KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-15-906 Haldusasi H.M.i kaebus Tallinna Va
) ei sätesta eraldi tingimusi pesuruumile.
§ 50lg 1 sätestab, et Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.
Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Eeltoodust tuleneb ka vangla kohustus tagada kinnipeetavale võimalus oma hügieeni eest hoolitseda kambris või väljapool kambrit, näiteks eraldi pesuruumis. Poolte vahel ei ole käesolevas asjas vaidlust hügieeni tagamise üle.
§ 41
lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Tegemist on riigi üldise kohustusega tagada vanglas viibimise ajal kinnipeetava elu ja tervise säilimine ja vältida tervise halvenemist. Spetsiifilised kohustusi ruumide osas
ei sätesta 8.
§ 45
lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kohus leiab eeltoodust, et seda sätet tuleb tõlgendada laiendavalt ka teiste kinnipeetava igapäevaelu toimingute tegemisel kasutuses olevate korral (söögisaalid, pesuruumid, puhkeruumid). Sisuliselt tuleneb normist, et kinnipeetava kasutuses olevad ruumid peavad vastama seadusandja tahte kohaselt just eluruumide nõuetele, mitte näiteks ühiskondlike ruumide (ujulad, spordikeskused, kaubanduskeskused) nõuetele. See on põhjendatav ka asjaoluga, et tegemist on kinnipeetava elukohaga pikema või lühema aja jooksul, mitte ühekordselt lühiaegselt kasutatava ruumiga (ujulakülastus, poeskäik vms). Kohus märgib, et vangla sisekorraeeskiri ei täpsusta pesuruumis olevaid esemeid, vaid üksnes toa, kambri või kartseri sisustust (§ 7), mistõttu ei ole eeskiri käesoleva asja lahendamiseks asjakohane õigusakt.
- Eluruumidele kehtestatud nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“. Vastav määrus sätestab, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine (p 1), eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise (p 2); ning seejärel on sätestatud erinevad tingimused ruumide suuruse, ventilatsiooni, temperatuuri jne tingimuste kohta. Konkreetseid tingimusi pesuruumi või põrandakatete osas, mis võiks olla käesolevas asjas asjakohane, sätestatud ei ole. Siiski saab kohus lähtuda üldisest põhimõttest, et ruumid peavad olema isikule ohutud ja tagama tervisliku elukeskkonna. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus üldteada olevatest pesuruumi ohuteguritest ja nende vältimiste võimalustest kodustes tingimustes nii, nagu seda teeb keskmine mõistlik inimene. Kohus ei ole tuvastanud täiendavaid norme, mis sätestaksid pesuruumide sisustamisele kohustuslikke tingimusi. Kohus ei pea vajalikuks tuvastada, kas esineb rahvusvahelisi n.ö standardeid, mis pesuruumide sisustust reguleerivad, kuna kohus leiab, et täitmiseks saavad olla kohustuslikud üksnes avaldatud ja seaduse või sellele tugineva õigusaktiga täitmiseks kohustuslikuks muudetud normid. Samale seisukohale asus ka õiguskantsler oma 09.07.2012 ettepanekus nr 19 Riigikogule
- 1 http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_nr_19_riigikogule_toote_no uetele_vastavuse_seaduse_ss_42_lg_4_lausete_1_ja_2_pohiseadusele_vastavuse_kohta.pdf 4
(6)10. Kohus leiab, et pesuruum on oma kasutusfunktsioonist lähtuvalt niiske ruum, mille erinevad pinnad võivad saada märjaks. Märgadele pindadele on iseloomulik libedus, millega võib siis seega kaasneda ka kukkumisoht. Selleks, et vähendada kukkumisohtu, kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks kasutatakse põrandal vähelibisevaid pinnakattematerjale või kaetakse olemas olev põrandapind vähelibisevate mattide, katete või vaipadega. Kohus loeb üldtuntud teabeks, et üheks selliseks materjaliks, mis vähendab libisemist, on ka kumm. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pesuruumis oli nii kaebajaga juhtunud õnnetuse ajal kui ka hiljem maas kummimatid. Kaebaja on ise kirjeldanud kaebust initsieerinud sündmuse kohta selgitusi andes, et põrandal oli kummimatt. Matid nähtuvad ka vangla esitatud piltidelt (tl 28-31). Sealjuures ei ole olulised kaebaja väited mattide n.