimiste pidamisena, kuivõrd pakkumusega seonduvad asjaolud ei muutu. Vaidlustaja esitas koos pakkumusega hankijale kõikide referentsprojektide tellijate kontaktisikute andmed, mistõttu hankijal oli olemas reaalne võimalus kontrollida esitatud andmete õigsust. Referentsriigihangete puhul on eranditult märgitud ka viitenumber.
  1. Hankija poolt kaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahend nr C-42/13 ei ole asjakohane. Nimetatud vaidlus tekkis põhjusel, et pakkumuses ei esitatud kinnitust, et tehnikadirektoriks märgitud isikuga seoses ei ole käimas kriminaalmenetlust ning talle pole jõustunud kohtuotsusega määratud kriminaalkaristust. AS-i DATEL SEISUKOHAD
  2. AS Datel palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud summas 862,50 eurot jätta AS-i CGI Eesti kanda. Vaidlustaja pakkumus oli sisuliselt mittevastav, kuna seal puudusid nõutud kinnitused koos vajalike andmetega. Arvestades andmete ja kinnituste puudumist, on tegemist sisulise, mitte vormilise veaga. Hankija on seda piisavalt ka põhjendanud. Väär on VAKO sedastus, justkui pakkumuse sisulisi puudusi saab kõrvaldada, sh puuduolevaid dokumente esitada

§ 56lg 3 järgi ka tagantjärele.

VAKO on rikkunud ka menetlusõiguslikke printsiipe, kuna hankija ega kolmas isik ei ole vastava tõlgenduse kohta saanud oma seisukohti kirjalikult ega istungil esitada.

  1. Valitseva Euroopa kohtu kohtupraktika järgi võib tagantjärele pakkumuse dokumentides parandada vaid ilmseid tehnilisi vigu, mitte lisada puuduolevaid dokumente. Asjakohane ei ole VAKO viide vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise määrale, kuna see ei ole kehtiva õiguse kohaselt pakkumuse korrigeerimise vabandatavuse aluseks. Samas isegi juhul, kui kohus peab hoolsuskohustuse määra hindamist vajalikuks, on vaidlustaja oma hoolsuskohustust ilmselgelt rikkunud määral, mis ei võimalda tema pakkumust tagasi lükkamata jätta. Esiteks on vaidlustaja ignoreerinud hankija 28.04.2015 selgitust tellijate kinnituste esitamise vajaduse osas. Teiseks on hankija 16.06.2015 esitanud vaidlustajale selgitusnõude, viidates tellija kinnituste puudumisele pakkumuses. Kinnituste kas või tagantjärele esitamise asemel on vaidlustaja aga esitanud vastuväiteid HD nõuetele. Kolmandaks ei ole vaidlustaja ka pärast VAKO 27.08.2015 otsust, milles kinnituste esitamise kohustus siduvalt tuvastati, kinnitusi siiani esitanud, sh tugineti vaidlustusmenetluses jällegi nende vajaduse puudumisele. Seega on vaidlustaja oma hoolsuskohustust ilmselgelt rikkunud ja kaheldav on, kas ta selliseid kinnitusi tegelikult üldse esitada saigi.
  2. Kolmas isik nõustub osaliselt VAKO otsusega ja leiab, et VAKO on õigetest eeldustest ja tuvastatud asjaoludest hoolimata teinud meelevaldse ja kehtivale õigusele mittevastava lõppjärelduse. VAKO otsus on vastuolus kehtiva õiguse, kohtupraktikaga ning olemuselt ebaloogiline ja diskrimineeriv. Kolmanda isiku hinnangul oli vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine ainuvõimalik ning õiguspärane otsus. Kolmas isik leiab, et hankija on õiguspärase kaalutlusotsuse tulemusena õigesti leidnud, et vaidlustaja pakkumuses esinenud puudus oli sisuline ja pakkumus tuli seega tagasi lükata. Hankija on

§ 47

lg 2 mõttes esitanud piisava põhjenduse, miks ta pakkumuse mittevastavaks tunnistas.

