KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-10923 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Valentina Michelson-Ipbüker Prokurör Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dimitriy Danilov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 20.06.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Dimitriy Danilov, isikukood: 37704065237, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Dimitriy Danilov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ixxx Sxxx Dimitriy Danilov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.12.2015 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 vangistusega 1 aasta 4 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus 27.12.2015 ja lõpp 25.05.
- Dimitriy Danilov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 14). 1
(4)Kinnipidamisasutusest Dimitriy Danilovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama enda korterisse aadressile xxx, kus elab elukaaslane koos lastega. Elukaaslane andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetaval on xxx. Riigikeelt ei valda, kuid on motiveeritud õppima. Isik on töötanud erinevatel kohtadel. Toime on pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on nõus töötama vaid enda kvalifikatsioonile, koristama pole nõus. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Tasumata nõudeid on ca 26 000 eurot. Alates 19.04.2016 osaleb sotsiaalprogrammis xxx. Tema suhtlusringi kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, sh. ka elukaaslane. Alholoi tarvitab minimaalselt ja probleeme pole, samas on pidanud vahetama töökohta alkoholiprobleemi tõttu. Varasemalt tarvitas narkootikume. On kriminaalkorras karistatud 13 korda (8 arhiveeritud). Kuritegude dünaamika on väljakujunenud varavastasteks kuritegudeks. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, pani toime uue kuriteo katseajal. Erilist motivatsiooni kuritegelikust käitumisest vabanemiseks ei väljendanud. Isik on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%. Vangla ei toeta Dimitriy Danilovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema elukaaslane koos 3 lapsega. Tegu on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Korteris elavad täisealised isikud on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Dimitriy Danilov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Dimitriy Danilov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 13 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2
(4)Samas tuleb positiivseks lugeda asjaolu, et ta osaleb sotsiaalprogrammis xxx treening. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama enda korterisse aadressile xxx Korteris elavad täisealised isikud andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. Isiku lähivõrgustik koosneb elukaaslasest ja tema lastest. Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis on väga suureks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime varavastase kuriteo), korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 13 korda kriminaalkorras karistatud ning tegu on süstemaatilise vargaga, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses osalenud sotsiaalprogrammis. Märkimist väärib ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.05.2017, ärakandmiseks on veel üle 11 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada töökogemust ja täiendada riigikeele oskust, osaleda sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku 3
(4)vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (hariduse omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dimitriy Danilov temale Harju Maakohtu 29.12.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)