ö korrastamise kohta vastustaja poolt kaebusele vastuse andmise eel. Arvestades sündmuse toimumise aega 04.04.2015 ei olnud 18.05.2015 enam võimalik tõsikindlalt tuvastada, mismoodi paigutusid matid kaebajaga õnnetuse juhtumise päeval. Ainsaks tõendi allikaks selles osas on kaebaja ütlused, sh osas, et üks matt oli üle ukseastme serva. Mattide n.ö korrastamine võiks asjas omada tähtsust siis, kui eelnevalt oleksid matid puudunud ja need oleks alles piltide tegemise ajaks toodud või varasemad matid oleksid täiesti uute ja erinevate vastu välja vahetatud. Neid asjaolusid ei ole kaebaja aga väitnud. Pesuruumis kummimattide olemasoluga on vangla taganud piisavalt kinnipeetavate ohutu ja tervisliku elukeskkonna. Arvestades pesuruumi omadusi (pidev niiskus, veest tulenev libedus, järjepidev kasutamine erinevate isikute poolt), tuleb eeldada pesuruumi kasutajalt tavapärast hoolsust – teadmist, et ruum võib olla libe, ettevaatlikku astumist, vajadusel põranda kuivatamist ja rohke vee tõttu põrandal liikunud mattide uuesti oma kohale liigutamist. Kohus märgib, et eluruumide osas ei ole sätestatud õigusaktidega nõuet, et kogu põrand peab olema tingimata kaetud mittelibiseva materjaliga või see materjal peab olema põranda külge kinnitatud. Kohus möönab, et vanglal võiks olla täiendav hoolsuskohustus isikute ohutuse tagamisel juhul, kui tegemist oleks isikutega, kellel on vanuse või puude tõttu raskendatud ohutuse ise tagamine (liikumispuue vms) või kes ei suuda seetõttu ise adekvaatselt ohtu tajuda (laste või vanurite vähenenud ohutunne või halvenenud taju). Kaebaja ei ole nimetatud asjaolusid enda kohta väitnud. Sealjuures ei pruugi selliste asjaolude esinemine tähendada seda, et pesuruumis tuleb teha ehituslikke muudatusi, vaid isiku ohutuse võib tagada ka muul viisil (tugiisiku tagamise, teise ruumi kasutamise võimalusega vms). Täiendavalt tuleb arvestada asjaolu nii kahju hüvitamise kui ka preventiivset eesmärki silmas pidades, et kaebaja on ise korduvalt möönnud, et põrandamatt oli liikunud uksel astmest üle, mistõttu kaebaja jalg jäi mati taha kinni. Seega oli õnnetuse juhtumine ajendatud kaebaja enda hooletusest enda ohutuse tagamisel. Kui põrandakate on liikunud edasi nii, et selle taha võib jalg kinni jääda, siis enda tervisest hooliv isik liigutab mati tagasi või on astudes erakordselt ettevaatlik. Kaebaja möönis ka istungil, et on asunud hiljem ettevaatlikumalt käituma. Seetõttu on kaebaja kui kannatanu osalus kahju tekkimisel sedavõrd suur, et võimaliku kahjunõude esitamisel oleks selline nõue perspektiivitu. Kaebaja ettevaatlikuma käitumisega taandub aga võimalik preventiivne huvi nullini. Sealjuures möönis kaebaja ka seda, et neil on võimalus pesuruumi kuivatamiseks.
§ 45
lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kohus leiab, et nimetatud normist tuleneb minimaalne hoolsuskohustus ka teiste enda kasutuses olevate ruumide korrashoiuks vähemalt osas, et endast ei jäetaks maha segadust või teisi isikuid ohustavaid esemeid või omadusi (märg põrand vms). Eelmises punktis toodud asjaolusid arvestades ei saa pidada õigusvastaseks ka pesuruumi ukse juures asuvat astet. Astme olemasolu ei saa olla iseenesest õigusvastane. Kaebaja on ka möönnud, et pesuruumi viiva ukse juures oli ka varem aste, kuid pärast remonti on seda kõrgendatud. Vastustaja vastusest nähtub, et astme kõrgemaks muutmine oli vajalik ehitustehniliselt selleks, et tagada kohane põ5
(6)randakattematerjal. Kaebaja on astme olemasolust olnud teadlik pikema aja jooksul. Astme olemas olu võis tingida kaebajaga juhtunud õnnetuse seetõttu, et astme tõttu sai kaebaja jalg haakuda üle astme libisenud mati taha. Tegemist on aga kaebaja enda hooletusega. Esitatud piltidest ka nähtub, et astme olemasolu on hästi nähtav (tl 29) ja kaebaja ka kinnitas, et kasutab pesuruumi igapäevaselt mitu korda.