  1. VAKO on 27.08.2015 ja 9.02.2016 otsustes ning hankija viidanud õigesti, et andmed projektide nõuetelevastavuse kohta puudusid ilma tellija kinnitusteta ja ei sisaldunud ka mujal pakkumuses. Seega ei olnud hankijal võimalik läbi viia pakkumuse hindamist. Järelikult oli tegemist nõutud andmete sisulise puudumisega, mitte vormiveaga.
  2. Sisulist puudust ei saa

§ 56

lg 3 alusel tagantjärele kõrvaldada.

§ 56

lg 3 ja

§ 39

lg 4 sõnastusest ilmneb, et pakkumuse sisu dokumentide selgitamise osas kohaldub üksnes

§ 56

lg 3 ls 1 teine alternatiiv ehk hankija võib pakkujalt nõuda pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Samale tõlgendusele on jõudnud ka VAKO. Erinevalt VAKO 5

(9)3-15-3213 tõlgendusest ei saa hankija viidatud sätte alusel küsida pakkumuse esitamise järgselt juurde pakkumuse koosseisu kuuluvaid kohustuslikke dokumente, mis õigeaegselt esitamata jäänud on. Samuti ei saa pakkuja neid

§ 56lg 3 alusel esitada.

Kolmanda isiku tõlgendust

§ 56

lõikest 3 toetab asjaolu, et säte viitab selgelt „pakkumuses esitatud teabe“ põhjendatud selgitamisele, piiritlemisele ja täpsustamisele. Sätte koosseisutunnuste hulka ei kuulu esitamata jäetud teave. Esitamata jäetud teavet või dokumente ei saa kuidagi ka selgitada, piiritleda ega täpsustada. Ükski neist tegevusvõimalustest ei viita ka hilisemale dokumentide juurdelisamisele erinevalt

§ 39lg 4 sätestatust.

Puudunud kinnitused pidid sisaldama andmeid projektide nõuetekohase täitmise kohta, sh maksumuse, aja ja isikute osalemise kohta ning andmeid arhitektuuriliste komponentide kohta. Tellija kinnituste tagantjärele esitamist ei saa seega pidada esitatud andmete selgitamiseks, piiritlemiseks või täpsustamiseks, vaid täiesti uute andmete esitamiseks. Pakkumuste sisuline muutmine tagantjärele on aga vastuolus valitseva kohtupraktikaga. Puuduvad tellija kinnitused ei ole „ilmne tehniline viga“ ning tegu ei ole ka formaalse eksimusega, ilma tellija kinnitusteta nõuetekohase täitmise, arhitektuuriliste komponentide ja külgnevate asjaolude kohta ei saa hankija asuda pakkumust hindama, ilma et läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga. Seega on asjassepuutumatu ka VAKO otsuse p 18 sedastus, et andmed hindamiseks olid olemas ja „probleem oli vaid selles, et nende andmete õigsust pidi iga projekti tellija kinnitama“. VAKO on rikkunud ka tõendite igakülgse hindamise kohustust ja uurimisprintsiipi. Kirjalikus menetluses ega VAKO istungil ei ole viidatud

§ 56

lg 3 sellisele tõlgendusele ning kolmas isik ega hankija pole saanud võimalust oma vastavaid seisukohti esitada.