- Kaebaja leiab, et õigusvastane on boileril asuv polt, mis ulatub välja ja mille otsa kaebaja oma käe katki kukkus. 08.09.2015 täiendas kaebaja kaebust ka asjaoluga, et polt oli tuline. Kuna kaebaja kaebuse üheks eesmärgiks oli 04.04.2015 juhtunud õnnetuse osas kahju hüvitamine, ei saa hiljem juhtunud teistsuguse mehhanismiga vigastus põhjendada boileri õigusvastasust kaebajale 04.04.2015 tekkinud vigastuse osas. Küll võib olla mõningane seos kaebaja preventiivse huvi olemasolu korral. Vastustaja on selgitanud, et boileri eesmärk oli tagada kinnipeetavatele paremad tingimused, sh võimalus pesta end sooja veega. Kinnipidamistingimuste parandamine ei ole vastustajale etteheidetav. Vastustaja esitatud materjalidest nähtub, et boilerit ei ole keelatud seada üles vahetult pesuruumidesse. Selline keeld kohtule esitatud dokumentatsioonist puudub. Samuti ei ole dokumentatsioonis ette nähtud ohutuse tagamiseks kohustust, et boileri erinevad osad, sh väljaulatuv polt peab olema kaetud kaitsekattega vms. Vastustaja on ka põhjendanud, miks on boiler nimelt pesuruumis, nimelt sellises kohas ja sellises asendis lähtudes boileri nõuetest (tl 51 jj). Paratamatult tuleb olemasolevate ehitiste parendamisel arvestada juba olemasolevate tingimustega. Vastustaja esitatud piltidelt nähtub, et boiler ei asu vahetult kinnipeetavate liikumisteel, vaid selle kõrval (tl 28-29). Boileri ümber jookseb mööda põrandat ka toru, mis peaks takistama keskmisel mõistlikul inimesel vahetult boileri vastas liikumast ja näitama ära, mis on soovitatav distants boilerist (samas). Kohus on juba eelnevalt käsitlenud, et kaebajaga juhtunud õnnetus on olnud ajendatud eelkõige kaebaja enda hooletusest pesuruumi sisenemisel, mitte pesuruumi ehituslikest eripäradest. Ka väljapool kinnipidamisasutusi elavatel inimestel võivad boilerid asuda eluruumis ning sellisel juhul, tuleb arvestada selle ehituslike eripärade ja võimalike ohtudega. Piltidelt nähtub, et väljaulatuv polt on selgelt nähtav (tl 28( ja seega ei saanud poldi asetsemine ning sellega kaasnev oht olla kaebajale ettenägematu. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et sooja vee saamiseks tuleb vett kuumutada ja vee kuumutamisel võivad muutuda tuliseks ka vastava eesmärgiga seadmed (nt boilerid). Keskmine mõistlik inimene hoidub võimalusel kuumadest esemetest eemale. Selliseks kuumaks esemeks võib vanglas veel olla vangla loaga väljastatud veekeetja vms. Kuna boileri ümber seatud mõistlikku perimeetrit arvestades ei peaks kaebaja tervis olema ohustatud, ei ole vangla tegevus või tegevusetus ka selles osas õigusvastane. Vangla tegevust ei muuda õigusvastaseks ka see, et kaebaja väidete kohaselt on vangla kaalunud boileri täiendavat katmist. Vangla võib igal ajal otsustada, et soovib kinnipeetavate ohutust tagada suuremal määral, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav. Eeltoodu ei tähenda, et varasem olukord oleks seetõttu õigusvastane.
- Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, kuna vangla tegevus kaebaja ohutuse tagamisel ei olnud õigusvastane. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad need poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 6
(6)