  1. Pakkuja hoolsuskohustuse täitmise määr ei mõjuta pakkumuse korrigeerimise õigust. Puudub vaidlus selles, et pakkuja pidi esitama tellija kinnitused tesitjate CV-des toodud projektide nõuetekohase täitmise kohta. Vaidlust ei saa olla hankedokumentide sisu üle. Järelikult tuli pakkumus esitada HD-s sätestatud piirides ning parandada sai vaid kohtupraktika mõttes „ilmseid tehnilisi vigu“. See kui lihtsasti mõistetav üks või teine tingimus oli, ei ole käesolevas etapis enam asjakohane ,selgituste küsimiseks oli hankemenetluses võimalus ning selgitusi ka anti. Kehtiv õigus ja kohtupraktika ei võimalda hinnata pakkuja hoolsuskohustuse rikkumise määra pakkumuse tagantjärele muutmise „vabandatavuse“ aspektist. Vastupidine tõlgendus viiks kontrollimatule pakkumuste korrigeerimisele.
  2. Vaidlustaja on hoolsuskohustust rikkunud määral, mis ei võimalda pakkumust tagasi lükkamata jätta. Juhul, kui kohus leiab, et vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise määra hindamine on asjakohane, siis on vaidlustaja rikkunud hoolsuskohustust määral, mis ei võimalda pakkumuse tagantjärele parandamist antud juhul õigustatuks pidada.
  3. Kolmas isik Knowit Estonia OÜ kohtule oma seisukohti ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
  5. AS CGI Eesti esitas varasemates projektides kasutatud tehnoloogiaid 14 (M.V. ja R.Z. CV-des, millest kummaski 7 tehnoloogiat). Vaidlust ei ole selles, et AS CGI Eesti esitas hankijale pakkumuses testijate M.V. ja R.Z. CV-d ilma kõikide tellijate kinnitusteta tehtud tööde osas. Esitatud olid kinnitused AS-lt Eesti Energia, AS-lt EMT, AS-lt Eesti Gaas ja RMIT-lt (Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus). Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas testijate CV-de esitamine ilma kõikide tellijate kinnitusteta teostatud tööde osas oli selline puudus, mis tõi kaasa AS CGI Eesti pakkumuse automaatse tagasilükkamise Maanteeameti poolt.
  6. HD p-i 13.4.
  7. kohaselt antakse pakkumuste hindamiskriteeriumi „Testijate tehnoloogiapõhine kompetents“ punkte pakkuja poolt esitatud testijate CV vormide (mitte tellijate kinnituste) kohaselt – 1 punkt iga tehnoloogia eest, mida on nõuetele vastavas projektis kasutatud. Seega on õige AS-i CGI Eesti väide ja ka VAKO seda kinnitav seisukoht, et kõik andmed pakkumuse hindamiseks selle 6

(9)3-15-3213 kriteeriumi kohaselt on olemas pakkumuses esitatud testijate CV-des. Nende andmete õigsust pidi aga iga projekti tellija kinnitama.
  1. VAKO on teinud 27.08.2015 otsuse samas riigihankes tehtud vaidlustuses nr 176-15/161603, mis on jõustunud. VAKO tunnistas kehtetuks hankija 17.07.2015 otsused AS-i Datel ja Knowit Estonia OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. VAKO leidis nimetatud otsuses, et hanke alusdokumentides on ilmne vastuolu - HD p 6 alapunkt 6.1.5 ja HD lisa I vorm 7 viitavad kohustusele esitada koos vormiga 7 HT-s nõutud tellija kinnitused, selle vormiga otseselt seostavaid tellija kinnitusi aga HT ei kehtesta. Hanke alusdokumentide hulka kuulub riigihangete registris avaldatud dokument „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“, milles nähakse pakkumuse esitamisel kohustuslikuna ette HD lisa I vormi 7 esitamise (jrk nr 3), kusjuures vormi nõude juures on ka nõue tellija kinnituse esitamiseks järgmises sõnastuses (kirjavead parandatud): „/…/ Testijate CV-dele tuleb lisada vastavate Tellijate kinnitused projektide nõuetekohase täitmise kohta. Lisaks peavad tellijate kinnitused sisaldama andmeid projektide maksumuste kohta ilma käibemaksuta ja aja kohta, millal projektid täideti ning kinnitusi, et nimetatud isikud osalesid nendes projektides testijatena ning andmeid projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta. Lepingu maksumuse kohta võib tellija(d) kinnitada, et projekti maksumus ületab 50 000 EUR ilma käibemaksuta.“. Seega tuleneb dokumendist „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ selgelt ja üheselt mõistetavalt nõue, et HD lisa I vormile 7 tuleb lisada tellija kinnituskirjad, mis sisaldavad muuhulgas andmeid „projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta“. 23.04.2015 hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku poolt testijate tehnoloogiapõhise kompetentsi hindamise kohta esitatud küsimusele on hankija vastanud 28.05.2015 järgmiselt: „Iga pakkumuses kirjeldatud isiku kohta tuleb märkida ära selle isiku osalemine projektides, kus on kasutatud Tellija poolt küsitud tehnoloogilisi kompetentse. Iga märgitud kompetentsi kohta saab konkreetne isik väärtuspunkte vastavalt kirjeldatud hindamistingimustele, mis sisalduvad hankedokumendis. Kusjuures kõik Pakkuja poolt isiku kohta kehtivad kompetentsid peavad olema tõendatud vastava kompetentsi kasutamisele viitava kinnituskirjaga töö Tellijate poolt. /…/.“ Seega on Hankija 28.04.2015 täiendavalt selgitanud, et testijate kompetentsid tuleb tõendada tellija kinnituskirjaga vastava kompetentsi kasutamise kohta. Eeltoodu alusel leidis VAKO 27.08.2015 otsuses, et hanke alusdokumendid on HD lisa I vormile 7 lisamisele kuuluvate tellijate kinnituste nõude osas ebajärjekindlad ja osalt vastuolulised. HD p-i 13 alapunktides esitatud hindamise kriteeriumi „Testijate tehnoloogiapõhine kompetents“ kirjeldus ei sisalda mingit viidet nõutavatele tellija kinnitustele, HD p 6 alapunkt 6.1.5 ning HD lisa I vorm 7 viitavad aga HT-s nõutud tellija kinnitustele, mis ei ole asjakohased HD lisa I vormi 7 osas. Samas on hankija kehtestanud nõuded HD lisa I vormile 7 lisamise kuuluvatele tellija kinnitustele üheselt mõistetavalt dokumendis „Nõuded pakkumusele Vastavustingimused“ ning andnud asjakohase selgituse ka 28.04.2015 vastuses küsimusele hanke alusdokumentide kohta. VAKO leidis 27.08.2015 otsuses ka, et AS CGI Eesti oleks tavapärase hoolsuse juures pidanud sellest aru saama, seda enam, et hankija seda talle 28.04.2015 otsesõnu vastas. VAKO viitas 27.08.2015 otsuses ka, et AS CGI Eesti ei olnud vaidlustanud hankedokumente ning et vaidlus hankedokumentide seaduslikkuse üle ei ole praegusel hankeetapil enam võimalik. VAKO leidis, et olles vaatamata ilmsetele puudustele tunnistanud AS CGI Eesti pakkumuse vastavaks, ei saanud sellele hiljem anda hindamisel punktiks 0 viitega ebapiisavalt esitatud dokumentidele. VAKO tunnistas hankija otsused pakkujate AS-i Datel ja OÜ Knowit Estonia edukaks tunnistamise kohta kehtetuks.
  2. Tulenevalt

§ 127

lg-st 5 on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma hankemenetluse käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Ka Riigikohus on oma 28.02.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3-14 selgitanud, et kõik hankemenetluse käigus tehtud otsused peavad järgima VAKO jõustunud otsust. Nii on ka kohus praegu

§ 127lg 41 kohaselt asja lahendamisel seotud VAKO 27.08.2015 otsusega.

Eelnimetatud otsuses leidis Riigikohus ka, et hankemenetluse tõhususe põhimõttest ja

§ 127

lg 5 esimesesest lausesest tulenevalt on hankijale täitmiseks kohustuslikud ka vaidlustuse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni põhjendused (otsuse p 19). Seega VAKO 7

(9)3-15-3213 27.08.2015 otsusest olid hankijale kohustuslikud nii resolutsioon kui ka need VAKO põhjendused, mis jäid esitatud vaidlustuse eseme raamidesse. VAKO asus seisukohale, et hoolimata vastuoludest hanke alusdokumentides olid pakkujad kohustatud esitama dokumendis „Nõuded pakkumusele vastavustingimused“ üheselt mõistetavalt kirjeldatud sisuga tellija kinnitused koos HD lisa I vormiga 7 (otsuse p 10). Haldusasjas nr 3-3-1-3-14 leidis Riigikohus, et hankija otsus oli õiguspäraselt tühistatud, kuna hankija andis HD-s hüdrotehnilistele töödele teistsuguse tähenduse, kui see oli sisustatud samas hankeasjas vaidlustuse kohta tehtud VAKO jõustunud otsuses. Seega oli VAKO-l 9.02.2016 tehtud otsuses õigus, et käesolevas vaidluses ei saa olla enam vaidlust selles, kas testijate CV-des toodud projektide kohta pidid pakkujad esitama tellijate kinnitused või mitte. VAKO jõustunud 27.08.2015 otsuse kohaselt tuli pakkujatel, sh vaidlustajal, tellijate kinnitused pakkumuse koosseisus esitada ja ka halduskohus ei saaks praegu teistsugusele seisukohale asuda. 41. 9.02.2016 otsuses on VAKO aga leidnud, et VAKO 27.08.2015 otsusest ei tulenenud järeldust, et hankija oleks pidanud AS CGI Eesti pakkumuse eeltoodud põhjusel tingimata tagasi lükkama. Hankija oleks pidanud määratlema, kas tegemist oli sisulise või vormilise puudusega ja lükkama pakkumuse tagasi vaid siis, kui pakkumuses esineb hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustega võrreldes sisulisi kõrvalekaldeid. Kohus nõustub nimetatud järeldusega. Seega on VAKO 9.02.2016 otsuses õigesti määratlenud vaidluse eseme: kas hankija on lükanud AS CGI Eesti pakkumuse tagasi kooskõlas

§ 47lg 2 teise lausega.

42. Vaidlustusmenetluses vaidlustatud Maanteeameti 11.01.2016 käskkirjas nr 0004 on hankija leidnud aga ka, et VAKO on oma 27.08.2015 otsuses nr 176-15/161603 tuvastanud, et nõutud tellijate andmete esitamata jätmise tõttu oleks hankija pidanud pakkumuse

§ 47lg 2 ja HD p-i 11.2.

alusel tagasi lükkama, kuna tegemist oli sisulise puudusega. Vaidlustatud VAKO 9.02.2016 otsuses on leitud, et hankija on selles eksinud. Kuivõrd

§ 47

lg 2 teise lause kohaselt ei tähenda hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustest kõrvale kalduva pakkumuse esitamine veel alati tingimata pakkumuse tagasilükkamist (teine lause annab hankijale selles soas kaalumisruumi: määratleda tuleb, kas tegemist on sisulise puudusega, seejuures pakkumuse vastavaks lugemine ei ole sisulise puudusega esitatud pakkumuse puhul võimalik). VAKO 27.08.2015 otsus tuvastas vaid, et tellijate kinnitused olid pakkumuses vajalikud. Edasi oli hankija kohustuseks määratleda

§ 47

lg 2 kohaselt, kas tegemist on sisulise või mittesisulise (vormilise) puudusega ja kas seetõttu saab pakkumuse lugeda vastavaks või lükata tagasi. VAKO ega ka kohus ei saa teostada hankija eest otsustust, mis eeldab kaalutlusõiguse teostamist. VAKO ja kohus saavad vaid kontrollida, kas kaalutlusõigust on kasutatud õigesti. Seetõttu on hankija teinud VAKO 27.08.2015 otsusest põhjendamatult järeldused, et hankija enam puuduste sisulisuse osas seisukohta võtma ei pea ja lugenud pakkumuse kõrvalekallet hanketeates ja hankedokumentides toodud tingimustega võrreldes ebaõigesti automaatselt pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Selles osas on VAKO 9.02.2016 otsuses tehtud järeldused õiged. 43. Kohus nõustub ka VAKO järeldusega vaidlustatud otsuses, et

mõtteks ei ole panna hankijale kohustust asuda ise CV-s märgitud tellijatelt kinnitusi küsima, kuna tellijate kinnitused olid osa pakkumusest. Hankija võib aga nõuda

§ 56

lg 3 kohaselt pakkujalt

§ 39

lõikes 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente (§ 39 lg 4: kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist) ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja või taotleja on kohustatud esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Pakkumuses oli esitatud teave teostatud tellimuste kohta, puudu olid vaid kõikide tellijate kinnitused. Seega eksib AS Datel selles, justkui ei võimaldaks

§ 56

lg 3 pakkujatel täiendavate dokumentide esitamist ning VAKO järeldus antud küsimuses oli õige. 44. Riigihankemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole võimalik pakkumuse täiendamine sisulist tähendust omava informatsiooniga.

§ 47

lg 2 toodud võimalus, mille kohaselt hankija võib mittesisulise puuduse korral pakkumuse siiski vastavaks lugeda, tähendab seda, et täiendus ei saa lisada pakkumusele uut informatsiooni, küll aga on võimalik nõuda selliselt 8

(9)3-15-3213 olemasolevat infot kinnitavate dokumentide hankijale esitamist. Antud juhul on hankija kaalutlusruum lugeda tellijate kinnituste puudumist kas sisuliseks või mittesisuliseks puuduseks ning viimasel juhul omakorda otsustada, kas lugeda pakkumus vastavaks või lükata tagasi. Ehkki kaalumist peab teostama hankija, ei saa kohus jätta siinkohal märkimata, et hankija kaalumisruum on antud juhul väike. Pakkumustes sisalduv informatsioon põhineb tihti pakkujate endi kinnitustel ja ei eelda tavapäraselt ja tingimata seda informatsiooni kinnitavate dokumentide esitamist. Seega oleks vale käsitlus, mille kohaselt vaid pakkuja enda kinnitusel põhinevat informatsiooni aluseks võtta ei saa. Kogu nõutava informatsiooni on AS CGI Eesti hankijale testijate CV-des esitanud. Kõikide tellijate kinnituste puudumine antud juhul ei saa kujutada endast ei sisulist puudust ega ka sellist mittesisulist puudust, mille kõrvaldamine

§ 56lg 3 kohaselt ei oleks võimalik.

Kohtu hinnangul ongi

§ 47

lg 2 teise lause peamine mõte anda pakkujatele võimalus kõrvaldada antud vaidlusküsimusega analoogseid puudusi. 45. Hankija on vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise 11.01.2016 otsuses nr 0004 viidatud protokollis põhjendanud vaidlustaja pakkumuses esineva puuduse sisulisust järgmiselt: käesoleval juhul on tegemist sisulise mitte vormilise kõrvalekaldega hankedokumentides sätestatud tingimustest, sest pakkuja ei esitanud hankedokumentides „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ punktis 3 nõutud tellijate kinnitusi koos nõutud andemetega. Hankija põhjendus, miks puudused on sisulised, ei ole kaalutlusõiguse teostamine, vaid lihtsalt puudunud tellijate kinnituste konstateerimine. Kaalutlused on jäänud kas teostamata või protokollis kajastamata. Mõlemal juhul on rikutud

§ 47

lg 2 teist lauset ja vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja osaliste võrdse kohtlemise põhimõttega.

  1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud VAKO 9.02.2016 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb Maanteeameti kaebus rahuldamata. Samas tuleb veelkord nõustuda VAKO 9.02.2016 otsuse p-s 17 toodud seisukohtadega, et AS CGI Eesti on pakkumist koostades olnud ise hooletu ja eriti olukorras, kus hankija ise hankemenetluses selgesõnaliselt märkis, et tellijate kinnitused on vajalikud, oleks saanud ta praeguse vaidluse ära hoida.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus jättis kaebuse rahuldamata, mistõttu tuleb kaebaja (AS CGI Eesti) menetluskulud välja mõista vastustajalt (Maanteeametilt). Kolmas isik AS Datel oli kaebaja vastaspoolel, mistõttu jäävad AS Datel menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja AS CGI Eesti on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 704,67 eurot. Taotluse juurde on lisatud 15.03.2016 arve nr 012-03-
  3. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt koosnevad õigusteenuse kulud järgnevast: 09.02.2016 tutvumine VAKO otsusega 20 minutit; 25.02.2016 Maanteeameti kaebusega tutvumine. Vastuse koostamine Maanteeameti kaebusele – 3 tundi; 29.02.2016 vastuse koostamine Maanteeameti kaebusele 1 tund 30 minutit; 29.02.2016 vastuse ettevalmistamine halduskohtusse saatmiseks; nõupidamine 30 minutit. Arve nr 012-03-16 on AS CGI Eesti poolt tasutud 15.03.
  4. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud põhjendatud ning vajalikud, mistõttu tuleb Maanteeametilt AS-i CGI Eesti kasuks välja mõista 704,67 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.